Qazir bank sektorynda aıtarlyqtaı turaqtylyq qory bar - Madına Ábilqasymova
Syrtqy makroekonomıkalyq jaǵdaıdyń shıelenisýi bank sektoryna, atap aıtqanda, Qazaqstannyń qarjy naryǵyna tutastaı alǵanda áser etýde. Osyǵan oraı, týyndaǵan táýekelderdi joıý boıynsha Agenttiktiń aldynda qandaı ózekti mindetter tur?
Ekonomıkalyq jáne geosaıası táýekelder shıelenisken jaǵdaılarda Agenttiktiń negizgi mindeti bank sektorynyń turaqtylyǵyn jáne halyq pen bıznes qarajatynyń saqtalýyn qamtamasyz etý bolady.
Búgingi kúni bank sektoryn dármensiz bankterden jáne jınaqtalǵan problemalyq kredıtterden qalypqa keltirý boıynsha júrgizilgen jumystyń arqasynda bank sektorynyń aıtarlyqtaı beriktik pen ornyqtylyq qory bar.
Sońǵy eki jylda naryqtan 5 bank ketti, jáne 1,3 trln teńge somaǵa problemalyq kredıtter esepten shyǵaryldy. Bankter 554 mlrd teńge mólsherindegi provızııalardy qalyptastyrdy, aktsıonerlerdiń tarapynan 128 mlrd teńge somaǵa qosymsha kapıtaldandyrý júrgizildi.
2021 jyldyń qorytyndysy boıynsha 90 kúnnen astam tólem merzimi keshiktirilgen jumys istemeıtin kredıtter deńgeıi tarıhı mınımýmǵa deıin tómendep, nesıe portfeliniń 3,3%-yn qurady. Bul rette strestik aktıvter deńgeıi de bankterdiń nesıe portfelinen 8,8%-ǵa deıin tómendedi.
Sektordy «zııandy» aktıvterden tazartý arqasynda Qazaqstan bankteriniń kapıtal men ótimdiliginiń aıtarlyqtaı qory bar, ol aǵymdaǵy syrtqy ekonomıkalyq kúızelisterdi báseńdetýge múmkindik beredi. Bankter kapıtalynyń, sol sııaqty ótimdiliginiń normatıvteri zańnamada belgilengen eń az mánderden birneshe ese asady.
Qazaqstan bank júıesiniń aktıvteri 2022 jyldyń basynda 37,6 trln teńgeni qurady.
Jyl basynan bastap eki aı ishinde bankterdegi klıentter salymdary kóleminiń 2,7%-ǵa 26,7 trln teńgege deıin ósýi baıqalady.
Ekonomıkaǵa kredıt berý shamaly baıaýlady, bul qańtarda oryn alǵan oqıǵalardyń teris áserine jáne aǵymdaǵy geosaıası belgisizdikke baılanysty.
Qabyldanǵan sanktsııalar bank sektoryna qalaı áser etýde?
Reseı Federatsııasyna qatysty engizilgen sanktsııalardyń Qazaqstannyń bank sektoryna áserine keletin bolsaq, ol úsh negizgi arna arqyly iske asyrylady: valıýtalyq, kredıttik jáne naryqtyq táýekelder.
Valıýtalyq táýekelderdiń ósýi valıýta baǵamynyń ósýine jáne shetel valıýtasynda qaryz alǵan qaryz alýshylardyń borysh júktemesiniń ulǵaıýyna baılanysty. Mundaı táýekelderdiń áserin biz bankter tarapynan basqarýǵa bolady dep baǵalaımyz, sebebi shetel valıýtasyndaǵy qaryzdardyń úlesi 12%-dy quraıdy. Bul rette kórsetilgen qaryz alýshylardyń shetel valıýtasynda kirisi bar, bul olar úshin valıýtalyq táýekelderdi joıady. Valıýtalyq kredıtter tek tıisti shetel valıýtalarynda kirisi bar qaryz alýshylarǵa ǵana berile alady degen talaptyń zańnamalyq turǵydan kózdelgenin esterińizge sala keteıin.
Bank júıesinen depozıtterdiń belgili bir áketilýi aıasynda aıyrbastaý baǵamynyń valıýtalyq pozıtsııaǵa jáne bankterdiń valıýtalyq ótimdiligine qubylmalylyǵyn retteý úshin Agenttik 2022 jylǵy 28 aqpanda ýaqytsha prýdentsııalyq jeńildikterdi qabyldady. Olarda valıýtalyq pozıtsııa men ótimdilik boıynsha prýdentsııalyq normatıvterdiń mánderi teńgeniń aıyrbastaý baǵamynyń ózgerýi nemese bankke baılanysty emes sebepter boıynsha klıentter qarajatynyń áketilýi nátıjesinde buzýshylyq bolyp eseptelmeıtini kózdeledi. Bul rette bank retteýshimen óz normatıvterin zańnama talaptaryna sáıkes keltirý jónindegi is-sharalar josparyn kelisýge mindetti bolady.
Qazirgi ýaqytta bankterde prýdentsııalyq normatıvterdi buzý tirkelgen joq jáne bul norma bankterge ótimdilik kúızelisteriniń bolashaqta olardyń balanstaryna áserin jumsartýǵa múmkindik beredi.
Sondaı-aq biz bankterdiń kapıtalyna teńgeniń aıyrbastaý baǵamynyń ózgerýi, ımporttyń qymbattaýy, taýarlardy jetkizý tizbeginiń buzylýy jáne ınvestıtsııalyq jobalardy iske asyrýdaǵy kidirister nátıjesinde qaryz alýshylardyń qarjylyq ahýalynyń nasharlaýyna baılanysty kredıttik táýekelderdiń ósýi qysym kórsetedi dep kútemiz.
Bul jaǵdaılarda bankterge qaryz alýshylarmen, ásirese ShOB-pen kredıttik sharttardy jeńildetý boıynsha jumys júrgizý usynyldy. Biz bul jaǵdaıdy banktermen birlesip odan ári de muqııat qadaǵalaıtyn bolamyz.
Qarjy uıymdary úshin naryqtyq táýekelder sezile bastady. Mysaly, Reseıdiń qarjy quraldary qunynyń tómendeýi jáne Reseı Federatsııasynyń táýelsiz reıtıngin qaıta qaraý qarjy uıymdarynyń portfelindegi osyndaı quraldar qunynyń qunsyzdaýyna ákeldi.
RF qarjy quraldarynyń jalpy úlesi bank aktıvteriniń shamamen 1,3%-yn, brokerlik uıymdar boıynsha - 7,6%-dy, saqtandyrý kompanııalary boıynsha – 5,2%-dy quraıdy. Bul quraldardyń qunsyzdaýynan bolǵan eń joǵary yqtımal zııan 300 mlrd teńgege baǵalanady.
Atalǵan zııandy barynsha azaıtý úshin reseılik emıtentterdiń óteýge deıingi merzimi 1 jyldan kem qysqa merzimdi baǵaly qaǵazdaryn óteýge deıin ustalyp turatyn baǵaly qaǵazdar sanatyna aýystyrý týraly sheshim qabyldandy.
Jalpy alǵanda, qazaqstandyq bankter qaıtalama sanktsııalar táýekelderiniń paıda bolýyna jol bermeý úshin KYC (know your customer) rásimderin qatańdatqanyn atap ótken jón.
Geosaıası ahýal bank sektoryna, atap aıtqanda, enshiles reseılik bankterdiń jumysyna qalaı áser etti?
Bul rette, AQSh, EO jáne Ulybrıtanııanyń Qazaqstanda jumys isteıtin enshiles reseılik bankterdiń qyzmetine qatysty qabyldaǵan sanktsııalarynyń áserine jeke toqtalǵym keledi.
Árbir bank boıynsha jaǵdaı erekshelenedi jáne ol tolyǵymen olardyń bas bankterine qatysty qabyldanǵan sanktsııalardyń qatańdylyq deńgeıine baılanysty.
Barynsha mańyzdy sanktsııalar VTB Bankke qatysty engizildi, ol aǵymdaǵy jylǵy 24 aqpannan bastap atalǵan qarjy uıymynyń AQSh, EO jáne Ulybrıtanııa bankterindegi aqshasy men basqa da aktıvteriniń tolyq buǵattalýyn, sondaı-aq osy bankpen operatsııalar júrgizýge tyıym salýdy bildiretin SDN tizimine kirgen.
SWIFT júıesinen ajyratyp tastaýǵa baılanysty búgingi kúni bank klıentteri shetel valıýtasyndaǵy tólem jáne aýdarym operatsııalaryn, sonyń ishinde VISA jáne MasterCard kartochkalary boıynsha operatsııalar júrgize almaı otyr. Alaıda, klıentter VTB Banktiń ishinde aýdarymdar jasaı alady, sondaı-aq bankomattardan qolma-qol aqsha alýyna bolady.
VTB Banktiń bas kompanııasy klıentter aldyndaǵy mindettemelerdiń oryndalýyn úzdiksiz qamtamasyz etý maqsatynda enshiles banktiń ótimdiligin qoldaý úshin kredıttik jelini maquldady.
Banktiń sondaı-aq sapaly nesıe portfeli bar, bul onyń basshylyǵyna qosymsha ótimdilikti, onyń ishinde nesıe portfeliniń bir bóligin satý arqyly tartý sharalaryn qabyldaýǵa múmkindik beredi.
Sberbankke qatysty sanktsııalar asa qatań emes . Bank CAPTA tiziminde tur . Bas Bankke jáne enshiles qurylymdarǵa AQSh -ta , EO -da jáne Ulybrıtanııada syrtqy qarjylandyrýdy tartýǵa tyıym salynady, al 2022 jylǵy 26 naýryzdan bastap tıisti sheteldik ıýrısdıktsııalardaǵy korrespondenttik shottar jabylady, bul b anktiń klıentteri úshin halyqaralyq aýdarymdardy qoljetimsiz etedi.
Bas bank sondaı-aq óz klıentteri aldyndaǵy mindettemelerge ýaqtyly qyzmet kórsetýge múmkindik beretin kólemde enshiles uıymnyń ótimdiligin qoldaýdy qamtamasyz etti.
Bank basshylyǵy sondaı-aq bankaralyq naryqta ótimdilikti tartý boıynsha qosymsha sharalar jáne jaǵdaıdy turaqtandyrý boıynsha basqa da is-sharalar qabyldaýda.
Alfa-Bankke qatysty AQSh pen EO naryqtarynda qorlandyrýdy tartýǵa tyıym salýdy kózdeıtin sektorlyq sanktsııalar engizildi. Visa jáne Mastercard kartalary boıynsha tólemderdiń barlyq túri búkil álem boıynsha qoljetimdi, valıýtalyq aýdarymdar shekteýsiz júrgiziledi, keńseler standartty rejımde jumys isteıdi.
Jalpy alǵanda, búgingi tańda Reseıdiń enshiles bankterindegi jaǵdaı dyń turaqtanǵanyn kórip otyrmyz.
Agenttik aldaǵy ýaqytta da kórsetilgen bankterdegi ahýalǵa kún saıynǵy monıtorıngt i júzege asyra dy jáne qajet bolǵan jaǵdaıda , banktermen ótimdilikti qoldaý jónindegi birlesken sharalardy qabyldaıtyn bolady. Bas bankter tarapynan jáne bankaralyq naryqta tıisti quraldar men áleýetti ótimdilik bar.
Qarjy retteýshisiniń qadaǵalaý saıasatynyń aǵymdaǵy basymdyqtary qandaı?
Aǵymdaǵy syn-qaterlerge qaramastan, taǵy bir ret qaıtalap aıtaıyn, qazaqstandyq bankterdiń aıtarlyqtaı beriktik qory bar jáne bizge osy kezeńde bolashaqta bank sektorynda júıelik táýekelderdiń qaıtalanýyn boldyrmaý úshin jaǵdaılar jasaý asa mańyzdy.
Osy maqsattar úshin, 2019 jyldan bastap biz táýekelge baǵdarlanǵan qadaǵalaý júıesine óttik, ol syrtqy konıýnktýranyń nasharlaýyna baılanysty aǵymdaǵy kredıttik táýekelderdi, sondaı-aq yqtımal táýekelderdi óteý múmkindigi turǵysynan alǵanda bankterdiń qarjylyq ornyqtylyǵyn baǵalaýǵa múmkindik beredi.
Bank sektorynyń aıqyndylyǵyn qamtamasyz etý úshin bank sektory aktıvteriniń sapasyna táýelsiz baǵalaý (Asset Quality Review, AQR) júrgizý mańyzdy oqıǵa boldy. Júrgizilgen AQR-diń qundylyǵy eń aldymen, kredıttik táýekelderdi baǵalaý men monıtorıngteýge qatysty bankterdiń negizgi bıznes-protsesterin eleýli túrde ózgertýde bolady.
Aǵymdaǵy jyly qaryz alýshylardyń kredıt qabiletin baǵalaý júıesin jetildirý boıynsha, onyń ishinde kepil múlkin baǵalaý bóligindegi negizgi jumystar aıaqtalady jáne tolyǵymen avtomattandyrylady dep kútilýde.
AQR qorytyndysy boıynsha túzetý sharalary provızııalar qalyptastyrýǵa qatysty tásilderdi HQES-ke sáıkes keltirýdi, bankterdegi derekterdiń sapasyn arttyrýdy, táýekelderdi basqarý júıelerin jaqsartýdy jáne kredıtteýdiń josyqsyz praktıkasy úshin aktsıonerlerdiń jaýapkershiligin arttyrýdy kózdeıdi.
Aǵymdaǵy jyly turaqty AQR quraly men qadaǵalap stress-testileýdi SREP-ke yqpaldastyrýdy aıaqtaý josparlanyp otyr.
Ótken jyly biz tórt bankke qatysty stress-testileý boıynsha pılottyq joba ótkizdik. Aǵymdaǵy jyly bankterdiń aýqymdy tizbesi boıynsha bank sektoryn stress-testileý bastaldy.
Stress-testileý aǵymdaǵy jáne basqa da yqtımal kúızelisterdiń bank balanstaryna yqpalyn anyqtaýǵa jáne jańa shyǵyndardy óteý úshin kapıtaldyń jetkilikti qoryn qamtamasyz etý sharalaryn qabyldaýǵa múmkindik beredi.