«Qazaqtyń qymyzy - nemistiń ónimi» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý

ASTANA. 12 maýsym. QazAqparat - Qazaq aqparat agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 12 maýsym, seısenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

Jyl basynan beri jyrlanǵan attestattaý qahary quqyq qorǵaý organdaryn jyly oryndarynan turǵyzǵaly da biraz boldy. Bul synaq týraly elimizdiń talaı mamandary óz pikirlerin bildirdi. Óıtkeni, osy jolǵy attestattaý qatardaǵy jaı synaq qana bolyp qalmaı memleketke, eń bastysy ortaq tártiptiń saqtalýy úshin zańymyzdyń oryndalaryna sengen qarapaıym azamattarymyzǵa paıdasy tıer degen úkili úmitke aınaldy. Endi sol kútken sát te týdy. Kezekten tys attestattaý 3 kezeńnen turady. Birinshi ke­zeńde Prezıdent Ákimshiligi janyndaǵy Joǵary attestattaý komıssııasynan Komıtet Tór­aǵa­synyń orynbasary, aýmaq­tyq keden organdarynyń bas­tyqtary men olardyń quqyq qorǵaý bóligine jetekshilik ete­tin orynbasarlary ótti.  «Egemen Qazaqstan» basylymy búgingi sanynda attestattaýdyń barysy jaıynda  Qarjy mınıstrliginiń Kedendik baqylaý komıteti tóraǵasynyń orynbasary       A. Erjanovtyń aıtqan málimetterdi «Abyroıdy arttyrmaq» degen taqyryptaǵy maqalada basyp otyr.

Sondaı-aq osy basylymnyń búgingi sanynda keshe Parlament Májilisi Tóraǵasynyń orynbasary Baqtyqoja Іzmuhambetovtiń jetekshilik etýimen Úkimet saǵaty ótkeni jazylǵan. Onda Qorshaǵan ortany qorǵaý mınıstri Nurlan Qapparov «Ekologııalyq problemalar jáne olardy sheshý joldary» degen taqyrypta baıandama jasady. «Birinshi - memleketimizdiń energetıkalyq sektorymen baılanysty ekologııalyq problemalar. Olar elimizdegi aýa bas­seı­­niniń negizgi lastaýshysy jáne parnıktik gazdar men ón­diristik qaldyqtar shyǵaryndy­la­ryn shy­ǵarýshy bolyp tabylady. Respýblıkamyzdyń energo sebe­ti 90 paıyz kómirge táý­eldi. Táý­elsiz esepteýler kór­set­kendeı, 2020 jylǵa qaraı kómirdiń shyǵaryndylar shyǵa­rý kórset­kishi olardyń jalpy kóleminiń 66 paıyzyn quraı­tyn bolady. Mundaı energosek­tordyń qury­ly­my bizge ke­ńes­tik shaqtan mura bolǵany málim, sonymen qatar, ol atalǵan shı­kizattyń úlken qorymen jáne arzandy­­ǵymen aqtalady», deıdi mınıstr. Osy jaıynda tolǵyraq bilgińiz kelse «Basty maqsat - qolaıly qorshaǵan orta qalyptastyrý» atty maqalany oqyńyz.

  ***

«Aıqyn» basylymynyń jazýynsha, qytaılyq  BAQ-ta jarııalanǵan málimetterge qaraǵanda, halyq arasynda júrgizilgen saýalnamaǵa sáıkes qytaılardyń 75 paıyzy qymyzdyń paıdasyn biletin bolyp shyqqan. Alaıda olardyń barlyǵy qymyzdyń qazaqtyń ulttyq taǵamy ekenin bile me? Olardyń 10 paıyzǵa jýyǵy ǵana qymyzdyń ulttyq sýsyn ekenin aıtqan. Qazir qytaılar qymyz ashytý ádisterin Qazaqstanǵa arnaıy maman jiberip, zerttep jatqan kórinedi. Bul týraly Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń dotsenti Gúlııa Álıhanqyzy Almatyda ótken «Qazaqstan Respýblıkasy halqynyń materıaldyq emes mádenı muralary: qazirgi jaǵdaıy men keleshegi» atalatyn halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferentsııada málim etti. Bul másele jóninde keńirek bilgińiz kelse, «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Qazaqtyń qymyzy - nemistiń ónimi» atty maqalany qarańyz.

***

«Qaýipti dáriler qursaqtan alady»,- dep jazady «Alash aınasy» basylymy búgingi sanynda. Basylymnyń jazýynsha, búginde «abort vırýsy» asqynyp tur demeske amal kem. Qursaqtaǵy qundylyǵynan qutylý úshin jasy da, jasamysy da osy bir qaýipti otaǵa júginýge júgirip júrgenderi. Elimizde jylyna 150 myńnan 300 myńǵa deıin abort  jasalady eken. Sandar osylaı «saıraıdy».  Eń qorqynyshtysy - bolashaq analarymyz - búgingi jas qyzdar qursaǵyn qyrnatyp, abortqa júginip júrgeni júregińdi aýyrtady. Mysal kerek pe, marhabat... Ótken jyly 15-18 jas aralyǵyndaǵy qyzdarǵa 241 túsik jasalypty. Besikten beli shyqpaǵan, qylyǵy túzde qyzdarymyzdyń tirligi osy bolyp tur búginde. Bul áńgime búginde aıtyla-aıtyla týlaq bop ketken túri bar. Osy máselege qatysty túıindi tarqatý ál-ázirge múmkin emesteı. Túsik jasatý áıelderdiń densaýlyǵyna zııanyn tıgize otyryp, ulttyń tektik qoryn buzady dep dárigerler dabyl qaqqaly qashan.

 Atalmysh basylym búgingi sanynda «Munaı arzandasa da, benzın arzandamaıtyny qalaı?»,-degen taqyryppen maqala basty. Grekııanyń jaǵdaıy múshkil. Áne-mine degenshe Ispanııa sonyń kebin kıetindeı. Eýroodaq tyǵyryqqa tireldi. Qytaı men AQSh ekonomıkasynyń júrisi baıaýlap, shıkizatqa suranys tómendedi.  Saýd Arabııasy munaı óndirisi kólemin ulǵaıtyp, otqa maı quıa tústi. Osynyń bári qara altynnyń baǵasyn tómendetti.  Sóıtip, keshe  Brent markasynyń bir barreli - 99 dollar, al soltústik amerıkalyq WTI markasy  84 dollar dep belgilendi.  Keıbir sarapshylar munaı baǵasyn quraýda suranys pen usynys burynǵydaı sheshýshi ról atqarmaıdy desedi. Óıtkeni qara altyn taýar bolýdan qalyp, qarjy aktıvine aınalǵan.

***

«Vremıa» basylymynyń jazýynsha, Túrkııadaǵy jer silkinisi kezinde Qazaqstan azamattary zardap shekken joq. Bul jaıynda gazetke telefon arqyly Qazaqstannyń atalǵan eldegi elshiliginiń qyzmetkeri Danııar Arynǵazın habarlaǵan. «Biz Antalııadaǵy konsýldyqpen udaıy baılanysqa shyǵyp otyrmyz. Olardyń málimetteri boıynsha bizdiń azamattar jer silkinisinen zardap shekken joq»,-deıdi ol. Esterińizge sala keteıik, 10 maýsymda Túrkııada jer silkinisi boldy. Magnıtýdasy 6,1-di quraıtyn jerasty silkinisi Mýgla provıntsııasy jaǵalaýy mańynda tirkeldi.