«Kedende kóp ózgeris bolǵaly tur» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynda «Qystyń qamyn jazda oıla» degen taqyryppen maqala jarııalandy. Maqalaǵa keshe Premer-mınıstr Kárim Másimovtyń tóraǵalyǵymen Úkimette ótken selektorlyq májiliste kóterilgen máseleler arqaý bolǵan. «Qazirgi kúni 200-2014 jyldarǵa arnalǵan ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý baǵdarlamasy aıasynda elimizdiń elektr energetıkasy salasynda jalpy quny 5 mıllıard dollar turatyn 13 jańa joba júzege asyrylýda. Jańa jobalardy júzege asyrýdaǵy osyndaı qarqyn 2017 jylǵa taman elimizdi elektrmen qamtý isin tolyq júzege asyrýǵa múmkindik beredi. Aldyn-ala boljamdar boıynsha, 2015 jylǵa deıin osy isti odan ári damytý úshin 7 mıllıard dollar ınvestıtsııa salynatyn bolady», - delingen maqalada.
Sondaı-aq osy basylym búgingi sanynda bıologııa ǵylymynyń doktory, professor Maǵjan Isanyń «Dúrildegen dańqyń qaıda, Almatynyń aporty?» atty atta maqalasyn basty. Avtor maqalasynda Almaty aportynyń joǵalyp bara jatqandyǵynyń sebepterin taldap, ony qalaı kóbeıtip, ósirýge bolatyndyǵy jónindegi tereń zertteýlerin usynady. Ǵalymnyń aıtýynsha, aport almasynyń keremet bolýynyń basty faktory - ol Іle Alataýynyń erekshe ekologııalyq jaǵdaıy men tabıǵaty. Bul sortqa qolaıly jaǵdaı - osy taýdyń teńiz deńgeıinen 900-950 metrden 1300-1350 metr aralyǵyndaǵy keńistik. Jońǵar Alataýynda bul keńistik 850-1250 metr aralyǵynda jatyr. Al aport baǵy budan joǵary ornalassa, oǵan qajetti jylý jetispeıdi, odan tómen bolsa, artyqtyq etedi. Biraq XX ǵasyrdyń 60-70 jyldarynda kópshilik baqtar joǵary aıtylǵan deńgeıden tys ornalastyryldy (ne tómen, ne joǵary). Mundaı jerde ósken aporttyń sapasy tómendep, aza bastaıdy.
***
«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, Qazaqstan halqynyń 27 paıyzdan astamy temekige táýeldi. Sonyń saldarynan elimizde onkologııalyq aýrýlar artyp barady. Er adamdarda jıi kezdesetin ókpe obyry endi áıelderde tirkele bastady. Eń qaýiptisi, eńbekke jaramdy 30-55 jastaǵy adamdar temekiniń qurbanyna aınalýda. Temeki kompanııalarynyń Qazaqstan halqynyń saýlyǵyna bas qatyrmasy belgili jaıt, olar kerisinshe, Keden odaǵy men EýrAzEQ keńistigindegi óz múddesin qorǵaý úshin baryn salýda. Maqala «Jylyna 25 myń adam kóz jumady» degen taqyrypen berilip otyr.
Sondaı-aq atalmysh basylymnyń habarlaýynsha, elimizdiń keden júıesin túbegeıli reformalar kútip tur. Bul ózgerister eń aldymen Qazaqstannyń Keden odaǵyna enýine baılanysty. «Áıtse de, shyǵystaǵy «Qorǵas» keden beketindegi sońǵy oqıǵalar da bul salada tártip ornatatyn kez kelgenin kórsetip otyr. Ótken aptanyń sońynda Qarjy mınıstrligi Kedendik baqylaý komıtetiniń burynǵy tóraǵasy Qozy-Kórpesh Káribozovtyń ornyna taǵaıyndalǵan jańa tóraǵa Serik Baımaǵanbetov «Qorǵas» beketine sapar jasap, syrtqy ekonomıkalyq saýda salasyndaǵy kásipkerler men otandyq bıznes ókilderimen kezdesip, solardyń qatysýymen dóńgelek ústel jıynyn ótkizdi», -delingen maqalada. Maqala «Kedende kóp ózgeris bolǵaly tur» degen taqyryppen basyldy.
***
«Zeınetaqy júıesine ózgeris kerek». «Alash aınasy» basylymynyń búgingi sanynda osyndaı taqyryppen jaryq kórgen problemalyq maqalada zeınetaqy júıesindegi túıtkildi máselelerdiń túıini tarqatylady. «Qazaqstandaǵy eń tómengi zeınetaqy kólemi 24 myń 047 teńgeni quraıdy. Biz bul kórsetkishterdiń ózge elderde qalaı túziletinine ózimizshe zertteý jasap kórdik. Máselen, bul kórsetkish kórshimiz Reseıde 250 AQSh dolaryn quraıdy. Ázirbaıjanda - 200, Belorýssııada 176 AQSh dollarynyń kóleminde eken. Al Eýropa elderiniń zeınetkerleriniń shalqyp ómir súretinin baıyptasaq, bizdiń zeınet jasyndaǵy qarııalarymyzdyń beınetqor ekendigin amalsyz moıyndaýǵa týra keledi», - delingen maqalada.
Sondaı-aq atalmysh basylymnyń jazýynsha, tarazdyq tentekterdiń tirligi áli kúnge deıin kún tártibinde tur. Túsindirý men aldyn alý jumystarynyń júrgizilgeninen qaramastan balalar arasyndaǵy qylmys órshimese, óshpeı tur. Tipti bul máseleniń sheshimin tabý úshin ishki ister mınıstriniń ózi kelip, jıyn ótkizip, qadaý-qadaý tapsyrma berip, ketkenimen áli núkte qoıylǵan joq. Tyıylatyn túr tanytpaı turǵan másele endi tipti ýshyǵyp barady. Bul másele jóninde «Alash aınasy» gazetinde jaryq kórgen «Mektep ınspektory aqsha bopsalaýshy bolyp shyqty» degen maqaladan tolyq bile alasyzdar.
***
«Kazahstanskaıa pravda» basylymy búgingi sanynda «Ravnye vozmojnostı vo vsem» atty maqala jarııalady. Onda memlekettiń múmkindigi shekteýli balalary bar otbasylardy qoldaý maqsatynda tabandy saıasat júrgizip jatqandyǵy aıtylady. «Memleket basshysy Nursultan Nazarbaevtyń strategııalyq baǵyty - halyqtyń ál-aýqatyn úzdiksiz arttyryp otyrý bolyp tabylady. Bul rette memleket qoǵamnyń áleýmettik turǵydan qoldaýdy qajet etetin balalar men kópbalaly analardy, ardagerler men múgedekterdi erekshe qoldaýdy júıeli túrde júzege asyrýda. Osyǵan baılanysty balalardy, ásirese múmkindigi shekteýli balalardy qorǵaý qyzmeti, Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń basym baǵyttarynyń biri bolyp qalmaq», - delingen maqalada.