Kenjebolat Joldybaı: Bizge ult murasyna ıe bolatyn uqypty urpaq kerek
Osy tóńirekte saıasattanýshy, pýblıtsıst Kenjebolat Joldybaımen suhbat bolǵan edi.
- Qazaqtyń uly murasyna ıe bolatyn uqypty urpaq kerek. Táýelsizdigimizdi nyq qalyptastyrý jolyndaǵy aýyspaly kezeń, tranzıt dáýiri barshamyzǵa jaýapkershilik júkteıdi. Ol birneshe jyldar boıǵy birneshe adamnyń eńbegi. Sony biz bastadyq pa, álde beldi bekem býyp bastaýymyz kerek pe?
Negizi áýeli óziń týraly bilmeı turyp, ózge týraly aıtý uıat is. Sondyqtan da bizdiń taýlardyń aldynda únsiz turatynymyz bar, dalanyń muńyn únsiz sezinetinimiz bar, teńizdiń tilin únsiz uǵatynymyz bar. Osy únsizdikterdiń bárin qarııalardyń aldyndaǵy únsizdikten úırengen sekildimiz. Ásirese, bizdiń halyq. Sáti túsip sóz suradyńyz, shama-sharqymyz kelgenshe aıtyp kórelik.
Árıne, saýalyńyzdyń astary tereń, mánisi qyryq atanǵa júk bolatyndaı ekenin ańǵarý qıyn emes. Sondyqtan aýqymdy taqyryptyń keıbir tustaryna ǵana toqtala ketýdi jón sanap otyrmyn. Osy rette, kesheginiń arty, búginginiń aldy sanalatyn qazirgi urpaqqa qatysty aıtsam ba dep edim. Óıtkeni, eldiń tiregi de, júregi de – urpaǵy, búgingi urpaq – erteńgi el bolashaǵy, qorǵany. Ózińiz aıtqandaı, bizge ulttyń uly murasyna ıe bolatyn, bolashaqty baıandy etetin uqypty urpaq kerek. Al bul qazir óte úlken máselege aınalyp otyr. Olaı deıtinimiz, osydan 30 jyldaı buryn qashannan armandaǵanymyz – eldiń, tildiń bostandyǵy, zańdylyq, ádiletti qoǵam qurý múmkinshiligi qolymyzǵa tıse de, boıymyzǵa ábden sińgen jaman ádetterden, teris áreketterden, dóreki qylyqtardan, masyldyq pıǵyldan áli de kóbimiz aıyqqan joqpyz.
Bárimizge belgili, 70 jyl boıy ata dástúrimiz aıaqqa basylyp, urpaǵymyz qasıetti ana tilinde ulaǵatty sóz tyńdaýdan qalyp bara jatty. Óz kezeginde bul bizge otbasynyń qazaqı tirligin iritken, ata dástúrden alshaqtatqan indet bolyp jabysty. Osydan baryp úlkenge qurmet, kishige izet jasaýdy bilmeıtin uıatsyz ul men kórgensiz qyz, kerdeńdegen kelin, aýzynan ataly sóz shyqpaıtyn qarttar toby boı kórsete bastady. Sonan soń adamdy azdyratyn araq-sharap degen ázázil dastarhanymyzdyń ortasynan oıyp turyp oryn aldy. Qazir ony erler ǵana emes, qaıyn atalary men qaınaǵalaryna qosylyp kelinder de erkin silteıtindi shyǵardy. Qyzdarymyz da qalyspaıtyn boldy. Ol - ol ma, jańadan otaý tikken jas kelinshekter «dúnıeniń qyzyǵyn kóre almaı qalamyz» dep bala tabýdy shekteýge kóshti. Demokratııany jeleý etip aqparat quraldarynda qatygezdik, atys-shabys, tósek qatynastary tárizdi jabaıy qylyqtar jappaı nasıhattalýda. Eń soraqysy, elimizge aty málim áıel jýrnalısterdiń kógildir ekrannan qazaq qyzdarynyń abyroıyna daq túsiretin telehabarlary paıda bolyp, ult bolashaǵyna shabýyl jasalyp otyr. Іstiń nasyrǵa shaýyp, másele sotqa shaǵymdanýǵa deıin baryp jatýy sonyń bir dáleli ispeti. Sondaı-aq, sońǵy kezde kóptegen joǵary laýazymdy adamdardyń qylmysqa boı berip, isti bolyp jatqany kóp jáıdi ańǵartatyny anyq. Alaıaqtyqpen aınalysyp talaı adamnyń obalyna qalǵandar, atqa mingenine jeligip, zańdy belinen basyp, jelden ozbaq bolyp júrgender, tamyr-tanystyqpen maıly jilikke ıe bolyp, óz kúı-jaılaryn kúıtteýmen aınalysatyndar, isti naqty sheshýdiń ornyna sóz buıdaǵa salyp, jurtty áýrege túsiretinder qatary sıremeı tur. Mine osyndaı keleńsiz kórinistermen aıaýsyz kúres bastalmaı, otbasymyzda, jalpy qoǵamda bereke - tynyshtyq qaıta oralmasy belgili.
Iá, elimizdiń kókiregine san jyldar buryn qadalǵan shirik shegeni shyǵarý áste ońaı emes. Ar ojdan túbegeıli tazarý kerek. Al ujdannyń negizderi: erik, zeıin, sezim. Jaratylys maqsatyna qaraı bet burmaı, óz bolmysyńdy saqtaý qıyn. Oǵan rýhy myqty, júregi túkti, tózimi zor, eliniń tarıhyna jan-tánimen qyzyqqan, basybaıly berilgen adam ǵana atynyń basyn burady. Sheraǵańnyń: «Rýhanı álemi keń, rýhy bıik el – qaısar el. Ondaı eldi eshkim jeńe almaıdy. Rýhy synǵan, rýhanı júdegen eldi jeńý de jeńil» dep aıtýy tegin emes. Olaı bolsa, bizge kúrt ózgeris qajet jáne ol birinshi kezekte sanamyzdy ózgertýden bastalǵany jón. «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynyń basty maqsaty da – osy. Al ony júzege asyrýǵa birden-bir jaýapty, ol – bizdiń qazaq. Óıtkeni, Elbasy Nursultan Nazarbaev aıtqandaı: «Memleketimizdiń dińgegi – qazaq halqy. El de, jer de – qazaqtiki. El bolýdyń uıaty da bizdiń jurttyń moınynda».
Al osy dúnıelerdi jalpaq jurtqa qalaı jetkizýimiz kerek? Kitap oqý, adamdy tyńdaý azaıǵan ýaqytta oǵan qandaı shara bar?
Qazaq qaýymynyń jańa zamandaǵy aqyl-oıy men sanasynyń qalyptasýy uzaq ýaqytty qajet etetini anyq ári ol búgingi alǵan tárbıege, sińirgen bilimge, meńgergen ónerimizge tikeleı baılanysty. Tárbıeniń qýaty jóninde kezinde Júsipbek Aımaýytov «Tárbıe» degen eńbeginde jaqsy aıtady: «Rým halqyn ataqty, kúshti qylǵan kim? Tárbıe. Eskendirdi danyshpan hakim qylǵan kim? Arıstoteldiń tárbıesi. Nerondy zalym qylǵan kim? Fılosof Senekanyń qate tárbıesi. Nemis jurtynyń ultshyldyq, birlikshildigi neden? Tárbıeniń qýaty. Adamdy buzatyn da, túzeıtin de tárbıe».
Rýhanı qundylyqtardy ár adam óz boıyna jas shaǵynan sińire bastaıdy. Osyndaıda balalyq shaǵym esime túsedi. Ózderiniń talaıly taǵdyrynda aýyr turmystyń dámin bir kisideı tatyp, jaqsyny da, jamandy da biraz kórgen meniń ata-anam bizdiń boıymyzǵa kisiliktiń izgi qasıetterin sińirýge umtyldy. Keıin baıqaǵanymdaı, kún saıynǵy kózge onsha kórine bermeıtin qarapaıym adamdardyń is-áreketteri shyndap kelgende joǵary adamgershiliktiń úlgisi eken jáne oǵan áldeneshe márte kózim jetti. Áli esimde, ótken ǵasyrdyń 60-shy jyldarynyń ortasynda bizden temirjolmen arnaıy vagondarǵa artyp, basqa aımaqtarǵa presstelgen shópterdi jóneltý qajet boldy. Bul jumysqa biraz adam jegildi, al aqysyna sol shóp belgilendi (shart boıynsha berilýge tıis shóptiń mólsheri tıelgen vagonnyń sanyna qaraı baılanysty boldy). El bolǵasyn ártúrli adamdar bar. Bireýler vagonnyń bet jaǵyn ǵana qalqaıtyp, artyq shóp alý úshin qýlyqqa bardy. Bizdiń de osyndaı tirlikterge bastaıtyn áreketimizdi ákem tyıyp tastap otyratyn, al ózi vagondardy keneresine deıin nyǵyzdap toltyratyn. Ákemniń sondaǵy «Bireýdi aldasań, obalyna qalasyń, budan ótken kúná joq. Adamdy aldaýǵa bolar, Qudaıdy aldaı almaısyń!» dep aıtqany, bizdi adal bolýǵa shaqyrǵan áke ósıeti ekenin kóp keıin bilip júrdim.
Sondyqtan burynǵy qazaq otbasyndaǵy jaqsy ádet ǵuryptardy qazirgi zaman talabyna saı qaıta jańǵyrtyp, jetildire túsken jón. Jalpy otbasy – ult bolyp qalyptasýdyń kúretamyry degen uǵym qoǵamda túpkilikti ornyǵýy kerek. Osy oraıda aqparat quraldarynyń múmkindikterin barynsha paıdalaný qajet. Úkimet tarapynan memlekettik tapsyrys kólemi barynsha ulǵaıtylyp, otbasy qundylyqtaryna qatysty telehabarlardy tek praım-taım ýaqytynda kórsetý, al merzimdi baspasózde arnaıy aıdarlar ashylyp, materıaldardyń júıeli túrde berilip otyrylýy tolyqtaı qamtamasyz etilýi tıis. Áleýmettik jeliler arqyly da qyz bala tárbıesi, uıat uǵymyna qatysty, bergen ýádesinde tura bilý máselesi, qazaq tilin órkendetý tóńiregindegi taqyryptarǵa laıyqty kóńil bólinse, kınolar shyǵarylyp, kópshilikke usynylyp jatsa quba-qup.
«Adamgershilik» - adam boıyndaǵy «ınabattylyq», «izgilik», «kisilik», «syılastyq» sózderimen mándes. Ulttyq tárbıe iliminde adamnyń jaǵymdy minez-qulyqtaryn osy uǵymdardan taratady. Halqymyz syrt kózben emes, júrekpen uǵatyn adamgershilik qundylyqtardy barynsha joǵary dáriptegen. Imandylyq, ádilettilik, izgilik, meıirimdilik murattaryn tereń ıgerýge kúsh salǵan. Mal - múlkinen, dáýletinen ımanyn joǵary baǵalaǵan qazaq «Er jigittiń úsh baılyǵy bar: birinshi – ımany, ekinshi – yrysynyń turaǵy, úshinshi – dáýletiniń turaǵy» dep ataly sóz qaldyrǵan. Al Júsip Balasaǵun «Jastary ımandy eldiń bolashaǵy zor» degen. Jas adamdy ımandylyqqa baýlý úshin olardyń ar-uıatyn oıatyp, namysyn qaırap, meıirimdilik, qaıyrymdylyq, kishipeıildilik, qamqorlyq, adaldyq, izettilik sııaqty ádeptik - psıhologııalyq qasıetterdi olardyń boıyna sińirý - árbir otbasynyń, balalar baqshasy men mekteptiń, joǵary oqý oryndarynyń paryzy. Imandylyq tárbıesin barshaǵa ıgertý múmkindigi, muralyq dástúri, bilimdik qory, úlgi-ónegelik ǵıbraty Dinı basqarma, onyń jergilikti jerdegi ımamdarynyń tarapynan atqarylyp jatsa ıgi. Biraq, bul tusta ázirge utymdy paıdalaný daǵdysy jetispeı keledi.
Sóz joq «Uıada ne kórseń, ushqanda sony ilersiń». Otbasyńdy aıtpaǵanda, balabaqshadan bastap mektep, arnaıy jáne joǵarǵy oqý oryndary, kitaphana sııaqty oqý-tárbıe oshaqtary sol altyn uıanyń birine aınalary sózsiz. Endeshe osy oryndarda ne oqysań, erteń sol oqyǵanyńmen ketesiń, odan keıin ózińdi-óziń túzeý qıyn. Ózińdi-óziń taný oqýlyqtan bastalsa kerek, al bul búgin asa ózekti másele bolyp turǵany shyndyq. ıAǵnı sapaly oqýlyqtar men kitaptardy shyǵarýdy durys jolǵa qoıa bilsek, Siz kóterip otyrǵan másele de oń sheshimin tabary anyq. Sondaı-aq, qoǵamda kez kelgen keleńsiz kórinisterge tózbeýshilik ahýalyn qalyptastyratyn tetikter qarastyrylǵany jón bolar edi. Aıtalyq, kórneki quraldary arqyly zań buzýshylyqqa jol bergender týraly, zańdy elemeýshilik nege ákelip soǵatyny jaıly ashyp kórsetetin naqty málimetter berilip otyrsa...
Bir sózben aıtqanda, din men dildi, til men mádenıetti qalyptastyryp, órkendetý, rýhanı jaǵynan sanaly kózqaras tanytyp, aq pen qarany aıyrý jaǵyna kelgende óz ishimizden yqpaly mol jumystar júrgize berýimiz kerek.
Memlekettiń memlekettiligi onyń óziniń taǵdyryna qatysty máselelerdi óz betinshe sheshe alýynda. Al, zııalylardyń osy taraptaǵy mindeti qandaı dep oılaısyz?
Teledıdardan bir tájirıbeni kórgenim bar. Inkýbatordan jańa shyqqan, demek jetim balapandardyń aldynan nendeı de zatty – dop, oıynshyq, kebis – súıretse, tańdamaıdy, shyqylyqtap sonyń izinen ere jóneledi. Sóıtse olar álgi zatty anam dep esepteıdi eken. Óziniń tarıhı dástúrin qaster tutpaǵan, odan adasqan, ózekti arqaýy joq el ár kebistiń izine erip órkenıetke jetemin deýi qıyn-aý. Sondyqtan Siz óte durys aıtyp otyrsyz. Kez kelgen memleket óz taǵdyryna qatysty máselelerdi ózi sheshýi qajet. Árıne óz azamattarynyń kúshimen. Bul tusta zııaly qaýym ókilderiniń alatyn orny erekshe desek, tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Mámbet Qoıgeldiniń «Zııaly degen kim? Zııaly degenimiz – árbir tarıhı kezeńde, syn saǵatynda ulttyń aldyndaǵy mindetterdi anyqtaýshy. Mindetterdi anyqtap qana qoımaı, iske asyratyn tetikterdi belgileýshi» degen anyqtamasymen tolyq kelisýge bolady. Rasynda, zııalylyq pendeshilikten bıik tura bilip, myna jaryq dúnıege tómennen emes, qyran qustar ǵana qalyqtaı ushyp shyǵa alatyn asqar bıik taý shyńdarynan qaraý, tulǵalaný degen sóz bolsa kerek.
Osy rette, burynǵy Jezqazǵan oblysynyń Jezdi aýdanyn 16 jyl úzbeı basqara otyryp, aýdanyn sol kezdegi Keńes odaǵy kóleminde qatarynan úsh besjyldyq jeńimpazy atandyrǵan, zeınetkerlikke shyqqan sátinen ómiriniń sońyna deıin jasaǵan dúnıesi ne daryny, ne aryny asqan adamdar ǵana bara alatyn tirlik – shaǵyn ǵana Jezdi kentinde TMD elderinde teńdesi joq taý-ken jáne balqytý isi tarıhy murajaıyn uıymdastyrǵan Máken Tóregeldın jóninde shaǵyn bir estelikti aıta ketýdiń reti kelip tur.
Bul áńgimeni Qaraǵandy oblysyna qarasty Ulytaý aýdanynyń ákimi bolǵan, marqum Battal Muqyshuly aıtqan edi: «2003 jyldyń kóktem aıynda aǵamyzdyń 80 jasqa tolýyn aýdan halqy bolyp toılaýǵa daıyndaldyq. Sáýir aıynyń basynda Mákeńniń úıinde bolǵanymda, ol «Qazaqmys» korporatsııasy basshylary Kım Vladımır Sergeevıchke jáne ıÝn Rýslan Borısovıchke 80 jyldyq toıynyń shaqyrý bıletin jetkizip berýdi maǵan tapsyrdy. Kelesi kúni, Vladımır Kım is saparda eken, shaqyrý bıletterin Rýslan Borısovıchke tabystadym. Ol kisi maǵan: «Máken aǵa 80 jasqa kelse jaqsy syı jasaıyq. Korporatsııa ol kisige «Djıp» avtokóligin nemese Jezqazǵan qalasynan jaqsy kottedj úı berse, qaısysyn qalaıdy eken, sen sony surap bilip ber», degesin bul habardy Mákeńe aıtyp edim, ol: «Sen Rýslan dosyńa sálem aıt, mende avtokólik te, úı de bar. Ashyq aspan astynda mýzeıdiń eksponattary jatyr, sonyń tóbesin jaýyp bersin», dep biraq túıdi. Rýslanǵa kelip aqsaqaldyń sálemin jetkizgende ol maǵan qarap: «Battal, mine biz osyndaı kisilerden úlgi alýymyz kerek. Aıtqan sharýasyn oryndaımyz», dedi.
Minekı, osydan keıin zııalylyqtyń jarqyn úlgisi, atqaratyn mindeti – halqyna qyzmet etý ekendigin erekshe túısinesiń. Osyndaı azamattarymyz kóp bolǵaı dep tileısiń. Shyndap kelgende, biz táýelsiz oı aıtýǵa, jaǵynbaı, týra da tik pikir bildire alatyn adamdarǵa jol ashýymyz kerek. Óıtpegen jaǵdaıda qoǵam damymaıdy.
Sózimdi «Biz keıin qalǵan halyq, alǵa basyp, jurt qataryna kirý kerek. Basqadan kem bolmas úshin biz bilimdi, baı hám kúshti bolýymyz kerek. Bilimdi bolýǵa - oqý kerek. Baı bolýǵa - kásip kerek. Kúshti bolýǵa - birlik kerek. Osy kerekterdiń jolynda jumys isteý kerek» degen qazaqtyń aqyny, ádebıet zertteýshi ǵalym, túrkitanýshy, pýblıtsıst, pedagog, aýdarmashy, asa kórnekti qoǵam qaıratkeri Ahmet Baıtursynulynyń sózimen aıaqtaǵym keledi. Ahańnyń amanatyna adaldyq tanytyp, ári Memleket basshysy Qasym - Jomart Toqaevtyń tóńiregine toptasa otyryp, pragmatıkalyq qadamdardy ustansaq upaıymyz túgendeleri, sharýamyzdyń bútindeletini sózsiz.