KEMEL KELEShEK (2-bólim)
ZAMANDASTAR SYRY:
Qazaq ádebıetindegi detektıv janrynyń kóshbasshysy Kemel Toqaev qazaq jazýshylarynyń ishindegi oqyrmany eń kóp qalamgerlerdiń biri boldy. Oqyrmandarynyń ótinishi boıynsha Kemeldiń kitaptary úsh-tórt retten qaıta basylyp otyrdy.
Ázilhan Nurshaıyqov
Qazaqstannyń halyq jazýshysy
1961 jyly Kemel Toqaev «Sotsıalıstik Qazaqstan» gazetiniń jaýapty hatshysy qyzmetinen Qazaq SSR Joǵarǵy Keńesi Prezıdıýmynyń «Jarshy - Vedomostı» Bas redaktsııasynyń Bas redaktory laýazymyna taǵaıyndalady.
ZAMANDASTAR SYRY:
Kemel Toqaevtyń basshylyǵy kezinde Joǵary Keńeste qyzmet istedim. Sol kezde búgin paıdalanylyp júrgen ondaǵan termınderdi qazaqshaladyq. Óz jumysymyzben qatar Termınkom sharýasyn da atqardyq. Qazaqtyń resmı jazý stılin qalyptastyrdyq. Ýaqytpen sanaspaı ana tilimizdi kórkeıtýge qyzmet atqardyq.
Baımyrza Dáýrenbekov
Eńbek ardageri, jazýshynyń zamandasy
Kitaptary júz myń danamen oqyrmandaryna jol tartty. Kemel Toqaev shyǵarmalaryn orys tiline sapaly aýdarý máselesin oı̆lasa da Máskeýlik tájirıbeli aýdarmashylardy tartýǵa jaǵdaıy jetpedi. Qalamger qalamaqysy belgilengen sheńberden aspaıtyn.
Jetpisinshi jyldary myqty týyndysyn Baýyrjan Momyshulynyń uly Baqytjan aýdarady. Sirá bul batyr Báýkeńniń maıdandas zamandasyna qulaqqaǵys suraýy bolsa kerek. Negizinen Kemel Toqaevtyń shyǵarmalaryn Jazýshylar Odaǵy men "Prostor" jýrnalynyń jaýapty hatshysy Rostıslav Petrov tájirmalaǵan.
Kemel Toqaev ómirge ǵashyq jan edi. Qalamgerlik qaǵıdasyn - is dep sanady. Ol úshin bul is - kórkem ádebıet bolatyn. Keıipkerlerin oıdan izdegen joq. Ózi bastan keshken qaharly kúnderden tapty. Arhıvterde tom - tom bolyp jatqan tarıhı derekterge til bitirdi. Jazýshynyń qalamynan týǵan «Sońǵy soqqy», «Soldat soǵysqa ketti», «Arnaýly tapsyrma», «Qastańdyq», «Uıasynan bezgen qus», «Kómeski iz», «Tańbaly altyn», «Túnde atylǵan oq», «Sarǵabanda bolǵan oqıǵa» sııaqty kitaptarynan áli talaı̆ urpaq izdegenin tabary sózsiz.
ZAMANDASTAR SYRY:
Kemel aǵa Toqaevpen biz únsiz tabystyq. «Sarǵabanda bolǵan oqıǵa» hıkaıasyn oqydym. Unattym. Unatyp qana qoıǵan joqpyn, tańǵaldym. Kemel aǵa kıeli qazaq ádebıetiniń jańa arnasyn ashty. Shytyrman oqıǵaly shymyr shyǵarmalar jazdy. Kemel aǵanyń týyndylary oqyrman júregi dep atalatyn altyn mejeden bir-aq tabylatyn. Kitaptary dúken sóresinde bir kún de jatpaıtyn.
Ákim Tarazı
Memlekettik syılyqtyń laýreaty
Jazýshylyq ónerdegi eń qıyn mashaqat - keıipkerdiń jan tolqynystaryn beıneleý. Árbir shyǵarmadaǵy oqıǵalar, oılar men sezimder tolǵanysy Qalamger ómiriniń tanymy men talǵamy, saraptaýy men saralaýynyń jemisi. Kemel Toqaev «Uıasynan bezgen qus» romanynda uly Abaıdyń: «Birińdi qazaq, biriń dos, kórmeseń istiń bári bos» taǵylymyn damytady. «Qazaqy uıamyz - taza, pák uıa. Sodan bezseń - azǵyndaısyń» degen ıdeıany murat etken quqyq qyzmetkerleri - qazaq ultynyń ar - uıatty, mal - jannan bıik qoıatyn moraline súıenip óz mindetterin oryndaıdy. Jazýshy sol kezdegi ádebıette aıtylmaıtyn Ult taqyrybyna toqtalyp, aǵaıynnyń ala bolmaýyn keıipkerleriniń áreketimen baıandaıdy. Qazaqtyń bir - birine ádiletti qarym - qatynasy el birligin, yntymaǵyn, ult uıasyn qadirlep - qasterleýge bastaıdy degen kókeıtesti oıyn romandaǵy sıýjettermen jerine jetkize pisiredi .
ZAMANDASTAR SYRY:
Kemel aǵa qanaǵatshyl, raqymshyl, qaıyrymdy, jomart adam edi. Júregi úlken, jastarǵa qamqor boldy. Joǵary Sovettiń sessııasy kezinde orysshadan qazaqshaǵa aýdarýǵa baspanasyz júrgen jas jýrnalısterdi kezekpen shaqyrtatyn. Oryssha sóıleıtin depýtattardy qazaqshaǵa aýdarýdan alatyn qalamaqymyz qomaqty, shamasy jarty jyldyq jalaqymyz shyǵatyn. Bala - shaǵamyzdy qýantyp, turmysymyzdy túzep alatynbyz.
Ábdesh Qalmyrzaev
Fılosofııa ǵylymdarynyń doktory, professor
Kemel Toqaevtyń «Sońǵy soqqy» romany «Atamannyń aqyry» fılmi shyqqan soń jazyldy. Ataman Dýtovtyń kózin joıýǵa baı̆lanysty oqıǵanyń kitapta jazylǵan nusqasy kınony tamashalaǵan kórermender úshin óte qyzyqty da tartymdy kitap boldy. Oqyrman fılmde kórgen keıipkerleriniń burynǵy jáne keıingi bastan ótkergenderimen tanysty. Jazýshy saqshylar men chekısterdiń aýyr eńbegi jaı̆ynda áńgimeleı̆ otyryp, olardyń partııa nusqaýlaryn emes, óz qyzmetterin adal atqarǵanyn jazady. «Sońǵy soqqyny» ádebı syn qazaq ádebıetindegi naǵyz detektıvtik roman dep baǵalady. Shabytyna shabyt qosqan osy shyǵarmadan soń Kemel Toqaev muraǵat málimetterine súı̆enip, shetelde chekıst bolǵan qazaq barlaýshysy týraly romanǵa kirisedi. Estelikterden oqyǵanymyzdaı qazaq chekısiniń kásibı sheberligi men jumysynyń nátıjesi dańqty barlaýshylar Rıhard Zorge men Rýdolf Abelderden kem túspese kerek edi. Ókinishke qaraı̆, «Qazaq chekısi» romany jazylmady...
1978 jyly «Jalynda» jarııalanǵan Kemel Toqaevtyń jańa romanynyń úzindisindegi bir sóılem sóz jazýshyǵa qarsy naýqanǵa jeleý boldy. Ortalyq Komıtetten túsken shuǵyl nusqaýmen jýrnaldyń sol nómiri órteldi. Barlyq shyǵyn qalamgerdiń qaltasynan tólendi. Qazaq SSR Joǵarǵy Keńesi Prezıdıýmynyń «Jarshy - Vedomostı» Bas redaktsııasynyń Bas redaktory laýazymynan bosatyldy. Bul az degendeı, TsK bólimderiniń dókeıleri ardager jaýyngerdi partııadan shyǵarýdy usyndy. Eshkim sol faktiniń Saken Seı̆fýllınniń «Tar jol, taıǵaq keshý» kitabynda jazylǵanyn elemegen. Muraǵatta ashyq tizimde turǵanyn da eskergisi kelmegen.
Sol bir syndarly sátte Ortalyq Komıtettiń hatshysy, soǵys ardageri Sattar Imashev qana Kemel Toqaevtyń áskerı jáne ádebı eńbegin eskerýge shaqyryp, asyra silteýshilerdiń entigin basty.
Bul kezde gazet-jýrnaldar jazýshynyń shyǵarmalaryn jarııalaýdan bas tartqan. Muraǵattar esigi jabyldy. Naqty derektersiz «Qazaq chekısi» romanyn jazý múmkin bolmady. Detektıv hıkaıattaryna núkte qoıyldy...
Kópti kórgen qazynaly tulǵa ózine tán temirdeı tózimi men sabyrly minezin kórsetti. Ádebıet jolynda basyn báıgege tikken jazýshy Kemel Tokaev - tilegi bir, júregi bir mıllıondaǵan oqyrmandaryna bastan keshken jáıtterden tálim alar óreli de ónegeli ǵumyrnamasyn qaǵazǵa túsirdi.
"Soldat soǵysqa ketti" osylaı jazylǵan edi. Bul roman da úlken taralymmen shyǵyp, óz oqýshylaryna jetip jatty. Oqyrman aldyndaǵy mundaı̆ tabysty ıdeologııalyq qyzmetkerler men keı̆bir jazǵyshtar qyzǵandy. Solar kezekti ret máskeýlik «Lıteratýrnaıa gazetada» las pıǵyldy synı maqala uı̆ymdastyrdy. Biraq baspalar jazýshynyń kitaptaryn júzdegen myń tırajben shyǵaryp jatty. Baspagerlerge tabys tabý kerek. Ótpeıtin kitaptardyń shyǵynyn jabý kerek. Al, oqyrmandar súıikti jazýshysynyń kitabyn dúkenderge túsisimen satyp alyp jatty.
Kemel Toqaevtyń Uly Jeńistegi erligi men soǵys taqyrybyndaǵy shyǵarmalary joǵary baǵalandy. Jeńistiń 40 jyldyq merekesinde I dárejeli Otan soǵysy ordenimen marapattaldy. Biraq qalalyq áskerı komıssarıat maıdanger jazýshyny soǵys ardagerleriniń sherýine shaqyrý qaǵazyn mereke ótken soń ǵana jetkizgen. Bıliktegilerdiń jónsiz áreketine ishteı renjise de, myqty da tákappar soǵys ardageri, eshqandaı̆ syr bermedi. Kemel Toqaev Jeńis kúni barlyq medaldary men ordenderin taǵyp, halyqpen birge alańǵa shyqty. Tanys ta, beı̆tanys ta ony merekesimen quttyqtap jatty.
ZAMANDASTAR SYRY:
Kemel Toqaev naǵyz ańyz adam edi. Ómirde qarapaıym, asyp - saspaıtyn otbasynda jaıly Kemel aǵa ǵumyry bir tarıh. Óte baýyrmal jan bolatyn. Jeńgemiz Turar da ózine saı, kisini alalaý degendi bilmeıtin. Aǵanyń úıi aqjaılaý, talaı saırandy, dáýrendi kúnder men túnder ótti ǵoı.
Qoǵabaı Sársekeev
Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri
Bul ǵumyrda jan-dúnıeńdi túsiner jan-jaryń, isińdi jalǵastyrar ul-qyzdaryń. Jazýshynyń jubaıy Turar Shabarbaeva elýinshi jyldary medıtsına ınstıtýtynda oqyǵan. Sol kezeńde taǵdyr ekeýin Almatyda kezdestirgen. Jubaıy óziniń de, balalarynyń da qýanysh pen kúı̆inish-súı̆inishimen ǵumyr keshti. Shyraıly shańyraǵy onyń ómiriniń ajyramas bólshegi edi...
Kemel Toqaev zamandastaryna janashyr, jas jazýshylardyń shyn qamqorshysy boldy. Ómiriniń sońǵy jyldary Jazýshylar Odaǵynda jaýapty qyzmet atqardy. Rýhy kúshti kisi - qut qonar tuǵyr. Talantty jas jazýshylar kórgeni kóp, ómirlik tájirıbesi mol qalamgerdiń aınalasynan shyqpaıtyn. Bilmegenin surap, qyzmettik tájirıbesinen taǵlym alatyn. Keıin solardyń bári tanymal jazýshyǵa aınaldy, ózi sekildi bıik laýazymdy qyzmetter atqardy.
ZAMANDASTAR SYRY:
Soǵysta bolǵan, ólim kórgen, balalyq shaǵy jetimdik pen joqshylyqta ótken Kemel Toqaevtyń ómir mektebi jas jazýshylarǵa úlgi - ónege edi. Qyzmettes bolǵanda orys tilindegi kitaby "Qazaqstan" baspasynan bes júz myń danamen shyqty. Jaqsy aǵanyń qamqorlyǵyn kóp kórdik.
Baqqoja Mýqaı
Memlekettik syılyqtyń laýreaty
Kemel Toqaev qazaq eliniń jarqyn bolashaǵyna kámil sendi. Ol qazaqtyń «Egemen bolmaı̆ el bolmas» degen maqalyn jıi qaı̆talaýshy edi. Qazaqstan shet jurtta óziniń dıplomatııalyq ókildikteri bar táýelsiz memleket bolatynyn aı̆tatyn.
KELGEN SOŃ JARYQ DÚNIEGE,
ÓMІRDІŃ BІR BOLAR MÁNІ.
DÚNIENІ BUDAN DA JARYQ ETІP,
NURLANDYRSAŃ AINALAŃDY!
"ADAMZATTY JARATQAN MAHABBATPEN",
BІLІP ONY, ShYǴARMAI ÁR KEZ ESTEN,
JOLYŃDY ǴUMYRLYQ JÚRІP ÓTSEŃ,
JAQSY ІS, TAZA KÓŃІL, AQ NIETPEN!