KEMEL KELEShEK (1-bólim)
Ómirde eshnárse iz-túzsiz ketpeı̆di. Ótken jolyn jetik biletin halyq qana aldaǵy alar asýlaryn da aıqyn elestete alady. Baǵzy zamanda babalarymyz bal - bal tastarǵa oıyp, qashap jazyp ketkendeı, óz Otanyń, bul dúnıedegi qorǵanyń men tiregiń bolmasa - taǵdyryń tamyrsyz, turlaýsyz qańbaq sııaqty.
1927 jyldyń jeltoqsanynda Máskeýde ótken Búkilodaqtyq Kommýnıstik Partııa bolshevıkteriniń XV sezinde aýyl sharýashylyǵyn ujymdastyrý, kolhoz qurý sheshimi qabyldandy. Naýqan revolıýtsııalyq qarqyn aldy. Dástúrli turmys - tirshiliginen bir sátte ajyraǵan halyq qarý kezegen kommýnıst - bolshevıkterdiń aldynda dármensiz edi. El egesi dáýletti adamdardy jer aýdardy, túrmege otyrǵyzdy, atý jazasyna kesti. Patsha áýletiniń qanyn moı̆nyna júktegen Goloşekın Orta Azııadaǵy eń iri etnosty quraǵan qazaqtardy ólermen jaýyzdyqpen janyshtady. Qazaq halqy buryn-sońdy álem tarıhynda kezdespegen joı̆qyn repressııaǵa ushyrady. Tarıhtyń sol bir qatygez kezeńinde ultymyzdyń jartysyna jýyǵy qyryldy. Zııalylarynyń basyna zaýal kún týdy. Qalyń elge qarańǵy túnekteı tóngen zulmat, áleýetti Toqa áýletin de qasiret zardabyna ushyratty.
Kemel Toqaev 1923 jyly 2 qazanda Almaty oblysynyń Qaratal aýdany, Qalpe aýylynda dúnıege kelgen. 1933 jylǵy surapyl náýbette qasiretti qaı̆ǵyǵa ushyraǵan úlken shańyraqtan aman qalǵan aǵasy Qasym ekeýi Túrkistan qalasyndaǵy qorǵansyz jetim qalǵan balalar úıin panalady. Oqýǵa zerek aǵaıyndy Qasym men Kemeldiń oqý - bilimge yntasy men jaqsy tárbıesi eskerilip, Shymkenttegi mektep - ınternatqa aýystyryldy.
ZAMANDASTAR SYRY:
Soǵys bastalǵan jyly jarty ǵasyr jubymyz jazylmaǵan dosym Kemelmen Shymkenttegi mektep - ınternattyń onynshy klasyn bitirdik. Kemel joldasyn jolda qaldyrmaıtyn, bir úzim nandy bólip jeıtin adal dos edi. Joǵary bilim almaq armanymyzdy soǵys buzyp, áskerge shaqyryldyq. Jaýynger Kemel Toqaev Stalıngrad okopynan bir - aq shyqty.
Amantaı Baıtanaev
maıdanger- jazýshy
Aǵaly-inili Qasym men Kemeldiń joǵary bilim almaq úmitin soǵys úzdi. Eldik pen erlik halyq úshin syn. Er muraty da syn saǵatta shyńdalady. 1939 jyly mektep bitirisimen áskerge shaqyrylǵan Qasym, soǵystyń alǵashqy kúninen maıdanǵa attanǵan. Soǵys derekteri jınaqtalǵan qujattaǵy málimetterde: 186-shy atqyshtar dıvızııasynyń 290-shy atqyshtar polki kólik rotasynyń saıası jetekshisi Qasym Boltaev 1942 jyly 22 aqpan kúngi urysta erlikpen qaza tapty dep jazylǵan.
Qasymnyń inisi jazýshy Kemel Toqaevtyń «Soldat soǵysqa ketti» avtobıografııalyq romanynyń epıgrammasynda «Uly Otan soǵysynda 22 jasynda erlik ólimmen qaza tapqan polıtrýk Qasym Boltaevqa arnaımyn» delingen.
Kemel Toqaev jaýyngerlik jolyn 200 kún men túnge sozylǵan jáne úsh mıllıondaı adam ómirlerin qıǵan, qasiretke toly Stalıngrad shaıqasynan bastady. Kóp jyldardan keıin jazýshynyń soǵys týraly týyndysy okoptan jazylǵan reportajdaı oqylady.
«Qan qatqan kirpigi áreń áreń qımyldaıdy. Oń qolyna granatany qysyp ustap alǵan. Onyń jelke tusynda, sýyq okoptyń qabyrǵasynda ólgen adamnyń eki aıaǵy salbyrap tur. Basy, keýdesi shynjyr tabannyń astynda janshylyp qalǵan. Jaraly soldat kezergen ernin jalap:
- Qudaı úshin, bir jutym sý berińdershi! - dedi».
Stalıngrad úshin urystyń alǵashqy kúninen alǵan áseriniń kúndelik jazbasynda 18 qazan 1942 jyl kórsetilgen. Ólim men ómir aıqasyn kózben kórgen Kemel Toqaevtyń "Soldat soǵysqa ketti" romanynyń stıli soǵystyń sýyq ta surqaı shyndyǵyn boıamasyz qaz - qalpynda sıpattaý. Al, stıl degen - adam, jazýshynyń jany.
ZAMANDASTAR SYRY:
Kemel ekeýmizdi Kıevke arnaıy shaqyrdy. Ýkraına Parlamenti Tóraǵasynyń orynbasary, Sovet Odaǵynyń eki dúrkin Batyry, áıgili partızandar komandıri general-maıor Sıdor Kovpaktyń qonaǵy boldyq. Sol sapardan keıin Ýkraınany fashısterden azat etý soǵysyna qatysqan maıdanger-jazýshy Kemel Toqaev Ýkraınadaǵy partızandar soǵysy týraly kitap jazdy.
Qasym Qaısenov
Qazaqstannyń Halyq batyry
Kemel Toqaev 1944 jylǵy Belorýssııany, Ýkraınany jáne Polshany fashızmnen azat etýdegi iri áskerı operatsııalaryna qatysty. Jazýshynyń avtobıografııalyq romanynan oqyǵanymyzdaı qan maıdanda tankter asa mańyzdy ról atqarǵan. Kemel Toqaevtiń ózi 7-shi gvardııalyq jaýdyń qorǵanys shebin buzyp, onyń áskerı tehnıkasyn joıatyn erekshe tank polkiniń quramynda soǵysty.
Tankıster temir saýytpen qorǵalsa, Kemel men maıdandas desantshylar avtomatymen tank ústinen urandatyp túsip, urysqa kirisetin. Mundaı̆ urys qımyldaryna qatysý sarbazdardan dene kúshin, mergendikti, eń bastysy joǵary áskerı rýhty talap etti.
Avtomatshylar bóliminiń komandıri Kemel Toqaev erekshe erjúrektiligi men kúrdeli sátterde sheshim qabyldaý qasıetimen kózge túsken. Osy týraly jaýjúrek soldatty "Erligi úshin" medaline usynǵan 7-shi gvardııalyq buzyp ótý tank polkiniń komandıri, gvardııa maıory Smırnovtyń jazǵan buıryǵynan úzindi: ""Jaýyngerlik erligi úshin" jáne "Stalıngradty qorǵaý úshin" medaldarymen nagradtalǵan, avtomatshylar bóliminiń komandıri - gvardııa serjanty Kemel Toqaev polktiń barlyq urys kezeńderinde aldyńǵy shepte boldy. Asa kúrdeli jaǵdaılarda, toqtaýsyz atys pen bombylardyń astynda júrip barlyq tankilermen baılanysty qamtamasyz etti. Shaıqastyń barysynda jyldam sýdan ótý qajettiligi týraly polk komandıriniń buıryǵyn oryndaý maqsatynda ótkeldi tez taýyp, búkil tankterdi jaý tosqaýylynan alyp shyqty."
Kezekti "Erligi úshin" medaline usynǵan 7-shi gvardııalyq buzyp ótý tank polkiniń komandıri, gvardııa podpolkovnıgi Korbýttyń buıryǵy: "Avtomatshylar bóliminiń komandıri Kemel Toqaev 1943 jyldyń 17 shildesi men 1 tamyzy aralyǵynda tankterdi kúzetýde erekshe batyl ári erjúrektik áreket jasady. Tolassyz artıllerııalyq atqylaý kezinde tanktermen baılanysty úzbeı ustady. Toqtaýsyz pýlemet - avtomat oǵynyń astynda isten shyqqan tankter men ekıpajdar barlaýyn júrgizip, tankterge utymdy ótkel jolyn jasady. Óz avtomatymen 20 gıtlershilderdiń kózin joıdy".
Kemel Toqaev urystaǵy erligi men batyrlyǵy úshin 1945 jyly 30 qańtarda ekinshi dárejeli Otan soǵysy ordenimen nagradtalǵan. 7-shi gvardııalyq buzyp ótý tank polkiniń komandıri, gvardııa podpolkovnıgi Povarovtyń buıryǵy: "Polshanyń Eglıevets aýdanyndaǵy urysta nemister bizdiń pozıtsııamyzǵa tutqıyldan shabýyl jasady. Avtomatshylar tankilerin qaısarlyqpen qorǵap, qarsy shabýylǵa shyqty. Toqaev joldas jaý tylyn birinshi bolyp buzyp ótip, 5 nemisti óltirdi. Bir jaraly nemisti tutqynǵa alyp, bólimine kele jatqanda jarylǵysh oqpen aıaǵynan jaralandy. Qatty jaraqatyna qaramastan, aıaǵyn tańyp óziniń tankisine jetti".
Osy aýyr jaraqattan keıin Kemel Toqaev Gomel gospıtaline jetkizildi. Dárigerler súıekteri úgitilip ketken oń aıaǵyn kesýge uı̆ǵarǵan. Jas jaýynger aıaǵynan aı̆yrylsa, búkil bolashaǵyna balta shabylaryn túsingen. Operatsııaǵa kelispeı, súı̆ekti uzartýda klınıkalyq synaqtaryn bastaǵan jas hırýrg Ilızarovtyń emin qabyldaıdy. Úsh aı̆ emhana tósegine tańyldy. Úmiti aqtalyp baldaqqa súıenip júrýge úırendi.
Soǵysta jaýdy jeńgen jaýynger basyna túsken múgedektikti de jeńdi. Qazaq soldatynyń myzǵymas ta muqalmas erlik dástúriniń tamyry batyr babalary salǵan ulttyq minezdeı tereńde jatyr.
1945 Jeńis jyly 22 jasar Kemel Toqaev Qazaq memlekettik ýnıversıtetine oqýǵa tústi. Stýdenttik jyldary belgili ǵalymdar, jazýshylar men jýrnalıster dáristerin tyńdady. Qazaq ádebıetiniń klassıgi Muhtar Áýezovtiń lektsııalary onyń jazýshy bolýǵa yntasyn oıatty.
ZAMANDASTAR SYRY:
«Áleýmet bizdi joǵaltqanymen, ádebıet bizdi joǵaltpas». Bul sóz búgin saralasań da, erteń zerdeleseń de, kemeline kelgen aqyl ispetti, keń tynysty tulǵa Kemel Toqaev dosymnyń oı-tolǵamy edi...
Muzafar Álimbaı
Qazaqstannyń halyq jazýshysy
Alǵashqy kitaby - «Juldyzdy joryq» «Qazaqstan pıoneri» gazetiniń bas redaktory kezinde shyqty. 1958 jyly mılıtsııa qyzmetkerleriniń qaýyrt ta qaýipti eńbegi týraly ekinshi - «Tasqyn» kitabyn qazaq oqyrmandary ǵana emes, Qyrǵyzstan, Ózbekstan jáne Mońǵolııanyń kórkem ádebıetti súı̆etin qaýymy jyly qabyldady. Sol kezden bastap Kemel Toqaevtyń shyǵarmalary orys tiline aýdarylyp, Sovet Odaǵyna keńinen taraı bastady.