Kazinform redaktorynyń Qaraqalpaqstan qazaqtary jaıly kitaby jaryq kórdi
Almatydaǵy «Atameken» baspasynan Qaraqalpaqstannan shyqqan belgili ádebıet, mádenıet jáne sporttaǵy tanymal tulǵalar týraly «Tulǵalar men taǵylym» atty kitap jaryq kórdi.
«Besqala kitaphanasy» serııasymen shyǵyp otyrǵan bul kitap – Qaraqalpaqstan qazaqtary týraly mol málimet beretin alǵashqy kitap sanalady. Kitap avtorlary – aqyn ádebıettanýshy, T.Aıbergenov atyndaǵy syılyqtyń laýreaty Ahmet Ómirzaq pen belgili jazýshy, Ǵ.Músirepov atyndaǵy syılyqtyń laýreaty, Kazinform agenttiginiń redaktory Begabat Uzaqov. Kitaptyń alǵysózin jazǵan belgili jýrnalıst – Ǵabıt Músirep.
Kólemi 14 baspa tabaqtan artyq eńbekke engen 27 maqala, 9 suhbatta avtorlar Besqala (qaraqalpaq eliniń beıresmı ataýy – avtor ) elinde bolǵan tarıhı oqıǵalardy óz maqalalaryna ózek etip, 1929 jyly Keńes ókimetine qarsy kóteriliske shyqqan Taqtakópir qazaqtary jaıynda («Alyp ımperııaǵa alǵashqy qarsylyq»), Horezm, qaraqalpaq aımaǵynda qurylǵan táýelsiz respýblıkadaǵy qandastarymyzdyń róli týraly («Horezm respýblıkasyndaǵy qazaqtar hám joıylǵan respýblıka») deregi mol materıaldary jarııalanǵan.
Sonymen birge Besqaladan shyqqan Maqash Balmaǵambetov, Plıs Nurpeıisov, Іnııat Naýryzbaev, Juman Qaraqulov, Jumaǵalı Qaldyqaraev sekildi Keńes odaǵynyń batyrlary, «Dańq» ordeniniń tolyq kavaleri Álimbaı Amanbaev («Besqalanyń bes batyry», «Altynshy batyr Amanbaev»), ІІ dúnıejúzilik soǵys kezinde Rokossovskıı dıvızııasynda soǵysyp, keıin beıbit kúnde Qaraqalpaqstannyń Din isteri mınıstri bolǵan Jumamurat Erekeshov, 1986 jylǵy Almatydaǵy Jeltoqsan kóterilisiniń qaharmany, sol oqıǵa baılanysty Q.Rysqulbekov, J.Taıjumaev, Q.Kúzembaevtarmen birge uzaq merzimge sottalǵan Túgelbaı Táshenov («Atý jazasynan aman qalǵan Túgelbaı Táshenov») jaıly maqala-suhbattar qıyn shaqtarda ulttyq namysyna syzat túsirmegen erlerdiń beınesin tanytady.
Qaraqalpaq elinde memlekettik laýazymdarda qyzmet etip, keıin atajurtyna qonys aýdarǵan, ádebıetimizde orny bar qalamgerler: ǵalym, jazýshy Ázıza Nurmahanova («Qıyrdan jetken qarlyǵash»), jazýshy, dramatýrg, aýdarmashy, kınostsenarıst, ataqty «Ana týraly ańyz» kınosynyń stsenarııin jazyp kúlli KSRO-ǵa tanylǵan Jumabaı Táshenov («Qos halyqtyń arysy») jaıly maqalalar Qaraqalpaqstanda týǵan qandastarymyzdyń daryndaryn pash etse, kitaptaǵy «Jeıhýnnyń joıqyn jyr-tolqyndary» atty sholý maqalada sol elden shyqqan qazaq aqyndary týraly mol málimet berilgen.
Odan ári aıtsaq, atalǵan kitapta eńbekteri jaıynda arnaıy maqalalar arnalǵan ǵalymdar – tarıhshy ǵalym, tarıh ǵylymdarynyń doktory, Kenesary Qasymov kóterilisi týraly ǵylymı dıssertatsııa qorǵaǵany úshin qýdalanyp, ǵylymı eńbegi 66 jyldan soń baryp jaryq kórgen Eltoq Dilmuhamedov, tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor, Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq akademııasynyń qurmetti akademıgi Ýahıt Shalekenov, belgili fızık ǵalym, ál-Farabı atyndaǵy memlekettik syılyqtyń laýreaty, Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen qaıratkeri Rátbaı Myrzaqulov otandyq ǵylymǵa olja salǵan qaıratkerler.
Al ataqty sportshylar – ulttyq kúresten Orta Azııa men Qazaqstannyń tuńǵysh absolıýt chempıony Ábıbolla Sadyqov, qaraqalpaq elinde sambo kúresiniń negizin salýshy, Keńes odaǵy kóleminde talaı baıraqty básekede top jarǵan palýan Shorabek Mustafaev, ý-shý sandadan Evropa chempıony Kamal Manabekov, bokstan olımpııadanyń eki dúrkin kúmis júldegeri, Azııa chempıony Ádilbek Nııazymbetov, bılıardtan eki dúrkin álem chempıony Ernar Shymbaev – qazaq sportynyń týyn bıikte ustaǵandar ekeni kitap materıaldarynda jan-jaqty ashylǵan.
Qaraqalpaq jerinde qazaq mýzykasynyń áleýetin tanytqandar: qazaqtyń jyraýlyq ónerin damytýǵa kóp eńbek sińirgen Qarasaı jyraý Ábdimuratuly, Óserbaı jyraý Sársenbaıuly, Qaraqalpaqstan jáne Ózbekstan halyq ártisi akter Zeınel Pııazov jáne onyń nemeresi, Ózbekstannyń Halyq ártisi, álemniń úlken teatrlarynda án salǵan talantty opera ánshisi Jeńisbek Pııazov, Besqala qazaqtarynyń mýzykalyq ónerin zerttep, sol jaqtaǵy qazaqtardyń jyraýlyq, ánshilik, kúıshilik óneri týraly birneshe kitap shyǵarǵan jas ǵalym Kúnqoja Qaırýlla sekildi ónerpazdardyń elimizdiń túrli salasynda jetistikke jetkendigi de maqala-suhbattarda kórsetilgen.
Sonymen birge, túrli salada tanylǵan tulǵalar: Qazaqstan Joǵarǵy Keńesi Prezıdıýmynda jaýapty qyzmetter atqarǵan, «Qazaqstan Respýblıkasynyń Táýelsizdigi týraly zańyna» ilespe aýdarma jasaǵan lıngvıst Esenqul Safýanı, Qazaqstandy basqarǵan D.A.Qonaev pen N.Nazarbaevtyń jeke kúzetshisi bolǵan, Qazaqstan UQK «Arystan», Qazaqstan ІІM-ne qarasty «Suńqar» arnaýly jasaqtaryn qurýǵa qatysqan jáne solardy basqarýshylardyń biri bolǵan Amanǵalı Batalov, rejısser, halyqaralyq «Mır cherez kýltýry» syılyǵynyń laýreaty Elza Dilmuhammedova, sýretshi, Qaraqalpaqstanǵa eńbek sińirgen mádenıet qyzmetkeri, Ózbekstan Respýblıkasy Kórkemóner akademııasy Sýretshiler birlestiginiń múshesi, ózindik stıli bar sýretshi retinde elinen tys jerlerge tanylǵan Sahı Janahmetov, t.b. týraly materıaldar da kitaptyń qundylyǵyn asha túsedi.
A.Ómirzaq pen B.Uzaqovtyń «Tulǵalar men taǵylym» kitaby «Besqala kitaphanasy serııasymen jaryq kórgen, sol elden shyqqan tulǵaly qazaqtardy tanytý úshin shyǵyp otyrǵan alǵashqy kitap. Bul serııamen shyǵatyn endigi kitaptar Qaraqalpaqstanda dúnıege kelgen aqyn-jazýshylar men dramatýrgtardyń, synshylardyń eńbekterimen jalǵaspaq. Sóıtip, «Besqala kitaphanasy» serııasy elimizde shyqqan «Syrdarııa kitaphanasy», «Atyraý aqyn-jazýshylarynyń kitaphanasy», «Mańǵystaý aqyn-jazýshylary kitaphanasy», «Altaı-Ertis kitaphanasy», «Túrkistan kitaphanasy», t.b. serııalyq kóptomdyqtar qataryna qosylyp, qazaq rýhanııatyn baıyta túspek.