QazUÝ - ınnovatsııalyq damý draıveri
«Álemniń jetekshi ýnıversıtetteri adamı kapıtaldy qalyptastyryp, ınnovatsııalyq ekonomıkanyń ósýine sebep bola otyryp, óz elderi men búkil óńirlerdiń damýyn anyqtaıdy», ¬– dedi ýnıversıtet rektory, akademık Ǵalym Mutanov Almaty halqy aldynda esep berý kezdesýinde.
Elimizdiń jetekshi bilim ordasynyń basshysy ýnıversıtet qyzmetiniń baǵyttary, jetistikteri, sonymen birge ǵalymdardyń, oqytýshylar men stýdentterdiń myńdaǵan ujymynyń aldynda turǵan strategııalyq mindetteri týraly jurtshylyqqa baıan etti.
Postkeńestik keńistik jáne ıslam álemi joǵary bilim mekemeleri arasynda kóshbasshylyq tanytyp otyrǵan QazUÝ 2019 jyly QS halyqaralyq reıtınginde Orta Azııa joǵary oqý oryndarynyń ishinde tuńǵysh bolyp álemniń úzdik ýnıversıtetteri arasynda 207 oryndy ıelendi. QazUÝ-dyń álemdik deńgeıdegi zertteý ýnıversıtetine aınalýy búginde «al-Farabi University Smart City» ınnovatsııalyq platformasy negizinde jasalyp, engizilgen QazUÝ-dyń «Ýnıversıtet 4.0» tujyrymdamasy aıasynda júzege asyrylyp jatyr. Ýnıversıtet 4.0 joǵary tehnologııalyq jáne rýhanı-adamgershilik platformalardyń sımbıozyna negizdelgen joǵary bilikti mamandar etip tárbıeleýdi maqsat etedi.
BUU-nyń «Akademııalyq yqpal» baǵdarlamasynyń Turaqty damý boıynsha Jahandyq Habyn qatarynan úshinshi jyl basqaryp otyrǵan ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń BUU-nyń Nıý-Iorktegi shtab-páterinde tanystyrǵan «Ýnıversıtet 4.0» modeli halyqaralyq deńgeıde keńinen taratý usynysyna ıe boldy.
Joǵary tehnologııalyq platformany damytý aıasynda QazUÝ úzdik tájirıbelerdiń biri «Maıkrosoft» tarapynan moıyndalǵan tsıfrly ýnıversıtetti «qurdy». Qoǵamnyń zamanaýı talaptary men bolashaq trendterin eskere otyryp, «E-kommertsııa», «Tsıfrly lıgnvıstıka», «Big data», «Jasandy ıntellekt», «Geoınformatıka», «Zııatkerlik menshik», «Zattar ınterneti», «Bıoınformatıka» sııaqty jańa bilim berý baǵdarlamalaryn engizdi. Islam qarjysy boıynsha Astana HQO jáne Benhalıf (Katar) ýnıversıtetimen birlese jasalǵan postkeńestik keńistiktegi alǵashqy magıstrlik baǵdarlama júzege asty.
Ýnıversıtet ǵalymdary tarapynan 460-qa jýyq ǵylymı joba oryndalyp jatyr. Olardyń jalpy qarjylandyrý kólemi 4,6 mlrd teńgege jetti, onyń ishinde 1 mlrd-qa jýyǵy sharýashylyq kelisimshart jumystaryna jumsalady. Patenttelgen ǵylymı-zertteý jáne tájirıbelik-konstrýktorlyq ázirlemeler sany sońǵy 5 jylda 40%-dan asyp otyr.
Ýnıversıtet «Web of Science» jáne «Scopus» atty jetekshi halyqaralyq derekter qorynyń nusqasy boıynsha jýrnaldardaǵy jarııalanymdar sany boıynsha elimizdiń joǵary oqý oryndary arasynda kóshbasshy bolyp otyr. Qazaqstandyq avtorlardyń «Scopus» derekter bazasyna kiretin jýrnaldardaǵy árbir besinshi maqalasy QazUÝ ǵalymyna tıesili. Qazaqstannyń jetekshi ýnıversıteti postkeńestik keńistiktegi JOO-lar arasynda qazaqstandyq «Ál-Farabı-1» jáne «Ál-Farabı-2» nanospýtnıkterin ǵaryshqa jibergen jalǵyz bilim ordasy. Halyqaralyq «Jańa Jibek joly ýnıversıtetteriniń Alıansy» ІT-tehnoparkin qurý boıynsha jumystar júrgizilip jatyr.
Sońǵy bes jylda QazUÝ qalashyǵyndaǵy nysandardyń jalpy kólemi 50 paıyzǵa (110 myń sharshy metr) ósti. Olardyń basym bóligi 2 mlrd teńgeden astam somaǵa memlekettik-jekeshelik áriptestik qaǵıdattarynda salynǵan áleýmettik jobalar bolyp otyr. Qazir ǵylymı-zertteý zerthanasy bar zamanaýı klınıka, stýdenttik jataqhana jáne basqa da nysandar salý úshin sheteldik ınvestıtsııalardy tartý boıynsha jumystar júrgizilýde.
Joǵary tehnologııalar platformasyn damyta otyryp, ýnıversıtet «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda jastardyń joǵary rýhanı-adamgershilik qundylyqtaryn qalyptastyryp keledi. El jáne álem azamattaryn qalyptastyrýda sapaly jańa áserge qol jetkizý úshin joǵary ádeptilik pen parasattylyq standarttaryna negizdelgen ujymdyq ıdeologııa men serpindi áleýmettik jobalardy júzege asyrý kózdelgen. QazUÝ-da qurylǵan Sybaılas jemqorlyqqa qarsy ǵylymı-bilim berý klasteri jastardyń sybaılas jemqorlyqqa qarsy mádenıetin qalyptastyrý boıynsha Qazaqstannyń negizgi zııatkerlik-saraptamalyq ortalyǵyna aınaldy. Daryndy stýdentterdi áleýmettik qoldaýǵa erekshe mán beriledi. Ýnıversıtette áleýmettik paket júzege asyrylady, sonyń arqasynda jyl saıyn «óte jaqsy» jáne «jaqsy» oqıtyn áleýmettik-osal toptardan myńnan astam stýdent, sondaı-aq QazUÝ qyzmetkerleriniń balalary oqý aqysyn tóleýde jeńildikter alady. Sońǵy 3 jylda ýnıversıtet az qamtylǵan otbasylardan shyqqan talantty stýdentter úshin áleýmettik shákirtaqyǵa syrttan 700 mln teńgeden astam qarajat tartty.
Qoǵamdyq damý draıveri retinde QazUÝ áleýmettik-gýmanıtarlyq ortalyqtar qurdy, olar memlekettik qurylymdarmen birge qoǵamnyń ózekti máselelerin sheshý boıynsha uzaq merzimdi jobalardy júzege asyrady. «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda QazUÝ BUU Órkenıetter Alıansymen birlese otyryp «Qaıyrymdy qoǵam azamattaryn qalyptastyrý. Zamanaýı ýnıversıtetter mıssııasy» halyqaralyq jobasyn júzege asyrýda. Bul jobaǵa QazUÝ-dyń sheteldik áriptesteri – álemniń áleýmettik-jaýapkershiligi bar ýnıversıtetter jelisiniń músheleri de qosylyp otyr. Ál-Farabıdiń 12 sheteldik ǵylymı-bilim berý ortalyqtary quryldy, onda qazaq tili men qazaq halqynyń mádenıeti oqytylady, olardyń bazasynda QazUÝ fılıaldaryn qurý boıynsha jumystar júrgizilýde. Uly oıshyl ál-Farabıdiń 1150 jyldyǵyn merekeleý aıasynda QazUÝ-ǵa respýblıkalyq jáne halyqaralyq is-sharalardy ótkizý senimi bildirildi. Osy mereıtoı qarsańynda ýnıversıtet jasampaz áleýmettik ortany qalyptastyrýǵa baǵyttalǵan «Qaiyrymdy Qazaqstan» respýblıkalyq ıgi ister chellendjin iske qosty.
Kezdesý barysynda QazUÝ rektory BAQ ókilderiniń, oqytýshylardyń, stýdentterdiń jáne olardyń ata-analarynyń suraqtaryna jaýap berdi. Olardyń tilekteri men usynystary nazarǵa alynyp, tıisti qyzmetterge tapsyrmalar berildi.