«Qazaqtyń dástúrli 1000 áni» biregeı jobasy ulttyq mýzyka mádenıeti tarıhyndaǵy aıtýly oqıǵa dep baǵalaımyn - Elbasy Nursultan Nazarbaev
bóleıtin - án, kúı men jyrlarǵa qazaq balasy qashan da ishki jandúnıesinen erekshe oryn berip, ony bıikke qoıǵan.
Qazannyń 1-i kúni keshqurym Astanada jańadan boı kótergen «Qazaqstan» Ortalyq kontsert zalynda Elbasy N.Nazarbaevtyń «Mádenı mura» ulttyq jobasy aıasynda dúnıege kelgen, qazaqtyń baǵa jetpes asyl qazynasyna aınalǵan dástúrli án úlgileri - ǵuryptyq ánder, halyq ánderi men kásibı halyq kompozıtorlarynyń ánderin bir arnaǵa jınaǵan - «Qazaqtyń dástúrli 1000 áni» antologııasynyń tusaýy kesildi. Keshke QR Úkimetiniń basshysy Kárim Másimov, memlekettik qurylymdardyń ókilderi, zııaly qaýym men án súıer halyq qatysty.
Án murasy - qazaq janynyń ǵasyrlar kóshinde shań baspaǵan syrly aınasy, halyq rýhynyń yqylymnan til qatqan tiri kýágeri. Qazaqtyń jany men bitim bolmysynan jaralǵan ánderiniń álemdik mádenıetke qosar úlesi sheksiz ekeni sózsiz. Osynyń túbegeıli kórinisin QR Mádenıet mınıstrliginiń búkil qazaq jurtyna tartý etken atalmysh antologııadan aıqyn kórýge bolady.
«Abaı bastaǵan ultymyzdyń asa baı án ónerin damytýǵa Birjan sal, Aqan seri, Muhıt, Balýan Sholaq, Jaıaý Musa, Úkili Ybyraı, Áset, Estaı, Nartaı, Kenen sııaqty halyq kompozıtorlary ólsheýsiz úles qosyp, ony sapalyq jańa bıikke kóterdi. Olardyń mol shyǵarmashylyq murasy qazaq operasy men baletinde jáne klassıkalyq mýzykalyq týyndylarda keńinen paıdalanylyp, álemniń eń áıgili mýzykatanýshylary tarapynan joǵary baǵaǵa ıe boldy.
Jobada Arqa, Jetisý, Mańǵystaý, Syr óńiri, Batys Qazaqstannyń dástúrli án mektepterimen qatar, Qytaı men Mońǵolııada turatyn qandastarymyzdyń shyǵarmashylyǵynyń kórinis tapqany antologııada halqymyzdyń dástúrli án óneriniń meılinshe mol qamtylǵanynyń belgisi dep bilemin.
Osy turǵydan kelgende, qazaqtyń ǵuryptyq óleń-jyrlarynan bastap, áıgili halyq kompozıtorlary shyǵarmalaryn tutas qamtyǵan «Qazaqtyń dástúrli 1000 áni» biregeı jobasy ulttyq mýzyka mádenıeti tarıhyndaǵy aıtýly oqıǵa dep baǵalaımyn», - dedi Elbasy Nursultan Nazarbaev antologııaǵa qatysty bildirgen pikirinde.
Jınaqqa engen halyq ánderin K.Baıseıitova, J.Elebekov, Ǵ.Qurmanǵalıev, Q.Jandarbekov, E.Ómirzaqov, M.Erjanov, E.Serkebaev, R.Baǵlanova men B.Tólegenova sııaqty sańlaq ánshilerimiz oryndaǵan jáne oryndap keledi. Prezıdent, ol ánderdi keıingi býyn topjarǵandar J.Kármenov, Q.Baıbosynov, B.Tileýhan, R.Stamǵazıev pen A.Qosanovalardyń oryndaýy - jobanyń qunyn da, mańyzyn da arttyryp otyrǵandyǵyn aıtady.
«Óleńge árkimniń-aq bar talasy» degendeı, meniń de kóńil kúıdiń aýanyna qaraı keıbir sátterde dombyraǵa qol soǵyp, án aıtatyn, keıde kókeıge kelgen kelisti oıdy kórkem sózben qaǵazǵa túsiretin kezderim bar. «El ishi - óner kenishi» deıdi dana halqymyz. Árıne, qazaqtyń dástúrli ánderi myń ánmen shektelmesi anyq. Endeshe, jańa joba aldaǵy ýaqytta tyń týyndylarmen tolysyp, búgingi urpaqty halqymyzdyń baǵa jetkisiz mol mýzykalyq murasymen sýsyndata beredi dep senemin!», - deıdi N.Nazarbaev.
Antologııaǵa qazaqtyń turmys-saltyna negizdelgen ǵuryptyq ánderdiń (besik jyry, syńsý, aýjarlar, toıbastarlar, jarapazandar, daýys-joqtaýlar) túr-túri engizildi. Sonymen birge, onda qazaqtyń kópshilik jınalǵan jerde, dýman, toılarda, dastarhan basynda aspap súıemelinsiz kez-kelgen ánshilik daıyndyǵy joq qarapaıym adam oryndaı beretin qara óleńder, urpaqtan-urpaqqa mıras bolyp, ýaqyt óte kele, avtorlary umytylyp, búgingi kúnge halyq ánderi sanatynda jetken rýhanı jádigerler bar. Jınaqqa elimizdiń árbir óńir ereksheligine beıimdelgen 500-ge jýyq halyq ánderi endi. Antologııada dombyra, úsh shekti dombyra, qobyz, syrnaı, kúısandyqtyń súıemelimen oryndalǵan ánderdi tyńdaýǵa bolady.
Antologııada ánshilik ónerdiń keń óris alǵan kezinde paıda bolǵan kásibı halyq kompozıtorlarynyń ánderine de erekshe mán berilgen. Qazaqtyń kásibı án óneri, ásirese HІH ǵasyrdyń aıaǵy men HH ǵasyrdyń basynda óz damýynyń shyrqaý bıigine jetti. Qazaq ónerinde sal-serilerdiń paıda bolýy kásibı án óneriniń sharyqtap damýymen tyǵyz baılanysty qubylys. Qazaq dalasynyń ár qıyrynan Birjan, Aqan, Muhıt, Kenen syndy sal-seri tulǵalardyń shyǵýy ánshilik dástúrler men óńirlik mektepterdiń qalyptasýyna zor yqpal etti.
Keshti ashqan QR Mádenıet mınıstri Muhtar Qul-Muhammed, ótken ǵasyrdyń basynda 1925 jyly professor Aleksandr Zataevıch búkil qazaqtyń dalasyn sharlap, ánimizdiń injý-marjandaryn jınap «Qazaqtyń 1000 áni» atty kitap shyǵarǵanyn jáne kitapta «1000 án» dep atalǵany bolmasa, qazaqtyń ánderi de kúıleri de bolǵanyn atap ótti. Sonyń ishinde 46 ánniń mátini berildi.
«Án-jobasy dúnıege kelgen kezde orys kompozıtory S.Aksakov aıtqan eken: «Mundaı mádenı mura týdyrǵan halyq shyn máninde baqytty halyq», dep. Ekinshi bir orystyń jazýshysy M.Gorkıı «1000 án» jobasyn qarap shyǵyp: «Bul bolashaq Bethovender, Motsarttar, Shopender, Mýsorgskııler úshin baǵa jetpes qazyna ǵoı», dep baǵalaǵan. Shyndyǵynda solaı bolyp shyqty. Brýsılovskııdiń tórt birdeı operasy - «Qyz Jibek», «Ertarǵyn», «Jalbyr» men «Dýdaraıy» «Qazaqtyń 1000 áni» jınaǵynan alynǵan ánderden turady. Tek qana «Qyz Jibek» operasynda 30-ǵa jýyq qazaqtyń ánderi men kúıleri paıdalanǵan», dedi mınıstr.
Bir kezderi Shoqannyń jan dosy qazaqtyń dalasyn emin-erkin aralaǵan Grıgorıı Potanın: «Maǵan búkil qazaq dalasy án salyp turǵandaı bolady», dep aıtqan eken. Taǵy bir zertteýshi tóńkeriske deıin shyqqan 89 tomdy úlken orys entsıklopedııasynyń 29-shy tomynda qazaqtarǵa arnalǵan maqalasynda mynandaı bir sırek kezdesetin ańyzdy keltiredi. «Baıaǵyda baqyt qusy sııaqty aspanda án qusy ushqan eken. Ol bıik taýdyń baýraıynda, ásem tabıǵattyń aıasynda, tas bulaqtyń jaǵasynda tabıǵatpen emin-erkin aralasqan qazaqtardyń án salǵan sán dáýirin kórgen kezde jer baýyrlap ushqan deıdi. Án qusy jer baýyrlap ushqan jerde turatyn qazaqtardyń bári án men kúıge bólengen. Sóıtip, qazaqtar jer betindegi ándi, jyrdy eń súıetin halyq bolyp shyqqan».
Joǵaryda aıtylǵandaı, biregeı jınaqqa Arqa, Batys Qazaqstan, Mańǵystaý, Jetisý, Syr, Shyǵys óńirleriniń ánderi endi. Osy óńirlerde dúnıege kelip, sal-seriler dástúrin ornyqtyryp, qazaq ániniń óresin keńeıtip, óresin bıiktetken kúmis kómeı, jez tańdaı ánshilerimizdi jeke-jeke atap ótetin bolsaq, Arqa ánshilik dástúrin Birjan sal, Aqan seri, Jaıaý Musa, Abaı, Áset, Úkili Ybyraı, Balýan Sholaq, Jarylǵapberdi, Imanjúsip, Ǵazız, Estaı, Mádı sııaqty ánshi-kompozıtorlar qazaq ánin buryn bolmaǵan bıik órege kóterdi. Keıingi urpaqqa Ámire Qashaýbaev, Qalı Baıjanov, Igibaı Álipbaev, Baıǵabyl Jylqybaev, Qosymjan Babaqov, Jabaı Toǵandyqovtar arqyly jetken osynaý mol qazyna, asyl amanatty Júsipbek Elebekov, Manarbek Erjanov, Jańyl Qartabaeva, Lázzat Súıindikova, Qaırat Baıbosynov syndy maıtalmandar, dástúrli ánniń qazirgi býyn oryndaýshylaryna synyn buzbaı tapsyrdy.
Batys Qazaqstan ánshilik dástúrin tilge tıek etetin bolsaq, Batys ólkeniń kásibı án mektebi epıkalyq dástúr negizinde damyǵan. A.Jubanovtyń: «Qazaqtyń halyqtyq mýzyka mádenıetinde, onyń ishinde, ániniń damýynda jyrshylar úlken ról oınaıdy» degen pikiri án men jyr egiz uǵym sanalatyn osy ólkege qatysty. Batys óńirdegi jyraýlyq-jyrshylyq ónerdiń jergilikti ánshilik mekteptiń qalyptasýy men órkendeýinde zor áseri bolǵany anyq. Batys kásibı án mektebiniń jarqyn tulǵasy Muhıt Meralyulynyń orny bólek. Muhıttyń ánderi - qazaq án ónerin mazmunynyń tereńdigimen baıytqan asa baǵaly mura. Sonymen qatar jınaqqa Bala Oraz, Qısa, Amanǵalı, Aýqat, Sary, Qyzyl, Moldabaı, Óteǵalı, Dáýke, Bilek, Ajar jáne taǵy basqa ánshi-kompozıtorlardyń búgingi kúnge jetken týyndylary engizildi.
Kúıtaspada batys mektebiniń jarqyn ókili, Muhıt dástúrin qaz qalpynda jetkizýshi Ǵarıfolla Qurmanǵalıevtiń shyǵarmashylyǵymen sýsyndaýǵa bolady.
Antologııada Mańǵystaý ánderine de erekshe kóńil bólingen. Dosat, Óskenbaı, Tursyn, Ádil, Jylgeldi, Tastemir, Sholtaman syndy ánshi-kompozıtorlardyń shyǵarmalary negizge alynǵan.
Jetisý ánshilik dástúrine toqtala kele, bul óńirde ejelden erekshe damyǵan aqyndyq-jyrshylyq dástúr týraly aıtýǵa bolady. Jetisý óńirinde meılinshe kóp aıtylatyn qara óleńder men halyq ánderi kásibı ánshilik mekteptiń qalyptasýyna negiz boldy. Oǵan uıytqy bolǵan Kenen Ázirbaev, Qapez Baıǵabyluly, Pishán Jálmendenuly, Sádiqoja Moshanuly, Saýytbek Usauly, Dánesh Raqyshev, Barmaq Úmbetáli, Shaltabaı, Qarǵa, Kódek, Ásimhan, Qyrbaı, Kóbeıbaı, Bulsha, Qymbat syndy dara tulǵalar.
Al Syr óńiriniń ánshilik óneri antologııada halyq ánderi «Kókshetaý» men «Dolana» sondaı-aq, Andaǵul Balqy Daırabaı, Nartaı, Eshnııaz sal, Kúmisaı, Toǵjan, Rústembek jyraý, Ábildá Júrgenbaevtardyń týyndylarymen kórinis tapty.
Sonymen birge jınaqqa Qytaı Halyq Respýblıkasynyń Shyńjań ólkesindegi Altaı, Tarbaǵataı, Іle qazaqtarynyń dástúrli ánderi, buryn-sońdy estilmegen, umyt qalǵan eski ánder, A.Zataevıchtyń, B.Erzakovıchtyń, Á.Bafınanyń, T.Bekhojınnyń, R.Temirbaevtyń jınaqtarynan kóptegen ánder engizildi.
QR Mádenıet mınıstrligi elimizdiń tarıhy men turmys-tirshiliginen syr shertetin sarqylmas mol mura - án ónerin, ulttyq saryndaǵy biregeı týyndylardy dúnıege ákelip, keıingi urpaqqa jetkizgen dara tulǵalardy halyq arasynda keńinen nasıhattaý, bolashaqqa amanat etý maqsatynda qazaqtyń «myń ánin» kúıtaspaǵa túsirip, tyńdarmandarǵa usynbaq nıette.