Kentaýda Táýelsizdik kúnine arnalǵan merekelik shara ótti
Saltanatty jıynda «Nur Otan» partııasy Túrkistan oblystyq fılıaly tóraǵasynyń birinshi orynbasary Beısenbaı Tájibaev kópshilikti elimizdegi eń mańyzdy merekemen quttyqtady, dep habarlaıdy QazAqparat «Nur Otan» partııasy Túrkistan oblystyq fılıalynyń baspasóz qyzmeti silteme jasap.
Fılıal tóraǵasynyń birinshi orynbasary qoǵamǵa eńbek sińirip júrgen bir top azamatqa partııanyń «Belsendi qyzmeti úshin» tósbelgisin tapsyrdy. Sonymen qatar eńbegimen daralanǵan azamattar «Nur Otan» partııasy tóraǵasynyń birinshi orynbasary B.Baıbektiń qurmet gramotasymen marapattaldy. BAQ ókilderi men Jeltoqsan kóterilisine qatysqan azamattarǵa «Nur Otan» partııasy Túrkistan oblystyq fılıalynyń alǵyshattary tapsyryldy.
Kentaý qalasynyń ákimi Dáýren Maqajanov kópshilikti Táýelsizdik kúnimen quttyqtady.
Saltanatty jıynda «Nur Otan» partııasy Túrkistan oblystyq fılıaly men oblystyq «Rýhanı jańǵyrý» jobalyq keńsesi birlesip uıymdastyrǵan «Jeltoqsan oqylymdary» jas aqyndar músháırasynyń júldegerleri marapattaldy.
QR Táýelsizdiginiń 28 jyldyǵyna arnalǵan jyr dodasyna 28 aqyn qatysty. Nátıjesinde qazylardyń sheshimimen birinshi orynǵa Q.A.ıAsaýı atyndaǵy HQTÝ-dyń stýdenti Dáýren Tileýhan ıe boldy. Jeńimpazǵa 100 myń teńge aqshalaı syılyq tabystaldy. Ekinshi orynǵa Meıir Orazǵalı ıelik etse, úshinshi oryndy Nurman Baqnur (ekeýi de Q.A.ıAsaýı atyndaǵy HQTÝ) enshiledi. Sondaı-aq 10 aqynǵa yntalandyrý syılyqtary tapsyryldy. Osy baıqaý oblysta talantty aqyndar shoǵyry ósip kele jatqanyn ańǵartty. Yntalandyrý syılyǵyna ıe bolǵandar arasynda Jetisaı, Saıram, Báıdibek aýdandary men Túrkistan qalasynyń órenderi erekshe kózge tústi.
Kentaý qalasyndaǵy mádenıet úıinde ótetin kesh kontserttik baǵdarlamamen túıindelip, patrıottyq ánder shyrqaldy.
Osy kúni Kentaý qalasy, Hantaǵy aýylynda Jeltoqsan kóterilisiniń 33 jyldyǵyna oraı ult qaharmany Q.Rysqulbekovtyń eskertkishiniń qasynda eske alý is-sharasy ótti. Taǵylymdy basqosýǵa «Nur Otan» partııasy Túrkistan oblystyq fılıaly men Kentaý qalasynyń ákimdiginiń basshylyǵy, partııa ókilderi jáne qoǵam belsendileri qatysyp, alleıa mańyna kóshet otyrǵyzdy. Jıynda Jeltoqsan kóterilisine qatysqan azamattardyń estelikteri tyńdalyp, oqýshylar ult qaharmandaryna arnaǵan óleńderin oqydy. Eskertkishke gúl shoqtary qoıylyp, ult úshin qurban bolǵan órenderdiń rýhyna quran baǵyshtaldy.