Qajymuqannyń qupııasy – BAQ-qa sholý
Aýyl sharýashylyǵy ǵylymdarynyń doktory, professor, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, Memlekettik syılyqtyń laýreaty, Ulttyq ǵylym akademııasynyń akademıgi Kópmaǵambet Elemesovtiń esimi tek Qazaqstanda ǵana emes, sonymen qatar, sheteldik áriptesterdiń arasynda da jaqsy tanymal. Ol Reseıdiń, Tájikstannyń, Mońǵolııanyń ǵylym akademııalarynyń akademıgi. «Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi 7 aqpandaǵy sanynda osy ǵalymmen bolǵan suhbat jarııalanypty. Áńgime ózegi búgingi mal sharýashylyǵy jaıynda órbigen. «Bizdegi mal sharýashylyǵynyń bir kezdegi jetistikterimen salystyrǵanda, biz áli de quldyraýdan tolyq aıyǵyp otyrǵan joqpyz. Qazirgi jaǵdaılardyń barysymen alǵanda, men tipti, elimizdegi mal sharýashylyǵynyń bolashaǵy bulyńǵyr dep esepteımin. Óıtkeni, elimizdiń basty baılyǵynyń biri sanalatyn júzdegen mıllıon gektar jerimiz ıgerilmeı bos jatyr. Mal sharýashylyǵyna eshkimniń barǵysy kelmeıdi. Eger jaǵdaı osylaı bola berse, biz erteńgi kúni mal baǵatyn adam taba almaıtyn bolamyz. Qazir dúnıe júzinde jer betine adam syımaı barady. Mine, osyndaı shaqta Qazaqstannyń kóp jeriniń bos jatýynyń ózi, shynyn aıtaıyn, kóńilge alań týǵyzbaı qoımaıdy», - deıdi K. Elemesov.
«Aıqyn» gazetiniń búgingi sanynda «Qajymuqannyń qupııasy» atty maqala jarııalandy. Qajy babamyz 1983 jyly 100-ge kelgende, búkil Qazaqstan bolyp aýzymyzdy lám dep ashpappyz. Táýelsiz Qazaqstan 1993 jyly da 110 jyldyǵy tusynda ún-túnsiz qalǵany belgili. Al bıyl kúsh atasy Qajymuqan babamyzdyń dúnıege kelgenine týra 130 jyl tolady. Osyǵan oraı maqalada qazaq halqynyń maqtanyshy, aty ańyzǵa aınalǵan Qajymuqan Muńaıtpasovty óz kózimen kórgen, qajymuqantanýshy, Qazaqstannyń eńbek sińirgen mádenıet qaıratkeri, derbes zeınetker Qalıákpar Ámirjanov Qajymuqan týraly oılarymen bólisedi. «Sol tóre aýylynda («Jańa jol» kolhozy) turǵan kezde meniń estigenim: 20-30-jyldary áke-shesheleri ólip, jetim qalǵan balalar kóbeıip, úkimet tarapynan «uıymdastyrylǵan» «Balalar úıleri» paıda bolady. Sol kezdegi qamqorlyqtyń, meıirimdiliktiń bir túri - bala asyrap alý bolǵan. Qajekeń «Balalar úıinen» bir balany alyp, musylmansha Ǵabdolla (odan keıingi týǵany Halıolla) dep atyn qoıyp, óz balasyndaı tárbıelep, Ǵabdollaǵa óziniń atyn, famılııasyn beredi. Sóıtip, Ǵabdolla Muqanuly Muńaıtpasov keıinirek Ombyda zań qyzmetkeri bolǵan. El arasynda taraǵan taǵy bir áńgimede: «Joq, Ǵabdolla palýannyń bel balasy, anda-mynda ágý-gáıdi salyp júrgende bolyp qalǵan deıdi. Olaı da bolýy múmkin. Sol Ǵabdolla 1941-43 jyldary biz turǵan Drobyshev (qazir Novovarshavka) aýdanyna kóship kelip, tergeýshi bolyp istedi. Ǵabdolla jalǵyz kelgen joq. Qolynda ógeı sheshesi Bátıma apaı (Qajekeńniń birinshi áıeli), ózderi baýyryna salǵan Razııamen (Halıolla qyzy) bir otbasy bolyp turdy. Sol soǵys jyldary qyzmet babymen Ǵabdolla elge shyǵyp júrdi. Jezdem Jántemir Aıdosovtyń úıinde («Ekiaǵash» aýyly») aqyrǵy ret kezdeskenim bar. Orta boıly, túri aqshyldaý, ústinde belbeýimen kalyń kúreń shuǵadan jasalǵan áskerı beshpeti bar. Syıly qonaq keldi ǵoı dep Jántemir jezdemiz qıssa aıtatyn óleńshini shaqyrǵan eken. Jastyqty qoltyǵyna basyp jatyp, tyńdap, ár jerde óziniń lebizin bildirip, qıssanyń keıipkerleri unasa «molodets» dep, unamasa «mynaýyń bir «svoloch» eken ǵoı» dep qoıatyn», - dep kónekóz qarııa Qajymuqannyń úlken uly Ǵabdolla týraly estip-bilgenderimen bólisedi.
«Alash aınasy» gazetinde «Arzan áýen án buzar» degen taqyryppen maqala berildi. «Belgili kompozıtor, mýzyka zertteýshi Іlııa Jaqanov aǵamyzdyń bir suhbat ústinde aıtyp qalǵan «Endi eshýaqytta qazaqtyń ulttyq kompozıtory bolmaıdy, demek qazaqtyń klassıkalyq áni de eshqashan týmaıdy» degen asa qatqyl shyqqan pikiri tóbe quıqamyzdy shymyrlatyp ótken edi. Syrttaı óz qarsylyǵymyzdy bildirsek te, ishteı únsiz moıyndasqanbyz», - dep jazady gazet. Al «Zamana zaryn tókken dara daryn» degen maqalada týǵanyna 195 jyl tolyp otyrǵan Shortanbaı aqyndy kóp adamdar Abaıdyń: «Shortanbaı, Dýlat penen Buqar jyraý, Óleńi biri - jamaý, biri - quraý» degen óleń joldary arqyly ǵana biledi desek, artyq aıtqandyq emes. Tipti osyǵan qarap Shortanbaı jóninde kúni búginge deıin ushqary pikirde júrgender de joq emes. Al shyn negizinde, Shortanbaı kim, qandaı aqyn, onyń qazaq ádebıetindegi orny, ádebı úlesi qanshalyq?, -degen suraqtarǵa tolyq jaýap berilgen.