Qazir tájirıbesimen, aqyl-keńesimen bólisetin aq jaýlyqty ájeler az – Aınur Jahına
– Aınur Qurmanbaıqyzy, ózińiz jetekshilik etip otyrǵan keńestiń qazirgi baǵyty qandaı?
– Baǵyt – jastardy patrıotızmge tárbıeleý, olarǵa ulttyq dástúrler men otbasylyq qundylyqtardyń, etnosaralyq kelisimniń mańyzdylyǵyn túsindirý. Analar keńesi turmysy tómen jáne kóp balaly otbasylarǵa kómek kórsetýge erekshe kóńil bóledi. «Elimizdiń basty qundylyǵy – adam». Al adamdy dúnıege ákeletin – ana, tárbıeleıtin – ana. Sondyqtan urpaq tárbıesinde Analar keńesi mańyzdy ról atqarady. Búginde analarymyz elimizde bolyp jatqan barlyq jaǵymdy jańalyqtarǵa, qoǵamdaǵy ómirsheń ózgeristerge, ıdeıalyq-saıası, áleýmettik-mádenı jumystarǵa, memleketimizdiń búkil tynys-tirshiligine belsene aralasyp otyrǵandyǵy kóńil qýantady.
Jalpy, óńirde 1 oblystyq, 3 qalalyq jáne 87 aýyldyq deńgeıdegi Analar keńesi bar. Oǵan barlyǵy 1 200-ge jýyq adam múshe. Olar qoǵamda otbasy ınstıtýtyn saqtaý men nyǵaıtý baǵytynda qyzmet atqarady. Konsýltatıvti kezdesýler ótkizip, dısfýnktsıonaldy otbasylarmen profılaktıkalyq is-sharalar júrgizedi, balalarǵa óz máselelerin sheshýge kómektesedi, tabysty otbasylardyń tájirıbesin jas ata-analarǵa úlgi retinde taratady. Analar keńesi kezdesýler, dıalog alańdary, sheberlik-synyptary, jármeńkeler, qaıyrymdylyq aktsııalaryn ótkizip turady.
Áıel men balanyń mártebesin, otbasylyq ınstıtýt qundylyqtaryn arttyrý mańyzyn túsine otyra respýblıkalyq deńgeıde «Mádenıetti ana – mádenıetti ult» jobasyn uıymdastyrý usynylǵan bolatyn. Osy jobanyń aıasynda mektepterde Analar keńesin, Ákeler keńesin quryp, qyzdar jáne uldar klýbtaryn ashý máseleleri talqylanǵan oblystyq «Ákeler men analar» semınaryn ótkizdik. Qazirgi tańda óńirdegi mektepterde 14 Analar keńesi jumys isteıdi.
Sonymen birge, biraz mektepte qyzdar jáne uldar klýbtary ashyldy. Solardyń ishinde belsendilerin alsaq, M. Ǵabdýllın atyndaǵy 3 kópsalaly gımnazııasynda «Inabat» qyzdar klýby, 17 mektep-gımnazııasynda «Mánshúk» qyzdar klýby, 4 mektepte «Syrǵalym» qyzdar klýby, 18 mektepte «Qyz jibek» qyzdar klýby, J. Mýsın Joǵary pedagogıkalyq kolledjinde «Kerbez» qyzdar klýby jumys isteıdi. Osy klýbtarda otbasy kundylyqtaryn nasıhattaý men ulttyq salt-dástúrdi ustanýǵa, ásirese óskeleń urpaq tárbıesine basa nazar aýdarýǵa, sondaı-aq, ata-analarǵa balalardy tárbıeleý jumystaryn uıymdastyrýǵa, qoǵammen belsene aralasýyna kómektesedi.
Kókshetaýda uıymdastyrylǵan «Asyl analar», «Analar úıi», «Senimen Bolashaq», «Zerdeli urpaq» qoǵamdyq birlestikterimen birlesken jumystar óz retimen júrip jatyr. Jetistikke jetken áıelderdiń joǵary synyp oqýshylarymen jáne kolledj stýdentterimen kezdesýleri, sheberlik saǵattary ótkizip turady.
– Bala tárbıesi jóninde tarqatyp aıtyp ótseńiz…
– Ata-babamyz balany besiginen jaqsy ádetterge baýlyǵan. «Úlkendi syıla», «Úlkenge sálem ber», «Úlkenniń jolyn kesip ótpe» degen ulaǵatty sózderdi bala kezimizden qulaǵymyzǵa quıyp óstik. Búgingi urpaq tárbıeleýde osy ósıetter óte qajet. Mektepterde Analar keńesin qurǵan sebebimiz de osy, bala tárbıesine mán berý. Analar keńesi ata-analarǵa konsýltatıvti kómek beredi. Sebebi, balanyń boıyndaǵy barlyq tálim-tárbıe anadan bastalady. Sondyqtan, balalardy tárbıeleýdi tek mektepke tapsyryp qoıyp otyrýdyń qajeti joq. Eń aldymen, balanyń tárbıesimen ata-anasy aınalysýy tıis. Al, biz árdaıym kómek kórsetýge ázirmiz.
– Analar keńesiniń jumysynda qandaı qıyndyqtar bar?
– Árıne, qıyndyqtar bar. Kez kelgen salada qıyndyqtar bolady, ol – zańdylyq. Biraq ta, biz oǵan moıymaımyz. Analar keńesiniń ózi sol qıyndyqtarmen kúresip, jeńý úshin qurylyp otyr. Josparymyz kóp. Degenmen, sony júzege asyrýǵa qarjynyń joqtyǵy qolbaılaý bolyp otyrǵan jaıy bar. Qarjy tek is-sharalarǵa ǵana bólinedi. Keı kezde balany kıindirý jáne mektepke daıarlaý sııaqty naqty qarjyǵa kelip tireletin máseleler bolady. Ol kezde óńirdegi isker áıelderge shyǵamyz.
Ekinshi másele – jastarymyzdyń, balalarymyzdyń aldyna shyǵyp, tárbıe jóninde tájirıbesimen, aqyl-keńesimen bólisetin aq jaýlyqty ájelerdiń azdyǵy. Kúıbeń tirshiliktiń qamymen júrgen kóptegen ájeniń buǵan ýaqyty bola bermeıdi. Sol jaǵynan alǵanda, qınalyp qalamyz. Al jalpy, Analar keńesi jumysynyń aýqymy jyldan jylǵa keńeıip keledi. Bul bizge bolashaǵymyzdyń jarqyn bolatynyna senim uıalatady.
– Sońǵy kezderi qoǵamda ajyrasý, jalǵyzbastylyq beleń alyp barady. Osy jaıynda ne aıtasyz?
– Bul – bizdiń elde ǵana emes, búkil áldemde etek alyp bara jatqan kúrdeli másele. Onyń sebebi ár túrli, eń bastysy – jastardyń úılenip, otbasyn qurýǵa daıyn bolmaýy. «Úılený ońaı, otbasy bolý qıyn» degen osydan qalǵan shyǵar. Kóbine materıaldyq jaǵdaıdyń tómendigi, jetispeýshilik úıde urys-keris shyǵýyna sebep bolady. Meniń óz oıym, otaý quratyn jastarǵa konsýltatıvtik kezdesýler ótkizip, psıhologııalyq kómek beretin Otbasy klýbtary bolýy tıis. Jas otbasylardyń ómirine ata-analary aralaspaı, qoldaý kórsetýleri kerek. Sonda ǵana, bul máseleni jeńe alamyz.