«Keden odaǵy - Keńes odaǵy emes» - baspasózge sholý

ASTANA. 7 jeltoqsan. QazAqparat - «QazAqparat» agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 7 jeltoqsan, senbi kúni jaryq kórgen ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

Onyń ataǵynan at úrikkendeı. Medıtsına ǵylymdarynyń doktory, professor, «Jyldyń úzdik dárigeri»... Degenmen, onyń eńbegin baǵalaý, moınyna alǵan jaýapkershilik júgin salmaqtaý úshin osy sııaqty ataq-dańqyna qatysty ataýlardy tizbelemeı-aq, Doktor Pıa desek te jetip jatyr. Búginde onyń esiminiń medıtsınanyń basym baǵyttarynyń biri - kardıohırýrgııamen qatar atalýy úırenshikti jaǵdaıǵa aınalyp barady. Kardıohırýrgııa desek, eń aldymen oıǵa ıÝrıı Vladımırovıch Pıa oralatyny anyq. Osy oraıda «Egemen Qazaqstan» gazeti kardıohırýrgpen aradaǵy suhbatty senbilik sanynda «Adamǵa ómir syılaý - shyn baqyt» degen taqyryppen berip otyr. Basylym tilshisiniń barlyq saýalyna tuşymdy jaýap bergen professor: «Qazirgi tańda Qazaqstanda ómiri tikeleı donor aǵzalaryna táýeldi 5 myńǵa jýyq adam esepte tur. Eń qıyny donor máselesi edi, qazir bul oraıda ilgerileýshilik bar. Ras, qaıtys bolǵan týystarynyń organdaryn basqa adamnyń ómirin saqtap qalýǵa paıdalanýǵa ekiniń biri kelise qoımaıdy. Sol sııaqty, ázirshe júregin almastyrýǵa táýekel etýshiler de kóp emes. Kezinde Jánibek Ospanov ta birden kelise qoıǵan joq-ty», - deıdi.

Osy basylymnyń jazýynsha, Parlament Májilisi depýtattarynyń qarashanyń sońy men jeltoqsannyń basynda aımaqtarǵa shyǵar aldyndaǵy sońǵy jalpy otyrysynda qaralǵan zań jobalarynyń arasynda memlekettik satyp alý máselesine arnalǵan zań jobasy da boldy. Birinshi oqylymda qaralǵan bul jobany talqylaýǵa depýtattar belsene qatysty. «Aıtary joq, naq osy másele sybaı­las jemqorlyqqa jol asha­tyn qaınar kóz bolyp turǵany ­daý­syz. Úkimettiń 11 qazanda bol­ǵan keńeıtilgen otyrysynda aıt­qan syn-eskertpelerinde Pre­zı­dent N.Nazarbaev ortalyq jáne jergilikti bılik ıeleriniń bıýdjet qarajatyn jymqyrý maqsatymen memlekettik satyp alý boıynsha jasaıtyn qıturqylyqtaryn aıpara qyldy. Endi myna zań jobasy sondaıdyń aldyn alýǵa ilkim de bir septigin tıgizetin shyǵar degen úmit jurttyń bárinde bar»,- delingen maqalada. Sonymen qatar, basylymnyń jazýyna qaraǵanda, zań jobasy memlekettik tapsyrysta otandyq taýar óndirýshilerge basymdyq berýdi qarastyrady. Alaıda, ol týraly baıandama jasaǵan Premer-Mınıstrdiń orynbasary - Qarjy mınıstri Baqyt Sultanov bul qujattyń qoldanystaǵy zańmen salystyrǵandaǵy artyqshylyǵyn aıtyp tursa da onyń áli de shıki tustary baryn ózi de moıyndap, aldaǵy ýaqytta memlekettik satyp alý týraly múlde jańa zań jobasy ázirlenetinin aıtyp saldy. Maqala «Arzannyń jiligi tatymas» degen taqyryppen berilgen.

***

Іri qara malyn býdandastyrý kezinde «jeti ata» prıntsıpin saqtamaǵan fermerler sýbsıdııadan qaǵylady. «Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, bul jóninde BAQ ókilderine arnalǵan semınar kezinde Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Asyljan Mamytbekov aıtqan. «Bizdiń túsingenimiz, iri qara malyn býdandastyrýda qazaqtyń «jeti ata» prıntsıpi saqtalýy qajet eken. Asyljan Mamytbekovtiń aıtýynsha, tabynda qandaı tuqymǵa jatatyny belgisiz buqalar da júredi. «Al ol buqa sol tabyndaǵy sıyrdyń tóli nemese «aǵasy» bolýy múmkin. Eger sıyr óz tóli men nemese «týysymen» shaǵylyssa, odan «týǵan» buzaý etsiz, sútsiz mal bolyp shyǵady», - deıdi mınıstr. Sondyqtan «Sybaǵa» baǵdarlamasynyń talaby saqtalýy kerek», - dep jazady basylym. Sonymen qatar mınıstr: «Máselen, tabynǵa 100 sıyr ákelinse, oǵan 4 tuqymdy buqa kerek bolady. Eger 100 sıyrǵa 3 buqadan bolsa, fermer sýbsıdııa almaıdy. Sebebi buqaǵa shamadan tys kúsh túsedi de, keı sıyrlar qysyr qalyp qoıady», - depti.

Eýroıntegratsııany jaqtaıtyn myńdaǵan ýkraındyqtar Kıevtegi táýelsizdik alańynda úkimettiń otstavkasyn talap etýde. Olar 21 qarasha kúni Eýropa odaǵymen qaýymdasý týraly ýaǵdalastyqty toqtatý týraly ýkraın úkimetiniń sheshimine narazylyq retinde kóshege shyqqan. Bul ýaqytta sarapshylar Ýkraınanyń keleshekte kimdermen qalatyndyǵyn boljaýda: Eýroodaqpen be, álde Keden odaǵymen be? Sońǵy oqıǵalar jóninde «Aıqyn» gazeti saýaldaryna Parlament Májilisiniń depýtaty, saıasattaný ǵylymdarynyń doktory, professor Kamal Burhanov jaýap bergen. Basylym tilshisiniń barlyq saýalyna egjeı-tegjeıli jaýap bergen ol: «Reseı Keden odaǵyna kirgendi táýir kóredi. Keden odaǵy - endi qalyptasyp kele jatqan ekonomıkalyq uıym. Onyń ishinde de problemalary kóp. Mysaly, Keden odaǵyna Qazaqstan da ótkenimen, taýar óndirýshilerimiz belarýs, reseı­likterden utylyp jat­qa­ny da ras. Bul ekonomıkamyzǵa, áleý­mettik jaǵdaıy­myzǵa áser etip, olarmen básekede teń jaǵdaıda áreket ete almaı jatyrmyz. Ýkraınaǵa kelsek, olarda da Keden oda­ǵyna qarsy kúshter kóp. Olar damyǵan memleketter kiretin Eýropa odaǵyna jáne Dúnıejúzilik saýda uıymyna múshe bolýǵa umtylady. Biz de Keden odaǵy arqyly DSU-ǵa kirmekshimiz. Munda úlken tereń másele bar. Keden odaǵyn keńeıtip, odan úlken uıym jasaý maqsaty bolmaýy tıis. Qazir Armenııany, Ýkraınany oǵan tartqylary keledi. Árıne, uıymǵa múshe bolǵysy keletin­derge esik ashyq. Biraq onyń ekonomı­kalyq uıym ekendigin esten shyǵarmaǵan jón»,- deıdi. Suhbat taqyryby: «Keden odaǵy - Keńes odaǵy emes».