Qazaqtyń ulttyq ıdeıasyna uıytqy bolǵan birinshi baspasóz - Muqamedjan Seralınniń «Aıqap» jýrnaly
Respýblıka boıynsha shyǵatyn 119 jýrnalǵa, 42 gazetke jazylýǵa bolady. Bul qazirgi jetistik. Al osynyń bastaýynda ne turdy? Álbette «Aıqap» jýrnaly. «Aıqap» degende oıǵa mindetti túrde Muhamedjan Seralın túsedi. Iisi qazaq úshin bul eki ataý egiz bolyp ketken. Muhamedjan Seralın Troıtsk qalasynda 1911 jyldyń qańtarynda «Aıqap» jýrnalynyń alǵashqy sanyn jaryqqa shyǵaryp, búkil qazaq qaýymynyń ómirine buryn-sońdy bolmaǵan ózgeris ákeldi.
Muhamedjan Seralın sol kezdegi patsha ókimeti jasaǵan ákimshilik bólinis boıynsha Qostanaı ýezi Shubar bolysyna qarasty 5-shi aýylda dúnıege kelgen. Qazir ol Qostanaı oblysy Qarabalyq aýdanynyń Órnek aýyly atalady. Sózge qumarlyq, tilge ótkirlik qanmen darysa kerek. Ákesi Seráli elge áıgili, aýzy dýaly aqyn bolǵan. Onyń halyq esinde qalǵan jyrlary keıin zertteýshiler nazaryna iligedi. Sóıtip, birneshe ret basylǵan «Bes ǵasyr jyrlaıdy» antologııasynda jaryq kórdi.
QABDESh YDYRYSOV
Tarıh jáne qoǵamdyq ǵylymdar Akademııasynyń akademıgi, professor
Qyryq jyl buryn kandıdattyq dıssertatsııamdy Muhamedjan Seralınniń qoǵamdyq eńbekteri týraly ǵylymı eńbegimmen qorǵadym. On bes jyl boıy ol kisiniń ómiri men atqarǵan jumystaryn zerttedim. Barlyq dúnıelerdi sol eńbegimde qamtýǵa tyrystym. Kandıdattyq dıssertatsııamdy Máskeýde, Sovet Odaǵynyń myqty ǵalymdarynyń aldynda sátti qorǵap shyqtym. Ǵylymı jetekshim áıgili zańger Salyq Zımanov aǵamyz boldy.
Muhamedjan Seralınniń ómiri óte kúrdeli kezeńderde ótti. Ol qylyshynan qan tamǵan patsha zamanynda ómir súrdi. Sondaı-aq Stalındik dáýirdi de basynan keshti.
Kommýnıstik bılik kezeńinde ulttyq ǵylymdy shynaıy zertteý, ásirese ulttyq tarıhty zerdeleý óte qıyn bolǵany belgili. Patsha zamany ǵana emes, keshegi keńestik zamandy alatyn bolsaq, ol kezde eki qaǵıda basshylyqqa alyndy. Birinshisi - taptyq qaǵıda, ekinshisi – partııalyq qaǵıda. Mine, osy qaǵıdaǵa baılanysty keıbir ultttyq tulǵalardy zertteý qatty qıynshylyqtarǵa, tipti sátsizdikterge ushyrap otyrdy. Osyndaı kezderde ulttyń qaıratkerlerin zertteý úshin ǵalymdar ártúrli aıla, ádisterge barýǵa májbúr edi. Sondaı ádisterdi paıdalaný qajettiligin akademık Halyq Zımanuly úıretti. Mysaly, Muhamedjan Seralındi patshalyq dáýirde ultshyl dep ataǵan. «Natsıonalıst do mozga kosteı» dep. Al endi keńestik dáýirde oǵan dinshil aıdary tańyldy. Kommýnıstik partııaǵa kózqarasy unamdy.
Osyndaı kúrdeli kezde Salyq Zımanov KPSS Saıası Bıýrosynyń múshesine kandıdat, SSSR Mádenıet Mınıstri Demıchevtiń hatyn berdi. Osy hatty negizge alyp, Seralınniń shyǵarmashylyǵyn kandıdattyq taqyrypqa al qandaı ǵylymı zertteýler júrgizilýde, nendeı is-sharalar qolǵa alynǵan eken sony anyqta dedi. Mine osyny kórsetip, solaısha ǵylymı eńbegimizdiń qajettiligin aqtap shyǵamyz degen dýaly aýyzdy aǵamyz. Solaısha Muhamedjan Seralınniń shyǵarmashylyǵyn zertteýge kirisip kettim.
1974 – 1986 jyldary Sovet Odaǵynyń Mádenıet mınıstri bolǵan Petr Demıchevtiń Seralınge qatysty haty qalaısha dúnıege keldi? Oǵan sebep, sol kezde Máskeýde turǵan Qazaqstan kompartııasynyń partııa ardageri Qazanǵapov degen azamat eken. Sol kisi Mádenıet mınıstrine hat jazyp, qazaqtyń tuńǵysh jýrnalyn shyǵarǵan úlken kúresker, qaıratker Seralınniń esimi atalmaı, umyt qalýda degen synaıda suraý salǵan. Partııa ardageri Qazanǵapovtyń hatymen tanysqan Demıchev Qazaqstandaǵy Mádenıet mınıstrligine Seralınniń eńbegin zerdelep, osy máseleni qolǵa alý kerektigin basa atap tapsyrma bergen.
Elimizdegi úlken ǵalym aǵamyz Beısenbaı Kenjebaev Seralındi tuńǵysh zerttegen ustazymyz. Beısekeń óz betimen, óz qarajatymen, óz kúsh-qýatymen «Jýrnalıst Seralın» degen tuńǵysh kitap jazdy. Seralındi kórgen adamdarmen kezdesip, olardyń estelikterin qaǵazǵa túsirdi.
Seralınniń eńbekterin jan–jaqty zerdeleýge Salyq Zımanovtyń bastaýymen qurylǵan top erekshe jumys istedi. Men Seralın týraly qandaı eńbekter bar, kim ne jazǵan, sonyń bıblıografııasyn tizip shyqtym. Sonan keıin, sol kisi týraly biletin adamdarmen kezdestim, arhıvte qandaı materıaldar bar sony jınadym. Sol zertteýlerdiń nátıjesinde, Salyq Zımanov ekeýmizdiń avtorlyǵymyzben «Obşestvenno-polıtıcheskıe vzglıady ı deıatelnostı Seralına» degen monografııa shyqty.
«Aıqap» jýrnalynyń shyǵýy - óte bir qyzyq, úlken tarıh. Muhamedjan Seralın ómir súrgen zamanda Qazaqstanda joǵary bilim alǵan qazaqtar az bolmady. Patshalyq Reseıdiń ortalyq qalalary Máskeýde, Sankt-Peterbýrgte, Rıgada, Kıevte, Varshavada oqyǵan, tipti Evropada bilim alǵan qazaqtar bolǵan. Sonymen qatar elde baılyǵy asqan adamdar jetkilikti edi. Biraq olardyń eshqaısy halyqty aǵartý jolynda jýrnal shyǵarý týraly oılanbady. Muhamedjan Seralın osyǵan nalyp, «apyrmaı puly barlardyń yntymaǵy jetispeıdi, yntymaǵy barlardyń puly joq»,- dep nalıtyny bar. Sóıtip, 6 mln-daı qazaqtyń arasynda birimen-biri tabysar, birde-bir ýaqytyly shyǵatyn merzimdik aqparat joq, gazet joq, ııa jýrnal joq. Birimizdi birimiz tanymaımyz, bilmeımiz. Sondyqtan osy ulan baıtaq terrıtorııada jatqan halyqty bir-birimen tanystyratyn, zııalylardy tabystyratyn baspasóz kerek edi dep, jýrnal shyǵarýǵa umtyldym. Táýekelge bel baılap qazaqtyń tuńǵysh jýrnalyn shyǵarýdy bastap jiberdim deıdi. Sol kezdegi Seralınniń jazbalaryn oqysańyz: «Aınalyp keteıin halqym kómektesti. Bireýi bir som berdi, bireýi on som berdi, bireý júz som berdi. Sóıtip halyqtan jınalǵan aqshamen jýrnaldy shyǵardyq. Úlken kómek kórsetken Troıtskiniń úlken kýpetsi, metssenat ıAýshov boldy. ıAýshov alǵashqy qarajatty, qomaqty somany berdi. Budan basqa, qazaqtyń sol kezdegi kórnekti qoǵam qaıratkerleri Martbekov, taǵy basqalar kómektesti. Ekinshi kómektesken adamdar – bular sol Troıtsk qalasyndaǵy qyzmet jasaıtyn, eńbek etetin tatar, qazaq zııaly qaýymy boldy. Mysaly, Irkasov taǵysyn taǵylar. Osylar jýrnaldy shyǵarýǵa kómektesti»,- dep jazǵan.
«Aıqap» nelikten 1915 jyly jabylyp qaldy? Muhamedjan Seralınniń óziniń aıtýynsha – jabylyp qalý sebebi, bul – dúnıejúzilik soǵysqa baılanysty bolǵan. Halyqtyń jaǵdaıy nasharlady, aqsha tapshylyǵy da sezildi. Sondyqtan biz osyndaı alapat soǵys bolyp jatqan kezde jýrnaldy shyǵarýdy toqtattyq deıdi.
Biraq bul jerde jýrnaldyń jabylýyna Muhamedjan Seralınniń patshalyq tsenzorlarmen keıbir kózqarasynyń qaıshylyǵy da sebep bolǵan. Ásirese tsenzor Kýchkınmen kelise almaǵan. Seralın patsha úkimetiniń saıasatyna qarsylyq belgisi retinde jýrnaldyń keıbir betterine eshnárse jazbaı taza ashyq paraqtar shyǵarǵan. Tsenzordyń, patsha úkimetiniń ulttyq máselelerde kórsetilgen qııanatyna osylaısha kelispeýshilik bildirgen. Óte ádepti, ezop tilimen. Tsenzor Kýchkın Seralınge «sen patsha úkimetiniń senimsiz adamysyń, bizdiń úkimetke, bizdiń saıasatqa seniń jýrnalyń da senimsiz»,- dep «Aıqapty» jaýyp tastaǵan.
1915 jyly «Aıqap» osyndaı saıası sebeptermen shyǵýyn toqtatty. Árıne qarjy tapshylyǵy da bolǵan. Elden keletin hat–habar da, halyqtan túsetin aqsha da azaıǵan. Eldi aralap, ózi qarajat jınaǵan. Sondaı bir el aralap júrgen kezde Muhamedjan Seralın kórnekti bashqurt jazýshysy Seıfı Qudashpen kezdesken. Seıfı Qudashtyń osy týraly esteligi bar.
Muhamedjan Seralınniń qandaı qıynshylyqpen jýrnaldy shyǵarǵany týraly «Jastyq shaqtyń jolymen», «Po pıatam ıýnostı» degen kitabynda jazylǵan.
Amanjol Kúzembaıuly
Tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor
M. Seralınniń «Aıqapta» kótergen basty taqyryby – jerge baılanysty. Stolypın reformasy kezinde, qazaq dalasyna Reseıden qaptap qara shekpendiler kele bastady. Birinshi orys revolıýtsııasynyń negizgi máselesi – agrarlyq máseleden týyndady. 1861 jyly basybaılylyqty joıǵannan keıin, orys sharýalary dalada qaldy. Máselen kóp qabatty úıdi bireý satyp aldy da, onyń ishindegilerdi qýyp shyǵady. Sharýalar dalada qaldy, qaıda bararyn bilmedi. Sodan Sibirge, Qazaqstanǵa aǵyldy. 1898 jyly patsha úkimetiniń Qazaqstandy basqarý týraly erejesine baılanysty artyq jer memleket menshigine alyndy da, ol pereselenderge bólinip berile bastady. Qazaqstannyń sharýashylyqpen, eginshilikpen aınalysatyn jeri orys turatyn soltústik jaǵy ǵana. Sol kezde bizdiń keıbir kózqarasy artta qalǵan qazaqtar rýdyń jerin, qaýymnyń jerin aqshaǵa qyzyǵyp satty. Gazet, jýrnal osynyń aýyr saldaryn túsindirdi. Jerge otyryqshy bolmaı biz halyq retinde saqtalyp qala almaımyz. Otyryqshy bolýymyz kerek, orystyń poselkasy sekildi poselka salýymyz kerek dedi. Tipti Muhamedjannyń ózi turǵan jerinde monsha salyp, baqsha, jemis-jıdek egip, jurtqa úlgi kórsetti.
Osylaısha jerdi ıemdenip qalsaq, syrttan qonystanýshylar kele almaıdy. Agrarlyq másele jóninde jýrnaldyń 88-shi nómiriniń 70 protsenti osy sharýashylyq jóninde jazylady. Ár jerden kelgen maqalalar toptamasy berilgen. Sonda jerin satqan qazaqtar Torǵaı jaqqa, ońtústik jaqqa ketip jatyr deıdi. Muny túsinýge bolar. Keshegi mal baqqan sharýaǵa, búgin egin ek degeni qıyn tıdi. Birden oǵan ıkemdelip kete qoımaıdy ǵoı. Úlken tragedııa, ıaǵnı transformatsııa kezeńi. Patshalyq úkimet qol ushyn berip kómektespedi. Azǵantaı ǵana ıntellıgentsııa, zııaly qaýym ǵana úkimet pen sharýalardyń arasynda shyryldap júrdi.
Jýrnaldyń kótergen ekinshi máselesi – otbasy jóninde. Aýyldaǵy qazaq áıeliniń aýyr jaǵdaıy. Bir maqalada qazaq áıelderiniń jaǵdaıy máz emes dep jazylady. Búkil úıdiń, túzdiń sharýasy, bala tárbıesi, urpaqtyń keleshegi - bári áıeldiń moınynda deıdi. Ókinishke oraı qazaq 13-ke kelgen qyzyn malǵa satady dep jazady. Áıelder az ekenin eseptep shyǵarǵan. Bir turmysqa shyqqan qyzǵa 7 uzatylmaǵan qyzdan keledi. Boıdaqtardyń sany kóbeıip ketti 30 ben 40-tyń arasyndaǵy jigitter úılenbeı júr degen maqala da jarııalanǵan.
Seralın ózin Ybyraı Altynsarınnyń izbasarymyn, jolyn qýýshymyn dep esepteıdi. Troıtskide Altynsarın ashqan mektepte oqyǵan. Sondyqtan mektep máselesine erekshe kóńil aýdarady. Jýrnaldyń bir ózi 100 mekteptiń rolin atqardy. Mektepte ol kezde kóp bolsa 20-50 bala oqyta alatyn. Al jýrnaldy búkil halyq oqydy.
«Qazaqqa tarıh kerek pe?» degen maqalasy bar. Sonda – tarıh bir ertegi emes, ony tek qyzyǵý úshin oqymaısyń, nemese bilimińdi tereńdetýge de onsha paıdasy bolmaıdy. Tarıhtyń negizgi keregi búgingi kúnniń túsinigi», - deıdi. Qandaı keremet sóz? Búgingi kúnińdi bilseń, onda keleshegińdi baǵdarlaı alasyń. Qazir de tarıhtaný - ózekti másele. Sondaı-aq jýrnalda – árbir eldiń mádenıetiniń rýhanı deńgeıi ol halyqtyń óziniń tarıhyn bilýimen ólshenedi deıdi. Neǵurlym halyq óziniń tarıhyn bilse, soǵurlym ol órkenıetti halyqtyń qataryna jaqyndaıdy. Elbasy N. Nazarbaevtyń «Rýhanı jańǵyrý» maqalasy osy taqyrypty qaýzaıdy.
«Aıqaptyń» aınalasynda oqyǵan jas qazaqtardyń basy birikti. Sol jerge toptasty. Baıanaýyldan Sultanmahmut Toraıǵyrov kelip jýrnalǵa atsalysty. Qostanaı, Torǵaı óńirindegi saýatty azamattardyń barlyǵy «Aıqaptan» tárbıe aldy, «Aıqaptyń» búkil pozıtsııasyn qoldady. Olardyń kópshiligi keıin Sovet úkimeti kezinde jaqsy qyzmetke ilikti.
Jýrnalda mynandaı bir fakti bar. Jıyrmasynshy ǵasyrdyń basynda qazaqtyń ulttyq ıntellıgentsııasy Kavkazdyń da, Prıbaltıkanyń da, Polshanyń da, orystyń da ulttyq ıntellıgentsııasynan alǵa ketti degen. Grýzııada Baqytjan Qarataev prokýror boldy dep jazady. Sol jyldary mundaı gazet Orta Azııanyń birde-bir elinde shyqqan joq. Qazaqtyń gazet pen jýrnal oqı alatyn kózi ashyq adamdardyń barlyǵy osy jýrnaldan tárbıe aldy.
Beıimbet Maılın, Sáken Seıfýllın, Ahmet Baıtursynov, Mirjaqyp Dýlatov - bári «Aıqap» jýrnalynda elge arnalǵan alǵashqy qyzmetterin bastady.
Buqaralyq aqparat quraldarynyń saıası-áleýmettik orny orasan zor. Oǵan Alash baspasózi dálel bola alady. Alash azamattary 20-ǵasyrdyń basynda nege baspasóz shyǵarýdy birinshi orynǵa qoıdy? Sebebi sol kezeńde qazaqtyń ulttyq sanasyn oıatyp, qazaqtyń basyn biriktirip jáne azattyq úshin kúreske bastaýda gazet-jýrnaldyń roli orasan zor boldy. 1905 jyly Qoıandy jármeńkesindegi quzyrhattyń talaby – táýelsiz gazet shyǵarýǵa ruhsat alý bolatyn. Mine, sol kezeńnen bastap, Alash azamattary da gazet, jýrnal shyǵarý isine jumyla kiristi. «Aıqap» jýrnaly táýelsiz qazaq jýrnalıstıkasynyń bastaýy, tuńǵysh baspasóz quraly. Muhamedjan Seralın sol jýrnaldy shyǵarǵandaǵy alǵashqy maqalasynda: «men alaıyn dep nemese bilimdi sataıyn dep gazet shyǵaryp jatqan joqpyn, maqsatym -halyqqa qyzmet etý», - degen bolatyn.
Aqylbek Shaıahmet
Ahmet Baıtursynov atyndaǵy Qostanaı memlekettik ýnıversıtetiniń professory
Jýrnal múmkindiginshe saıasat salasyna atsalysyp, óz kózqarasyn bildirdi. «Aıqaptyń» birneshe nómirinde memlekettik dýma taqyrybyna, onyń ishinde dýma saılaýlaryna baılanysty maqalalar jarııalady. Qazaqtarǵa da saılaý quqyǵynyń berilýin, dýmaǵa qazaqtan da depýtattar saılanýyn, onda kókeıkesti jer men jaıylym máseleleriniń qaralyp sheshimin tabýyn talap etti. Jýrnaldyń 1912 jylǵy úshinshi sanynda «ıÝbıleı» týraly atty maqala shyqty. Ol Romanov áýletiniń patshalyq qurǵandaryna 300 jyl tolý merekesine arnalǵan. Sol saltanatqa baratyn qazaq myqtylaryna - jýrnal tarapynan buratana ult ókilderinen dýmaǵa depýtat saılanatyn bolsyn ári qazaq jerine endi shetten kóshpendi - pereselender keltirý toqtatylsyn degen sózderdi aıtý tapsyrylady. Osylaısha jýrnal óziniń ult aldyndaǵy mindetin oryndap otyrdy.
Jýrnalda saıası, áleýmettik maqalalardan basqa «Óleń-jyr», «Feleton», «Habarshylarymyzdan», «Ashyq hat», «Basqarmadan jaýap» dep atalǵan turaqty aıdarlar boldy. Ásirese el ishinen túsken hat-habarlarǵa barynsha oryn berildi. Redaktsııaǵa Qazaqstannyń barlyq oblysynan jáne Astrahan gýbernııasyna qosylǵan Bókeı ordasy men Kavkaz okrýgyna qaraıtyn Mańǵystaý, Atyraý, Oraldan úzbeı hat kelip turdy. Aqtóbeden, Qostanaıdan, Semeıden jáne taǵy basqa jerlerden kelgen maqalalar jergilikti jaǵdaıdan habardar etetin. Bul maqalalar men hattar keıingi zertteýshiler úshin úlken qazyna ispetti. Sol arqyly HH ǵasyrdyń basyndaǵy qazaq ómirinen tereń maǵlumattar alýǵa bolady.
Muhamedjan Serálın 1919 jyldyń basynda Orynbor qalasyna bardy. Ol endigi jerde keńes ókimetimen tartysýdyń múmkin emestigin túsindi. Jáne odan syrt qalýǵa bolmasyn bildi. Sonda gýbernııalyq jer-sý bólimine qyzmetke alynyp, qulshyna jumys isteıdi. Osy tusta Orynbor qazaq ólkesin basqaratyn áskerı-tóńkeris komıteti qazaq tilinde tuńǵysh «Ushqyn» gazetin shyǵarady. Qazirgi júz jyldyǵyn atap jatqan «Egemen Qazaqstan» gazeti óz tarıhyn osydan bastaıdy. Serálın «Ushqyn» redaktsııasynyń alqa múshesi boldy.
1920-1921 jyldary ol elge qaıtyp, Shubar bolystyq atqarý komıtetiniń tóraǵasy jáne partııa uıymynyń hatshysy bolǵan. Qostanaı óz aldyna gýbernııa bolǵanda jer bóliminiń bastyǵy, ári gýbernııa atqarý komıteti tóraǵasynyń orynbasary bolyp saılanady.
Sol tusta Qostanaıda «Aýyl» gazetin shyǵarady. 1926 jylǵa deıin gazettiń redaktory boldy. Buǵan deıingi «Aıqap» pen «Ushqyndaǵy» tájirıbesi beker ketpedi. Qostanaıda shyqqanmen bul gazettiń sózi ótimdi boldy. Óz tusynda aty respýblıkalyq basylymdarmen qatar atalatyn. «Aýyl» gazetin shyǵarǵan kezde Muhamedjan Seralın qazaqtyń taǵy bir talantty tulǵasyn tanytty. Ol keıin ataqty jazýshyǵa aınalyp, 1937 jylǵy repressııa qurbany bolatyn Beıimbet Maılın edi.
MAHAT SADYQ
PhD, jýrnalıst
1928 jyly Muhamedjan Serálın Qazaq ASSR Ortalyq Atqarý Komıtetinine múshelikke ótedi. Bul respýblıkalyq deńgeıdegi Úkimet jumysy edi. Biraq, taǵdyr oǵan endi el qamy úshin uzaq qyzmet etýdi jazbady. 1929 jyldyń jazynda dúnıe salady. Tek «Aıqapta», «Ushqynda», «Aýylda» tárbıelegen shákirtteri onyń jarqyn isin jalǵastyrdy.
Qazaq ómirinde tereń iz qaldyrǵan Muhamedjan Seralın sóz joq Alash alyptarynyń aldyńǵy qatarynda tur. Seralınge qurmet - qazaq jýrnalıstıkasyna qurmet.
Qazaqtyń ulttyq ıdeıasyna uıytqy bolǵan birinshi baspasózimiz - Muqamedjan Seralınniń «Aıqap» jýrnaly. «Áı, qap» zamannan keshiktik-aý degen emeýrindi tanytyp, búkil ulttyń ár jerde shashyrap júrgen oılaryn biriktirýdi jáne olardyń maqsat - múddelerin bir arnaǵa toǵystyrýdy, saıası, geografııalyq, rýhanı muqtajdyqtardyń alǵysharttaryn aıshyqtap kórsetti. Jýrnal sol týraly úlken pikir sabasyna aınaldy. «Aıqap» jýrnalymen jarysa shyqqan Álıhan Bókeıhanovtyń «Qazaq» gazeti de, osy búgingi biz oralǵan «Rýhanı jańǵyrý» ıdeıasynyń ushqyndaryn jan-jaqtan talqylady.
Qalaı Máńgilik el bolamyz, qalaı ult bolyp uıý kerek, jerdi, tildi, dindi, dildi qalaı aman saqtap qalamyz. Erteńgi erejemiz - dúnıejúziniń órkenıetti otyz eliniń qataryna qosylý. mynaý jahandyq básekelestikte maqsat etken josparymyzdy júzege asyrý jolynda ult ózin qalaı kórsetip alǵa alyp shyǵýy kerek. Mine, bul máseleler qazir de ártúrli pikir aıasynda talqylanýda.
«Aıqap» kótergen ulttyq ádebıettegi ózekti máselesi - qazaqtyń alǵashqy romanyna báıge jarııalanýy. Alǵashqy romandarymyzdyń jazylýyna osy báıge septigin tıgizdi. Jalpy alyp qaraǵanda «Aıqap» jýrnaly qazaqtyń kókeıindegi qyjylyn syrtqa shyǵaryp, oıyn bir arnaǵa tolyqtyryp, birtutatas Alash ıdeıasyna halyq bolyp boısynýǵa negizgi uıytqylardyń biri boldy. Eń bastysy, qazaq baspasóziniń kemeldenýine jol ashty. Sondyqtan da biz bul jýrnaldy qazaq oıynyń, qazaqtyń ishki rýhanı dúnıesiniń jańǵyrýynyń, zııalylardyń birigip toptasýynyń basty qazynasy dep bilemiz.