«Qazaqtyń Motsarty» Astanada avtorlyq kontsertin usynady
«Daryn» Memlekettik jastar syılyǵynyń laýreaty, TMD Parlamentaralyq Assambleıasynyń «Mádenıet pen ónerge qosqan úlesi úshin» qurmet belgisiniń ıegeri, P.Chaıkovskıı atyndaǵy Halyqaralyq konkýrsy laýreattary assotsıatsııasynyń múshesi, «Qazaqstannyń 100 jańa esimi» Ulttyq jobasynyń jeńimpazy Rahat-Bı Ábdisaǵın óz suhbatynda aldaǵy kesh jaıly tolyq aqparat berdi.
- Kesh baǵdarlamasynda Sizdiń týyndylaryńyz usynylǵan, baǵdarlamany tańdaý jaıly tolyǵyraq málimet berseńiz, ol osy shyǵarmalardyń dúnıege kelý ýaqytymen, jalpy taqyryppen biriktirilgen be?
- Kontsert «Zymyran Zaman» dep atalady jáne dál osy ataý jahandyq biriktirýshi tujyrymdama bolyp tabylady. Bul kontsertte oryndaý úshin aýqymdy sımfonııalyq týyndylarymnan segizi ǵana tańdap alyndy, demek baǵdarlamaǵa barlyq sımfonııalyq jumystarym engen joq. Oryndalatyn shyǵarmalardyń sany segiz. Bir qyzyǵy, «8» - sımmetrııalyq sandardyń biri (tutastaı nóldi eseptemegende), kemeldenýdiń shaǵyn kórinisi, al kóldeneń kúıinde sheksizdiktiń belgisi. Týyndylardyń dúnıege kelý sáti ártúrli ári oryndalatyn tártibi hronologııalyq rette emes.
- Kontsert baǵdarlamasynyń árbir týyndysy jaıynda shaǵyn aqparat berseńiz.
- Endeshe, árbir týyndy týraly túsinikteme jasaıyn.
«Romantızm Jańǵyryǵy» sımfonııalyq orkestrge arnalǵan.
Jer-jahan udaıy údegen saıyn órisi keńeıe túsetini belgili. Adam órkenıetiniń damý jyldamdyǵy Jer-jahannyń ulǵaıý ekpininen qalysar emes. Evolıýtsııanyń qarqyndy úderisi túrli fılosofııalyq, estetıkalyq ári áleýmettik suraqtardy týdyra otyryp, ónerden kórinis tabýda. Árdaıym osylaı bolǵan, Romantızm dáýirinde de solaı boldy. Degenmen, búgingi kúni romantızm biz úshin - úkilegen úmittiń álemi, jarqyn bolashaq jaıly arman, ertegige toly ǵajaıyptyń ómirde oryn alýy... «Romantızm Jańǵyryǵy» - qazirgi tańdaǵy mýzykanyń kúrdeli de kereǵar álemindegi ıgi, jarqyn ári ádetten tys dúnıelerdiń emis-emis este qalýy. 2017 jyly osy shyǵarmamen aty ańyzǵa aınalǵan Baıroıt festıvali (Germanııa) ashylǵan edi. Sonymen qatar, osynaý sımfonııalyq týyndy Maındaǵy Frankfýrt, Los-Andjeles (AQSh), Kaır men Aleksandrııada oryndaldy.
«Ómirge Qushtarlyq» fortepıano jáne sımfonııalyq orkestrge arnalǵan.
«Ómirge qushtarlyq qorqynyshtan da kúshtirek!» degen paıym - osy týyndynyń epıgrafy. Bul - qýanysh pen gúldený jolyndaǵy ómirge degen qushtarlyqty naqtylaıtyn qysqa, eń baıypty aspaptyq oda! Kezinde atalmysh týyndyny jazýǵa basty túrtki ári ıtermeleýshi kúshke sebep - álemdik aýqymdaǵy mańyzdy oqıǵalardyń tizbegi boldy:
▪ Ekinshi Dúnıejúzilik soǵystaǵy Jeńiske 70 jyl! Jer betindegi beıbit ómir úshin soǵysta janyn qıǵan sarbazdarǵa myń taǵzym! Taǵdyrdyń tezine tússe de, ári qaraı ómir súrip, urpaǵyn ósirip kele jatqan ári kemel bolashaq úshin kúresýdi jalǵastyrýshy jaýyngerlerge myń taǵzym!
▪ Qazaq Handyǵynyń 550 jyldyǵy, ony ornatý úshin Uly Dalanyń barlyq rýlary men júzderi bas qosqan.
▪ «Máńgilik El» Uly maqsatyna jetelegen «Nurly Jolda» Otanymyzdyń Egemendigi men Táýelsizdigin nyǵaıtý úshin Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń bastamasymen qurylyp, Týǵan elimizde qonys tepken 130-dan astam ult pen etnos ókilderiniń basyn biriktirgen teńdessiz uıym - «Qazaqstan Halqy Assambleıasynyń» 20 jyldyǵy.
Álemdik premerasy Berlın Fılarmonııasynyń Úlken zalynda oryn aldy. Sondaı-aq bul týyndy P.I.Chaıkovskıı atyndaǵy Máskeý memlekettik konsevatorııasynyń Úlken zaly, Alıkantedaǵy ADDA zaly (Ispanııa), Úlken Kreml Saraıynyń Georgıı zaly (Máskeý) jáne t.b. sahnalarda oryndalǵan.
«Táńir turaǵy» sımfonııalyq orkestrge arnalǵan.
Mýzyka Táńirdiń, bar ǵalamdy Jaratýshy qudirettiliginiń shynaıy dálelderiniń biri. Adam ishki dúnıesimen úılesimdilik tapqan kezde Qudaıdyń qudiretin tanýǵa birtaban jaqyndaı túsedi, baqyttyń óz ishinde jatqanyn uǵynady, sharttylyq buǵaýynan qutylyp, Erkindikke qol jetkizedi! Shyǵarmanyń qupııa arqaýy: «Jaratýshy tóbemizden emes, bizdi ishki jan-dúnıemizden tanyp biledi!».
Álemdik premerasy Berlındegi «Kontserthaýs» Úlken zalynda ótti. Keıin bul sımfonııalyq týyndy Pragadaǵy «Rýdolfınýmda», «Kontserthaýs» Venalyq Úlken zalda jáne Londondaǵy «Gıldhollda» oryndaldy.
«Nurly jol» - skrıpka men sımfonııalyq orkestrge arnalǵan kontsert.
Qozǵalys - ómirdiń negizi. Adam ómir súredi, ol úshin oılana biledi, tirlik jasaıdy, al taǵdyr taqyryby men bul álemdegi óz ornyńdy túsiný - turmystyń mańyzdy máseleleriniń biri. Árqaısymyzdyń ómirde júrip ótýimizge tıisti jolymyzdyń ulylyǵyn uǵyný - kún nuryna aparar alǵashqy qadam. Jarqyn jol - bul bilimge, beıbitshilikke, mahabbatqa aparar jol!
Atalmysh sımfonııalyq týyndy «Shabyt 2014» festıvaliniń Gran-Prıin jeńip alyp, avtory QR Prezıdentiniń «Eń daryndy ónerpazǵa» kýbogyna laıyq dep tanyldy.
«Tas-túnektiń arjaǵy» - lord Baıronnyń poezııasy sarynynda tenorlar hory men sımfonııalyq orkestrge arnalǵan ballada. Álemdik premera.
«Bári oryndaldy - sóz beker,
Meniń sózim de bosqa bolar;
Biraq júrekke ámir júrmeıdi,
Talpynysyna kedergi joq bolar»
Lord Baıronnyń bul sózderi - balladany túsinýdiń kilti. Mýzyka mátinniń mánin ashyp qana qoımaı, eki ǵasyrdan keıin oǵan jańa ólshemder men tyń mán ústeıdi.
«Tym-tyrystyń tyrsyly» - fortepıano men sımfonııalyq orkestrge arnalǵan kontsert. Álemdik premera. Tynyshtyq - naǵyz, múltiksiz úılesimdilik, bar men joqtyń iske asýy. Tynyshtyqty qabyldaý ári oǵan degen qatynas ár alýan bolýy múmkin. Osy kontsertte ony úsh turǵyda ashatyn úsh túrli kózqaras (úsh bólim) usynylǵan.
«Zymyran zaman» sımfonııalyq orkestrge arnalǵan. Adam ýaqyt ótedi-ketedi dese, Ýaqyt ótetin-ketetin adam deıdi! Alaıda bolashaqqa óner týyndylary arqyly jetetin estelik qalady. Ómir qysqa, al ónerdiń máńgilik ekendigi aqıqat!
Álemdik premerasy D.D.Shostakovıch atyndaǵy Sankt-Peterbor fılarmonııasynyń Úlken zalynda ótti.
«Qazaq rapsodııasy» fortepıano men sımfonııalyq orkestrge arnalǵan.
«Qazaq rapsodııasy» atty týyndymda jan-tánimmen jaqsy kóretin Otanymdy madaqtaımyn! Onda zamanaýı Qazaqstandy qalaı qabyldaıtynym, onyń qaryshtap damýyn qalaı sezinetinim beınelengen. Óz sezimderim men oı-tolǵanysymdy árbir adamǵa túsinikti dybystyq mýzykalyq sımvoldar arqyly jetkizemin. Sondyqtan «Qazaq rapsodııasynda» qazaq áýeni men eýropalyq garmonııa, jeke dramatýrgııa men álemde qabyldanǵan mýzykalyq pishindi uıymdastyrýdyń qaǵıdattary tyǵyz ushtasqan...
QR Prezıdenti Nursultan Nazarbaev aıtqandaı: «Qazaqstannyń bolashaǵy - Azııada da, Eýropada da, Batysta da, Shyǵysta da, ǵalamdyq Soltústikte de, Ońtústikte de». Biz álem halyqtary mádenıetteriniń belsendi aralasýy kezeńinde ómir súrip otyrmyz. Týyndap jatqan jalpy álemdik mádenıetter arasynda elimniń, halqymnyń mádenıetiniń úzdik tustary óz ornyn tabýy men úshin óte mańyzdy!
Bul shyǵarma «Táýelsizdik tolǵaýy» Gran-Prıin jeńip aldy, avtory 2014 jyldyń Úzdik kompozıtory atandy. Týyndy Parıjdegi ıÝNESKO shtab-páterinde, Londondaǵy Royal Festival Hall zalynda, Seýl, Ankara, Astana jáne ózge de álemniń qalalarynda oryndaldy.
- Maestro Dmıtrıı Krıýkovpen áriptestikterińiz qashannan bastaldy?
- Ol týraly burynnan estip bilemin. Maestro Dmıtrıı Krıýkov óziniń jastyǵyna qaramastan, jetilgen, joly bolǵan jáne daryndy mýzykant. Ol - Máskeýde tanymal bolǵan tamasha dırıjer. Ol Reseıdiń Memlekettik akademııalyq Úlken teatrynyń dırıjeri. Klassıkalyq partıtýralardy jete túsinýmen qatar, ol árkimniń qolynan kele bermeıtin zamanaýı akademııalyq mýzyka, avangardtyń qyr-syry men aıryqsha aspektilerin biledi.
Jaqynda Reseıdiń Klın qalasynda P.Chaıkovskııdiń murajaı úıinde jeke kontsertim ótti, bul jerde men ataqty sazgerdiń kabınetinde onyń jeke óziniń roıalinde oınaý baqytyna ıe boldym.
Máskeýdegi issaparym kezinde Dmıtrıı Krıýkovpen birneshe ret kezdestik, osy kontsert baǵdarlamasymen jemisti jumys jasadyq, partıtýralardyń kóptegen mańyzdy tustary men olardyń oryndalý qyryn talqyladyq. Onyń daıyndyq deńgeıine, irgeli kózqarasyna, ár nársege, tipti dybys úzilisi men dem alýǵa muqııat qaraýyna tań qaldym. Ásirese, onyń taldaý apparaty, oılaý qabileti men jumysty úılestire bilýi tamsandyrdy. Onyń kontserttegi orny mańyzdy ári tabysty bolaryna nyq senimdimin.
- Skrıpkashy Aqbıke Alǵımen birge buryn óner kórsettińiz be?
- Aqbıkeni burynnan bilemin ári óte qatty baǵalaımyn. Ol óziniń daryny, mýzykany tamasha jetkizýi, sheberligi jáne ushqyr tehnıkasymen elimizdegi jas skrıpkashylar tobynan erekshelenedi. Ótken jylǵy P.I.Chaıkovskıı atyndaǵy H halyqaralyq jasóspirimder baıqaýyndaǵy onyń ónerine súısindim, sol kezde men «fortepıano» atalymy boıynsha ádilqazylar múshesi bolǵan edim. Aıta ketsek, Aqbıke sol tanymal baıqaýda «skrıpka» atalymy boıynsha laýreat atanǵan bolatyn. Meniń skrıpkalyq kontsertimde de jarqyraı óner kórsetetinine senimim mol.
- «Astana Opera» kórermenderimen jańa kezdesý aldyndaǵy kóńil-kúıińizben bólisseńiz.
- Kóńil-kúıim tamasha. Elimizde jastardyń jan-jaqty damýyna barlyq jaǵdaılar jasalǵan. Osy kontsert sonyń birden-bir dáleli. Tolyqqandy kontsert baǵdarlamasyn qurastyrýda bir ǵana jas kompozıtordyń sımfonııalyq týyndylaryn jetkilikti bolýy aıryqsha kórsetkish. Onyń ústine, hronometrajǵa baılanysty barlyq sımfonııalyq shyǵarmalarym engen joq.
Osy jyly TsERN ǵylymı ortalyǵynda (Shveıtsarııadaǵy Eýropalyq ıadrolyq zertteýler ortalyǵy) Qazaqstannyń resmı delegatsııasynyń múshesi bolyp, elementar bólshekterdiń ǵajaıyp ári tylsym álemimen tanystym. Zertteý deńgeıi men ǵylymnyń damýyna qatty tań qaldym. Dál osy TsERN-de 2012 jyly «Chastıtsa Boga» róline Hıggs Bozony dep atalatyn úmitker anyqtaldy jáne osy jańalyq Nobel syılyǵymen marapattalǵan. TsERN-nen shabyt alǵannan keıin meniń sımfonııalyq orkestrge arnalǵan «The Sacred Universe of Particles» atty týyndym jazylǵan bolatyn. Onyń álemdik premerasy osy ortalyqta ótedi dep josparlanǵan. Meni ásirese TsERN ǵalymdarynyń mýzyka men óner salasyndaǵy bilim deńgeıi tańdandyrdy! Mýzykant bolmasa da, olardyń bári Olıve Messıan, Karlhaınts Shtokhaýzen, Per Býlez, Lýıdjı Nono, ıAnıs Ksenakıs syndy kompozıtorlardyń shyǵarmashylyǵymen tanys. Ǵalymdardyń biri: «Maǵan Shtokhaýzenniń mýzykasy unamaıdy, ol qulaǵymdy tundyrady. Degenmen, onyń Ulylyǵyn moıyndamaýym múmkin emes, sebebi bul Álemdi jańasha túletken mýzyka!» - degen bolatyn.