Qazanda ınflıatsııa 5,5 paıyz boldy - UB
«Jyldyq ınflıatsııa bizdiń kútýimizge sáıkes qalyptasýda jáne qyrkúıektegi 5,3 paıyzdan ósip, qazannyń qorytyndysy boıynsha 5,5 paıyz boldy. Azyq-túlik taýarlaryna baǵanyń ósýi ınflıatsııaǵa barynsha kóp úles qosýda. Olarǵa baǵanyń jyldyq ósýi 9,7 paıyzǵa jetti. Nan-toqash ónimderi men jarma baǵasynyń 14, et jáne et ónimderiniń 13,8, balyq pen teńiz ónimderiniń 12,7 paıyzǵa ósýin erekshe atap ótken jón. Qazanda jemis-kókóniske baǵanyń jyldyq ósýi 7,6 paıyzǵa deıin jetti. Bir aı buryn ol 3,5 paıyz boldy», - dedi Ulttyq bank tóraǵasy.
Onyń atap ótýinshe, azyq-túlikke jatpaıtyn taýarlar baǵasynyń ósýi benzın baǵasynyń tómendeýi sebepti ótken jylǵy jeltoqsandaǵy 6,4 paıyz jáne qazandaǵy 6,5 paıyzdan 5,2 paıyzǵa deıin baıaýlady. Aqyly qyzmetterge baǵa men tarıfterdiń ósýi tarıhı eń tómen deńgeıde qalýda – jyldyq mánde 0,8 paıyz. Retteletin qyzmetterge tarıfter qazanda jyldyq mánde 7,7 paıyz tómendedi.
«Álemdik naryqtardaǵy azyq-túliktiń qymbattaýy, sondaı-aq halyq kirisiniń ulǵaıýy aıasynda ishki suranystyń keńeıýi ınflıatsııanyń ósýi úshin negizgi táýekelder bolyp otyr. Bul rette osy táýekelder negizgi saýda áriptes elderde buryn kútilgennen tómen ınflıatsııamen jáne syrtqy monetarlyq jaǵdaılardyń jumsarýymen óteledi. Jyl sońyna deıin ınflıatsııa deńgeıi 5,7-5,8 paıyz, ıaǵnı 4-6 paıyz targetteletin dálizde baǵalanady. Osy faktorlardy eskere otyryp, Ulttyq bank 28 qazanda bazalyq stavkany 9,25% deńgeıde jáne +/- 1 paıyzdyq tarmaq dálizde saqtady», - dedi Erbolat Dosaev.