Qazir mektepte er muǵalim joqtyń qasy - áıgili ustaz Qumash Nurǵalıevtiń uly

ÓSKEMEN. QazAqparat – KSRO halyq muǵalimi Qumash Nurǵalıevtiń áýletinen 30-ǵa jýyq ustaz shyqqan. Onyń ishinde sum soǵysta eki aıaǵy men bir qolynan aıyrylǵan áıgili muǵalimniń bel balasy Talant Nurǵalıevtyń orny bólek. Sebebi ol ákesi otyz jyldan artyq ter tókken Boran aýylyndaǵy mekteptiń damýyna bar kúsh-jigerin, bilimi men biligin arnady. Jýyqta QazAqparat tilshisi «Parasat» ordeniniń ıegeri Talant Qumashulymen suhbat quryp, ákesiniń taǵylymy qandaı bolǵanyn, qazirgi bilim júıesindegi ózgeristerge qandaı baǵa beretinin surap kórdi.

- Bala kúnnen muǵalim bolamyn dep oıladyńyz ba?

- 1952 jyly Shyǵys Qazaqstan oblysy burynǵy Marqakól aýdany Buǵymúıiz aýylynda dúnıege keldim. Men beske tolǵanda ákem Boran orta mektebine dırektor bolyp taǵaıyndalǵan edi. Asqar taýymyzdyń eren eńbeginiń arqasynda bul bilim ordasy muqym KSRO-ǵa tanymal bolyp, eń ozyq tehnıkalarmen jabdyqtaldy. Bala kúnimizden bizge ustaz joly – uly jol ekendigin aıtyp keldi. Osylaısha, mamandyq tańdarda kóp oılanbadym. 1973 jyly osy mektepke fızıka pániniń muǵalimi bolyp jumysqa keldim. Ákemniń qasynda júrip kóp dúnıeni úırendim.

Ol kisiden 5 urpaq taradyq. Onyń tórteýi muǵalim boldy. Ózim ortanshysymyn. Ákemiz 1988 jyly dúnıeden qaıtty. Mine, sol ýaqyttan bastap Boran orta mektebine dırektorlyq ettim. 2015 jyly zeınetke shyqtym. Biraq áli kúnge deıin mektep ujymymen baılanysym úzilgen joq. Kórgen-bilgenimdi aıtyp, qolymnan kelgenshe kómektesýge tyrysamyn.

- Ákeńizdiń tálimi qandaı boldy?

- Eń áýeli qıynshylyqty kótere bilýdi úıretti. Ákemiz bir qoly, eki aıaǵy bolmasa da damylsyz eńbek etti. Ózim sál aýyryp qalǵan kezde onyń sondaı jaǵdaıda qalaı jumys isteıtinine tań qalatynmyn. Aǵash protezben júrgende kóbisi bir aıaǵy bar dep oılap qalatyn edi.

Ákem «Muǵalimdik joldy tańdaǵan ekensiń, myqty maman bol. Ózińdi árdaıym damytyp otyr. Sonda jumyssyz qalmaısyń» deıtin. Al birde «Dırektor bolǵansha ustaz bolǵan jaqsy» degeni esimde.

- Qumash Nurǵalıev ómirde qandaı adam edi?

- Minezi tik, qatal edi. Ózi tártippen júretindikten bárinen sony talap etetin. Bos áńgime, qur júristi unatpaıtyn. Kúnde tańǵy 7-de jumysqa ketip qalatyn. Úıge túngi saǵat 11-lerde keledi. Biraq otbasyna kóńil bólýdi umytpaıdy. Bárimizdi túrli jerlerge aparyp qydyrtatyn. Máskeýge mýzeıge de alyp barǵany bar. Ákemizdiń qasynda júrip talaı qalany araladyq.

Jumys kúnderi túnde uıyqtamaı úıge kelgenin tosyp jatamyz. Qys kezinde kóktaıǵaqta qulap qalýy múmkin ǵoı. Sol úshin aǵam Maqsat ekeýimiz dalaǵa shyǵyp, qarsy alatyn edik.

- Qazir bilim salasyna kóptegen jańashyldyqtar engizilýde. Muǵalimniń mártebesi ósip, jalaqysy kóterildi. Artyq jumystan da arylyp jatyr. Sol ózgeristerge qandaı baǵa beresiz? Salany damytý úshin taǵy qandaı sharalar qajet?

- Ras. Búginde bilim salasynda talaı jyldan beri aıtylyp kele jatqan máseleler birtindep sheshimin tabýda. Bul qýantarlyq jaıt. Degenmen áli de atqarylýy tıis jumys kóp. Máselen, oqýlyq sapasy. Burynǵy Keńes dáýirinde shyqqan fızıka, hımııa, matematıka, bıologııa pánderi oqýlyqtarynyń oqýshyǵa bereri mol bolatyn. Al qazirgi kitaptardyń deńgeıi nashar.

Taǵy bir aıta ketetin jaıt, elimizde fızıka, matematıka pánderinen sabaq beretin er adamdy kórmeısiń. Kileń áıelder. Jalpy mektepte er muǵalim joqtyń qasy. Osyǵan mán berilýi kerek. Saýatty, bilimdi azamattardy ustazdyqqa kóptep tartqan jón.

Sodan keıin ýnıversıtetterde myqty muǵalimderdi daıyndap jatyr dep aıta almaımyn. Bilim berý sapasy burynǵyǵa qaraǵanda sylbyr tartqan. Al biliksiz pedagog balaǵa qalaı sabaq beredi?! Mine, bul da kún tártibindegi másele.

- Muǵalimderdiń bilim deńgeıin arttyrý úshin ne isteý kerek dep oılaısyz?

- Ustaz ózi sabaq beretin pándi búge-shúgesine deıin bilýi shart. Balany sabaqqa qyzyqtyratyn orator, onyń jan-dúnıesin túsinetin psıholog bolýy qajet. Buryn shekti baldyń azdyǵynan UBT-dan tómen alǵandar osy salaǵa túsetin edi. Qazir áıteýir shekti ball kóterildi. Jalaqy mólsheriniń artýy da yntaly jastardyń pedagogıka salasyna qadam basýyna jol ashty. Bul úrdis ary qaraı jalǵassa, muǵalimderdiń bilim deńgeıi artatyny sózsiz. Ýnıversıtetterge degen talaptardy kúsheıtýdi umytpaý kerek.

- Óz balalaryńyzdyń arasynda ata jolyn qýǵandar bar ma?

- Bir ul, bir qyzymnan 4 nemere súıip otyrmyn. Olar muǵalimdikti emes, basqa salany tańdady. Árkimniń óz qalaýy bar ǵoı. Eń bastysy, bireýdiń ala jibin attamaı, adal eńbekpen nápaqalaryn tapsa boldy.

- Endi ǵana-aq ustaz atanyp jatqan jastarǵa qandaı aqyl-keńes aıtasyz?

- Eń birinshi bilimińizdi arttyryńyz. Kúni-túni izdeniste bolyp, biliktiligińizdi shyńdaı túsińiz. Qazirgi zaman qubylmaly, eshteńe bir orynda turmaıdy. Sol úshin bárine daıyn bolý qajet. Eńbektiń jalaýyn jyqpaǵan adam túptiń túbinde jetistikke jetedi!

– Áńgimeńizge kóp rahmet!