Kazinform kótergen másele: Maıqaıyńdaǵy apattyq úıler turǵyndaryna jańa baspana salynady
Bıyl jyl basynda Maıqaıyńdaǵy «Shanhaı» shaǵyn aýdanynyń turǵyndary ár kúnin úreımen ótkizip kele jatqany týraly másele etip kótergenbiz. Altyn kenishi bul jerden 300-400 metrdeı jerde ornalasqan. Jurttyń «Kenishte jer jarý jumystary júrgizilgende, úıimiz jer astyna opyrylyp túsip ketip, bala-shaǵamyzben opat bolamyz ba» degen qorqynyshyn jetkingenbiz.
Bul másele keıin Parlamentke jetip, Úkimet deńgeıinde kóterildi. Májilis depýtaty Jarqynbek Amantaıuly «Maıqaıyńaltyn» mańynda ornalasqan aýyldyń turǵyndaryna barlyq qaýipsizdik jaǵdaıyn qarastyrýdy surady. Bul rette ol Premer-Mınıstrdiń orynbasary Roman Sklıar men Bas prokýror Berik Asylovtyń atyna saýal joldady.
Shahta mańaıyn jaǵalaı ornalasqan kóne úılerdiń, atap aıtqanda «Shanhaı» yqsham aýdanynyń jurty sońǵy tórt-bes jylda jer astyndaǵy dúmpýler men burǵylardyń daýsy aıqyn estile bastaǵanyna, úıleriniń irgetasy men qabyrǵalary jarylyp, úı tóbesin ustap turǵan aǵash tireýlerdiń qaqyraı túskenine alańdaýly.
Olardyń aıtýynsha, kenish úılerdiń astyn keýlep qazyp, ken baıytý kombınatyna qaraı jyljyp barady. Kópshilik «Bir kúni álgi avtobýs qulaǵan sııaqty jer opyrylyp, astyna túsip ketemiz be?» degen úreımen ómir súrip keledi.
Pavlodar oblysynyń ákimi Asaıyn Baıhanov jyl qorytyndysyna arnalǵan brıfıngte bul máseleni sheshýge alǵashqy qadamdar jasalyp jatqanyn habarlady. Óńir basshysy eń áýeli shahtanyń astyna táýelsiz zertteý jumystary júrgizilgenin, sonyń nátıjesinde «Shanhaıda» ornalasqan úılerge qaýip tónip turmaǵanyna kóz jetkizilgenin baıandady.
— Qazirgi ýaqytta «Maıqaıyńaltyn» kásipornynyń aktsıonerleri aýysyp, «Altynalmas» AQ jańa ınvestor bolyp otyrǵany málim. «Shanhaı» jurtyna shahtadan keler qaýip joq. Deıturǵanmen olar shahtanyń dál túbinde ornalasqanyn, ári úılerdiń tozyǵy jetkenin eskere otyryp, apattyq jerde turǵandarǵa jańa úıler salyp berýdi uıǵardyq. Meniń tapsyrmam boıynsha jergilikti quzyrly organdar men altyn kenishiniń jańa ınvestory birlesip egjeı-tekjeıli josparlaý jobasyn bastap ketti. Ol úderis shamamen 2025 jyldyń sońyna deıin aıaqtalýy kerek. Másele kóp úılerdiń qujatsyz turǵanyna baılanysty. Adamdar úıdi óz atyna rásimdemesten kóp jyldar tura bergen. Qarajat máselesi sheshilip, qujattyq jobalaý aıaqtalsa, biz apattyq aımaqta turǵan 70 úıdiń turǵyndaryna baspana salyp berýdi bastaımyz. Eger jer telimderi shekteýli bolsa, úsh nemese tórt qabatty úıler salynýy múmkin. Aldyn ala kelisim boıynsha úılerdiń jartysy bıýdjet qarajatyna, jartysy altyn kombınatynyń qarajatyna turǵyzylady. Máseleni júıeli ári jan-jaqty oılastyryp sheshken abzal, — dedi Asaıyn Baıhanov.
Jańa jyl merekesi aldyndaǵy bul jańalyq apattyq aýmaqty mekendeıtin halyqty qýantty. Alaıda keıbir úı ıeleri ákimniń bul ýádesine senimsizdik tanytyp otyrǵanyn jasyrmaımyz.
— Bul jańalyq bizdiń kóńilimizdi tynyshtandyrý úshin aldyn ala aıtylǵan sóz bolýy múmkin. Máseleniń sheshimi júz paıyz qabyldanǵan joq. Shahtadan 300 metr jerde turyp jatyrmyz. Jer astynda kún saıyn jarý jumystaryn júrgizedi. Jer shaıqalǵanda úıimiz birge qırap, bala-shaǵamyzban birge jer astyna túsip ketemiz be dep qorqamyz. Tóbemizden topyraq saýlaıdy, úı irgeleri qaqyrap barady. Avtobýs qurdymǵa qulap ketken ýaqyttan beri janymyzdy shúberekke túıip otyrǵan jaıymyz bar. «Shanhaı» jurtyn naqty kóshiredi, jańadan úıler salynady» dep qaǵaz júzinde sheshim shyǵarylsa kóńilimizge qýat bolar, — deıdi aty-jónin ataǵysy kelmegen turǵyn.
Al Májilis depýtaty Jarqynbek Amantaıuly Pavlodar oblysy basshylyǵy qabyldap otyrǵan sheshimder quptarlyq ekenin aıtady. Buǵan deıin Maıqaıyńdaǵy apatty teksergen vedomstvoaralyq komıssııa shyn máninde kenish mańaıyndaǵy úılerge qaýip tónip turmaǵanyn naqtylaǵan.
— Maıqaıyńda oıyqqa túsip ketken avtobýs pen ondaǵy tórt qutqarýshynyń múrdelerin qazyp alyp shyǵý operatsııasy uzaqqa sozylsa da sátti aıaqtaldy. Endigi mańyz beriletin másele — apattyq jaǵdaıda turǵan úıler. Búgin bolmasa da, taıaý jyldary qaýsap turǵan baspanalar shetinen sógilip qulaı bastaýy yqtımal. Adamdardyń qaýipsizdigin oılastyryp, olardy qaýipsiz aımaqqa kóshirýdi jedeldetip bastap ketýimiz kerek. Úıler óte eski ári ıeleri birneshe márte aýysqan. Soǵan oraı qujattandyrý máseleleri uzaqqa sozylýy múmkin. Bul jerde úı ıelerine qujattyq turǵydan birrettik múmkindikter berilýi tıis dep oılaımyn. Kezinde Sátbaev qalasynda dál osyndaı oqıǵa bolǵan kezde qujattandyrý resimderine eki jyl ýaqyt jumsalypty. Osy isti tikeleı baqylaýynda ustap, janashyrlyq tanytyp otyrǵan óńir basshylyǵyna rızashylyǵymyzdy jetkizemiz, — dep atap ótti depýtat.
Eske sala keteıik, 4 qańtarda Pavlodar oblysyndaǵy Maıqaıyń altyn kenishinde ishinde adamdar bar avtobýs jer astyna túsip ketti.
Apat bolǵan kúni oqıǵa ornynan eki qutqarýshynyń múrdesi tabyldy.
Keıin qutqarýshylar topyraqtyń jıi qozǵalýyna baılanysty jer qazý jumystaryn toqtatty.
Al mamyr aıynda Maıqaıyń altyn kenishinde qos qutqarýshyny izdeý jumystary qaıta jandandy.
19 shildede Maıqaıyńda alty aıdan soń úshinshi qutqarýshynyń múrdesi tabylǵan edi.
25 shilde kúni Maıqaıyńdaǵy oıyqqa túsip ketken avtobýs tabylyp, jerdiń astyna túsip ketken sońǵy adamnyń denesi joǵaryǵa shyǵaryldy.
Keıin elorda soty qutqarýshylardyń ólimine jumys berýshi tarap kináli dep tanydy.
Opat bolǵan bir qutqarýshynyń otbasy jumys berýshiden 120 mln teńge óndirip aldy.
Qyrkúıek aıynda kenishtegi apatqa kináli retinde 6 adam qamaýǵa alynǵany týraly jazǵan edik.
Kúdiktiler keıin úıqamaqqa jiberildi.
Keıin sot «Maıqaıyńaltyn» kenishinde qaza bolǵan qutqarýshynyń isi boıynsha moraldyq ótemaqyny tórt ese kemitti.
Al jýyqta «Maıqaıyńaltyn» AQ-nyń altyn kenishinde jumyskerdi tehnıka janshyp ketken edi.