Keńes Odaǵynyń Batyry Málik Ǵabdýllın - qaharmandyq is-qımyldarymen, tereń ǵylymı izdenisterimen ózgeshelenetin tarıhı tulǵa
- Serik aǵa, Málik Ǵabdýllınniń eńbekterin zertteýmen aınalysyp júrgenińizge qansha boldy?
- Men 1985 jyly «Meniń maıdandas dostarym», 2005 jyly «Altyn juldyz» kitaptaryn jáne qoıyn dápterindegi jazbalaryn qosqanda, osy ýaqytqa deıin Málik Ǵabdýllın týraly 70-80-ge jýyq maqala jarııaladym.
- Sizdiń Málikpen tanystyǵyńyz qalaı bastaldy?
- Men QazGÝ-de oqyp júrip, Máliktiń dáristerin tyńdadym. Alǵashqy tanystyǵymyz 1966 jyly qyrkúıek aıynda bolatyn. Sodan keıin Ǵylym akademııasynyń M. Áýezov atyndaǵy ádebıet jáne óner ınstıtýtynda 1972 jyldyń basynan ol kisi qaıtys bolǵanǵa deıin birge qyzmet jasadym.
- Málik Ǵabdýllınge qyzyǵýshylyǵyńyz sol kezde bastaldy ma?
- Meniń Málik Ǵabdýllıniń tulǵasyna degen qyzyǵýshylyǵym orta mektepte júrgende paıda bolǵan. 1956-1966 jyldary orta mektepte oqyǵanda sol kezdegi «Álippede» mynadaı sóz bar edi.
Meniń atym Álippe,
Meni anańdaı dáripte.
Meni oqyp erjetken
Baýyrjan da, Málik te», - degen sóz bizdiń júregimizde qatty uıalaǵan edi. Ol zamanda bizdiń respýblıkamyzdaǵy oqýshylar bolsyn, stýdent jastar bolsyn, barlyǵy da sol Baýyrjan men Málikteı bolsam dep eliktegen edi. Bári de batyrlar jyryn oqydy, bári de Alpamys, Qobylandy, Er Tarǵyn sııaqty batyr bolǵysy keldi. Mine, baǵyma oraı, men ol kisiniń dárisin tyńdaý baqytyna ıe boldym. Kóp suhbattastyq, kóp pikirlestik. Sonyń barlyǵy ol kisi jaıynda kitap jazýyma sebep boldy. Bıyl Málik Ǵabdýllıniń 100 jyldyǵyna oraı óz qarajatyma jalpy kólemi 22 baspatabaq bolatyn kitap shyǵaryp otyrmyn.
- Osy kitap jaıly aıtyp ótseńiz... Bul kitaptyń ereksheligi qandaı?
- Bul jazbamda Málik Ǵabdýllıniń osy ýaqytqa deıin beımálim bolyp kelgen qujattary, ol kisiniń soǵysqa deıingi qaıratkerlik isteri kórsetilgen. Soǵysqa deıin-aq ol kisi respýblıkamyzdyń ádebı-mádenı ómirine belsendi aralasqan adam. Stýdent kezinde, áskerde júrgende, aspırant kezinde Qaraǵandy shahtalarynda kenshilerge sabaq berip, dárister oqyǵan. 1932 jyldary «Oktıabr balalary» gazetinde jumys jasady, ári oqydy. Ol kezde zaman aýyr bolatyn. Bir oqıǵany aıtaıyn, Málik kóp balaly otbasynan shyqqan, bir úıde on bala boldy. Sonyń ishinde Málikpen birge, 6 ul, 3 qyz boldy. Sol baýyrlary jáne sheshesi Álııa bári 1932 jyly asharshylyqtyń qurbany bolǵan. Aman qalǵany tek Málik qana. 1936-1937 jyldary áskerde boldy. 1938 jyldary basynda «Sotsıalıstik Qazaqstan gazetinde» bas redaktordyń kómekshisi bolyp istedi. 1938 jyly qazan aıynda aspırantýraǵa qabyldandy. Jetekshisi alǵashynda Sábıt Muqanov, keıin Muhtar Áýezov boldy. Muhtar Áýezovtiń ustazdyǵyn kóp kórgen adam. Odan keıin soǵys bastalyp ketti. Soǵys bastalǵanǵa deıin sol kezdegi Halyq aǵartý komıssary Tólegen Tájibaevqa respýblıkadaǵy bilim berý júıesine baılanysty, 1941 jyly Ybyraı Altynsarınniń 100 jyldyǵyna oraı hat jazǵan. 1941 jyldyń 9 mamyrynda «Pravda» gazetinde «Aspıranty ı ınostrannye ıazykı» degen maqalasy shyqty. Maqalada ol aspıranttardyń ǵylymı jumysty jazýda nemis tilin bilýi onyń qazaq ádebıetin zerttep taldaýǵa esh septigi tımeıtinin shegelep aıtqan. «Men qazaq ádebıetiniń zertteýshisimin. Nege biz er kandıdattyq mınımýmdy nemis tilinen tapsyramyz? Qazaq ádebıeti kún shyǵys elimen, solardyń tarıhymen, solardyń ádebıetimen, tilimen baılanysty»,- dep sol kezdiń ózinde-aq osyndaı iri bastamalardy kótergen. Mine, osyndaı tyń derekterge kitaptyń ishi toly. Kitap qujattar negizinde jazylǵan. Sonymen birge 1941 jyldary birge soǵysqan óziniń maıdanger dosy Jumajan Batalovtyń kúndeligi berilgen.
Málik - qaharmandyq, batyrlyq is-qımyldarymen, tereń ǵylymı izdenisterimen, ustazdyq, sanatkerlik eren eńbegimen, qalamgerlik qabilet darynymen, aqyl-parasatymen ózgeshelenetin tarıhı tulǵa. Men óz eńbekterimde onyń osy qyrlaryn ashýǵa talpyndym.
- Áńgimeńizge rahmet!
R.S. Jyl basynan beri Qazaqstanda Málik Ǵabdýllınniń 100 jyldyǵy keńinen toılanyp jatyr. Kókshetaýda Uly Jeńistiń 70 jyldyǵy men Otan qorǵaýshy kúnine jáne Málik Ǵabdýllınniń 100 jyldyǵyna oraı mamyr aıynda batyrǵa eskertkish ornatyldy. Sondaı-aq mereıtoı qarsańynda uıymdastyrylyp otyrǵan ataýly shara barysynda Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń kireberisine batyr ul, parasatty tulǵaǵa arnalǵan eskertkish taqta ashyldy. Naýryz aıynda Aqmola oblysynyń Zerendi aýdanynda Málik Ǵabdýllınniń 100 jyldyǵy men Mıhaıl Ponomarevtiń 95 jyldyǵyna oraı shańǵy marafony ótti.
Al qazanda Kókshetaýda Keńes Odaǵynyń Batyry, akademık, jazýshy, qoǵam qaıratkeri Málik Ǵabdýllınniń 100 jyldyq mereıtoıyna arnalǵan shahmattan týrnır ótti.
Belgili ǵalym-synshy Rahmanqul Berdibaı: «Málik syndy aty ańyzǵa aınalǵan ardager azamat, ári qaharman, ári ǵalym týraly bul tusta aıtylar áńgime az bolmasa kerek. Onyń Uly Otan soǵysynda kórsetken tańǵajaıyp erligi jóninde de estelikter, kórkem shyǵarmalar jazylar, ádebıettanýǵa, folklortanýǵa sińirgen zertteýshilik eńbegi jaıynda da maqalalar, monografııalar týar. Aqyrynda Máliktiń qoǵamdyq qaıratker, úlgili ustaz, jastardyń tárbıeshisi retindegi qyzmetteri de esepke alynar. Sonyń bári qosylyp kelip, «Máliknama» atty Úlken kitaptyń taraýlaryn qurar», - degen edi.
Endeshe, Málik Ǵabdýllınniń erlikke toly ǵumyry keler urpaqqa sabaq bolary sózsiz.
Aıta keteıik, Keńes Odaǵynyń Batyry Málik Ǵabdýllın 1915 jyly 15 qarashada Kókshetaý oblysynyń Zerendi aýdanynda dúnıege kelgen. Qazaq jazýshysy, ádebıet zertteýshi, qoǵam qaıratkeri, fılologııa ǵylymdarynyń doktory (1959), professor (1959), KSRO Pedagogıka ǴA-nyń akademıgi (1959), Qazaq KSR-iniń eńbek sińirgen ǵylym qaıratkeri.
M.Ǵabdýllın 1935 jyly Qazaqtyń Abaı atyndaǵy memlekettik pedagogıkalyq ınstıtýtyn bitirgen. 1936 j. ásker qataryna baryp, áskerı boryshyn ótep qaıtqannan keıin osy ınstıtýttyń aspırantýrasynda oqydy. M.Ǵabdýllınniń ǵylymı-tvorchestvolyq jumysy 1938 jyly KSRO ǴA-nyń Qazaqstandaǵy fılıalynda kishi ǵylymı qyzmetkerlikten bastaldy. 1941- 1946 jyldary Keńes áskeriniń general I. Panfılov bastaǵan dańqty 8-gvardııa dıvızııasy sapynda bolyp, Uly Otan soǵysyna qatysty. Ǵabdýllınniń Uly Otan soǵysyndaǵy erlik dańqy búkil odaqqa áıgili. Onyń bul erligi alǵash ret belgili jazýshy B. Polevoıdyń "Pravdada" jarııalanǵan "Epostyń týýy" atty ocherkinde baıandaldy. Kóptegen qazaq aqyndary Ǵabdýllınge arnap, óleń-jyrlar shyǵardy. Sońǵy jyldary belgili bolǵan derekterge qaraǵanda Málik Ǵabdýllın qazaqtyń qaharman qyzy Mánshúk Mámetovanyń esimi ulyqtalyp, oǵan Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyn berilýine kóp eńbek sińirgen.
Soǵys aıaqtalyp, armııadan qaıtqannan keıin Ǵabdýllın respýblıkanyń ǵylymı-pedagogıkalyq mekemelerinde qyzmet atqardy. Qazaq KSR ǴA-nyń Til jáne ádebıet ınstıtýtynyń dırektory (1946-51), Qazaqtyń Abaı atyndaǵy memlekettik pedagogıkalyq ınstıtýtynyń rektory (1951-63) boldy. 1963-1973 jyldary Qazaq KSR ǴA-nyń M. Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýty folklor bóliminiń meńgerýshisi boldy. M.Ǵabdýllın ǵylymı-zertteý salasynda kóp eńbek etti. "Qazaq halqynyń aýyz ádebıeti" (1958, 1964) atty kúrdeli monografııalyq eńbeginde Ǵabdýllın aýyz ádebıetin zertteýdiń ǵylymı-metodologııalyq negizderin aıqyndap, qazaq aýyz ádebıetindegi batyrlar jyry, lıro-epostyq dastandar, aıtys óleńderi, maqal-mátelder, jumbaqtar, ertegiler týraly jan-jaqty tereń ǵylymı taldaýlar jasady, olardyń ǵylymdyq, tálim-tárbıelik mánin ashyp kórsetti. Bul eńbek joǵary oqý oryndaryna arnalǵan oqýlyq retinde birneshe ret qaıta basylyp shyqty. Ol 8-synypqa arnalǵan "Qazaq ádebıeti" oqýlyǵyn (1952-1957) jazdy. M.Ǵabdýllınniń kórkem shyǵarmadaǵy tyrnaq aldy týyndylary dıvızııalyq, maıdandyq gazetterde jaryq kórdi. Shyǵarmalary jeke jınaq bolyp, soǵystan keıin jarııalandy. "Meniń maıdandas dostarym" (1947), "Altyn juldyz" (1948), "Maıdan ocherkteri" (1949), "Surapyl jyldar" (1971) atty kitaptaryna engen áńgime, ocherkterinde M.Ǵabdýllın maıdan ómirin sýrettep, jaýynger tulǵasyn, keńes ókimetiniń adamdarynyń Uly Otan soǵysy kezindegi qaharmandyq beınesin sýrettedi. Pedagog-jazýshy retinde ol jas urpaqtyń tárbıesine de erekshe kóńil bóldi. "Ata-analarǵa tárbıe týraly keńes" (1966) degen kitabynda M.Ǵabdýllın besik jyrynan bastap, batyrlar jyryna deıingi halyq poezııasynyń tárbıelik mánin ashyp, ony is júzinde paıdalanýdyń tásilderin kórsetedi. Sonymen birge balalardy patrıotızmge, shynshyldyqqa tárbıeleý, olardyń bolashaqqa senimin arttyrý, jas balany durys sóıleýge úıretý jóninde ata-analarǵa pedagogtyq keńes beredi.
M.Ǵabdýllın ӀӀ-ӀV saılanǵan KSRO Joǵarǵy Keńesiniń depýtaty. KSRO Joǵarǵy Keńesiniń parlamenttik tobynyń quramynda Fınlıandııada (1953), Belgııada (1957), ıÝgoslavııada (1957) boldy. Ǵabdýllın eńbekshiler depýtattarynyń Almaty oblystyq, qalalyq Keńesteriniń depýtattyǵyna, Qazaqstan KP Almaty oblystyq, qalalyq, Frýnze aýdandyq komıtetteriniń músheligine birneshe ret saılandy. Lenın ordeni, Qyzyl Tý, Eńbek Qyzyl Tý, Qyzyl Juldyz, Uly Otan soǵysy ordenderimen marapattalǵan. "Qazaq halqynyń batyrlar jyry" kitaby avtorlarynyń biri.
Málik Ǵabdýllın 1973 jyly 2 qańtarda Almatyda 57 jasynda dúnıeden ótti.
Gúlden Ospanova