Qazirgi álemdik ekonomıkadaǵy trend jalǵasa berse, teńge baǵamy turaqtalýy múmkin – saraptama
«Kútkenimizdeı keshe AQSh Federaldyq rezerv júıesi (FRJ) naryqqa qosymsha ótimdilikti engizý jolymen ekonomıkany aqshalaı jigerlendirý sharalarynyń kúsheıtiletinin málimdedi. Osylaısha qazirgi REPO operatsııasy arqyly kúndelikti jarııalanǵan 175 mlrd AQSh dollaryna taǵy da úsh aılyq 500 mlrd AQSh dollary kólemindegi eki REPO (1 trln AQSh dollary kóleminde) jáne 90 mlrd AQSh dollaryna teń eki aptalyq REPO qosylady. Sonymen qatar Nıý-Iork FRJ-sy sáýir aıynyń ortasyna deıin 60 mlrd AQSh dollaryna qazynalyq vekselderdi satyp alatyn bolady. Qysqarta aıtqanda AQSh-tyń ortalyq banki naryqqa 1,5 trln AQSh dollary kóleminde aýqymdy qarjyny quıyp jatyr», - dep habarlaıdy TENGENOMIKA kanaly.
Habarlamaǵa sáıkes kelesi aptada FRJ-nyń kezekti otyrysy ótkizilip, onda bazalyq stavka qosymsha nólge deıin tómendetilýi, tipti san jaǵynan jeńildetýdiń QE4 – tórtinshi baǵdarlamasynyń bastalǵanyn resmı túrde jarııalanýy múmkin. Jalpy ekonomıkadaǵy aqshalaı usynystardy arttyrýdyń san jaǵynan jeńildeýi men Tvıst operatsııasynyń úsh baǵdarlamasy bar.
«Óz kezeginde dollar massasynyń mundaı aǵymy amerıkalyq valıýtanyń ózindik qunyn túsirip, shıkizat baǵasyn tómendetip, qarjylyq qorlardy demeýi múmkin. Atap aıtqanda qazirdiń ózinde dollar 75 rýblden 73-ke túsip, Brent markaly munaı barreline 32-den 35-ke kóterilgen. Mys ta 1,5 paıyzǵa qaıta kóterilip, uzaǵynan quldyraǵan Máskeý bırjasy 3,6 paıyzdyq ósimdi kórsetken. Osyǵan baılanysty atalǵan trendter jalǵasa berse (jalǵasý múmkindigi kóp) teńge baǵamy shuǵyl arada turaqtalýy múmkin», - delingen habarlamada.