KENJEBAEV BEISEMBAI

sp;Kenjebaev Beısembaı (1904-1987) - ǵalym, túrktanýshy, ádebı synshy, aýdarmashy, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor.

Ońtústik Qazaqstan oblysy Ordabasy aýdany Bógen aýylynda týǵan. I.Stalın atyndaǵy Máskeýdegi Shyǵys eńbekshileri kommýnıstik ýnıversıtetin, M.Gorkıı atyndaǵy Ádebıet ınstıtýtyn, Qazaq memlekettik ýnıversıtetin (Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti) bitirgen.

«Jas qaırat», «Lenınshil jas» («Jas alash»), «Keńes týy», «Ońtústik Qazaqstan», «Sotsıalıstik Qazaqstan» («Egemen Qazaqstan») gazetterinde, taǵy basqa gazet - jýrnaldarda bólim meńgerýshisi, redaktordyń orynbasary, redaktor, «KSRO Joǵary Keńesiniń Vedomostvolarynda» aýdarmashy qyzmetterin atqarǵan. 1941-1944 jyldary - Qazaqstan memlekettik birikken baspasynyń bas redaktory, 1961 jyldan Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń (Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti) aǵa oqytýshysy, fılologııa fakýltetiniń dekany, qazaq ádebıeti kafedrasynyń dotsenti, qazaq ádebıeti kafedrasynyń meńgerýshisi, 1975-1987 jyldary professory, keńesshi-professory qyzmetterin atqarǵan.

B.Kenjebaev - qazaq ádebıetiniń máselelerine, qazaq baspasóziniń tarıhyna arnalǵan irgeli eńbekterdiń, Abaı Qunanbaevtiń, S.Toraıǵyrov, J.Jabaev, M.Seralın, M.Áýezov, S.Sháripovterdiń ómiri men shyǵarmalary týraly zertteýlerdiń avtory. Joǵary oqý oryndary stýdentterine arnalǵan «HH ǵasyr basyndaǵy qazaq ádebıeti oqýlyǵyn, «Ertedegi qazaq ádebıeti hrestomatııasyn jarııalady. Aýyz ádebıeti úlgilerin jınaý, júıeleý, zertteýmen aınalysty. Keńestik kezeńde kommýnıstik ıdeologııaǵa oraı HІH ǵasyrdaǵy qazaq ádebıetiniń tarıhyn Buhar jyraýdan bastalady degen jansaq pikirdi teriske shyǵaryp, onyń Orhon-Enıseı jazbalarynan bastalatyndyǵyn ǵylymı turǵydan dáleldegen. Osy taqyrypta «Kóne ádebıet týraly» (1969), «Qazaq ádebıetiniń máseleleri» (1973) atty eńbekterin jazǵan. «Qazaq ádebıeti tarıhy» (1948) kitabynyń folklorǵa qatysty taraýlaryn jazyp, «Jambyl Jabaev - qazaq halqynyń jyrshysy» (1955), «Birjan men Saranyń aıtysqany»(1955) taǵy basqa zertteýlerin jarııalaǵan. «Tympı» (1943,1981), «Kóńil ashar» (1971) satıralyq folklor muralaryn bastyrdy.

B.Kenjebaev - kórkem proza jáne aýdarma salasynda da kóp eńbek etken. 1928 jyly «Asaý júrek» áńgimeler jınaǵy jaryq kórgen. A.Pýshkınniń shyǵarmalarynyń qazaqsha bıblıografııalyq kórsetkishin jasaǵan. Kóptegen orys jáne shetel jazýshy-aqyndarynyń shyǵarmalaryn qazaq tiline tárjimalaǵan.

Lenın ordenimen jáne birneshe medaldarmen marapattalǵan.

 

Derek kózi:

Qazaq ulttyq entsıklopedııasy 4 tom.