«Qazaqtyń aqshasyn jep, Shveıtsarııada júrgen baıshykesh» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý

ASTANA. 26 qyrkúıek. QazAqparat - Qazaq aqparat agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 26 qyrkúıek, sársenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

  ***

Keńes Odaǵy kezinde ataq-dańqy shartarapqa jaıylyp, dúrkirep turǵan «Severnyı» qus fabrıkasy bankrotqa ushy­raıdy deý aqylǵa syımaıtyndaı kórinetin. Ne kerek, 1998 jyly jınaqtalyp qalǵan ishki-syrtqy qaryzdarynan qutylý úshin ıeligindegi dúnıe-múlkin satyp, barynan aırylyp tyndy. Qabyrǵalary qalqıyp qus qoralary men ıesiz ǵımarattar ǵana qaldy. Sol kezde shaǵyn kásipkerlikpen endi ǵana shu­ǵyl­dana bastaǵan joǵary bilim­di ınjener-mehanık Murat Bá­ki­rov turalap qalǵan sharýashy­lyq­ty qalpyna keltirýdi kóz­de­gende onyń bul qadamyna kú­mán keltirýshiler kóp boldy. Biraq isker jas alǵan betinen qaıtpaǵan kúıi táýekelge bel býdy. Alǵa qoıǵan maqsat-múddesin tabandylyqpen iske asyrý úshin kórshiles Omby oblysynan asyl tuqymdy jumyrtqa ákelýden bastady. Odan eski ınkýbatordy qalpyna keltirip, balapan bastyrýǵa kóshti. Osylaısha «Ataı-SQ» degen jańa ataýdy ıemdengen kásiporyn sol jyly 12 myń shibı órbitti. Alǵashqy tabys qordalanǵan shyǵyndardy jabýǵa, jalaqy tóleýge jumsaldy. Arada úsh jyl ótkende ǵana taza paıdaǵa qol jetkize bastady. Bul másele «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynda «Aldaǵy meje - 80 mıllıon» degen taqyryppen basyldy. 

 ***

«Qazaqtyń aqshasyn jep, Shveıtsarııada júrgen baıshykesh» dep jazady «Aıqyn» basylymy. Osyndaı taqyryppen basylǵan maqalada Almaty qalasynyń burynǵy ákimi V.Hrapýnov jáne onyń januıasy Shveıtsarııada olıgarhtar olıgarhııasynyń záýlim munarasymen órlep bara jatqandyǵy jaıly habarlar Qazaqstan jýrnalısteriniń mazasyn alyp bolǵany aıtylady. Olar «Bizdiń adamdar Shveıtsarııada da ómir súre alady» degen sózdi ózekti órtegen mysqylmen jazatyn boldy. Nesi bar, Hrapýnovtar bizdiń BAQ ókilderi jazǵandaryndaı turmys qurýda. Olar aqshany shashýdan, qymbat múlikterdi satyp alýdan Shveıtsarııa jurtyn tańǵaldyrýda. Eýropalyqtardyń Qazaqstannan qashyp ketken olıgarhtyń aqsha jumsaýy jónindegi sybyr-kúbiri bizge de jetip jatady.

Sondaı-aq osy basylymnyń «Tarıh páni nege tartymsyz?» atty maqalada jazýynsha, búgingi tarıh páni oqýlyqtarynda kemshilik kóp. Muny tarıhshy-ǵalymdarymyzdyń ózi aıtyp otyr. Olar muny endi ǵana ańǵardy ma, álde Memleket basshysynyń «Jalpyǵa Ortaq Eńbek Qoǵamyna qaraı 20 qadam» atty maqalasyn oqyǵan soń kózderi ashyldy ma, áıteýir bir aıdan beri tarıhshy-ǵalymdar oqýlyqtardaǵy qatelikterdi túzeýmen aınalysyp jatyr. Sol maqsatta arnaıy jumys toby qurylyp, onyń quramyna elimizdiń ǵalym-tarıhshylary, joǵary jáne arnaıy orta oqý oryndarynyń oqytýshylary men mektep muǵalimderi engizilipti. 

***

«Buryn Ámý men Syr Azııa qurlyǵynyń qaq ortasyn jaryp ótip, Turan oıpatynda oryn tepken Aral teńizine kelip quıylatyn. Ejelgi kezeńnen sol bir kórinistiń murty buzylmaı keldi. Bertin kele bári de ózgerip, el-sel aǵyp jatatyn darııa arnalary qurǵaı bastady. Qos ózenniń boıynda talaı bóget ornatylyp, baz bir jyldardaǵy daýryqpa uranmen egis alqaptarynyń kólemi artty. Bul teńizge keletin sý mólsherin múldem kemitip, Aral tabanynyń taqyr dalaǵa aınala bastaǵany jan-júregimizdi aýyrtyp-aq tur. Osynyń saldarynan eki darııanyń tómengi tusynda qonys tepken qalyń jurt ekologııalyq apatqa dýshar boldy. Búginde Syrdarııadan teńizge az-maz sý kelip jatsa, Ámýdarııa Aralǵa bir tamshy da sý quımaıdy»,-dep jazady «Alash aınasy» basylymy búgingi sanynda. 90-jyldardyń basynda Qazaqstanda «Aral óńirindegi ekologııalyq qasiret saldarynan zardap shekken azamattardy áleýmettik qorǵaý týraly» Zań qabyldandy. Bul másele gazette  «Aral qasiretinen qashan saýyǵamyz?» degen taqyryppen berildi. 

Osy basylymda «Qazaqsha sóıleý Martynenkoǵa tamasha taǵdyr syılady» atty taqyryppen maqala jarııalandy. Úsh Tatıana. Qazaq ánderin áýeletken ózge ult ókilderi Tatıana Býrmıstrova, Tatıana Martynenko, Tatıana Poltavskaıa. Alǵash «Tamasha» oıyn-saýyq otaýynyń sahnasynda tusaýy kesilgen toptyń, ıaǵnı Tatıanalardyń talanty keńinen tanylyp, lezde-aq óner súıer qaýymnyń súıiktisine aınalǵany aǵa býyn ókilderiniń esinen áli shyǵa qoıǵan joq. Keńes zamanynda ózge ult ókilderiniń, ásirese slavıandardyń qazaq tilinde sóıleýi, qazaqsha án aıtýy úlken maqtanysh, sony jańalyq, tipti sensatsııa bolatyn. Osylaısha, qazaq ónerinde úlken sensatsııa jasaǵan top jarq etip bes-alty jyl sahnada júrdi de, keıin kórinbeı ketti. Kúndelikti kúıbeń tirlik olardy sahnadan sýyryp, óz uıyǵyna tartty da, jutyp ketti. Biraq úsh Tatıana da óner bazaryn tastap shyqqanymen, qaınaǵan ómir bazarynyń bel ortasynan alshaqtamaı, óz oryndaryn tapqan. Bizdiń bilýimizshe, Tatıana Poltavskaıa Reseıge qonys aýdarsa, Tatıana Býrmıstrova - Qazaqstanda. Jıi bolmasa da, kórermenderimen kók sandyq arqyly qaýyshyp turady. Al Tatıana Martynenko - Shymkenttiń turǵyny. №66 «Bolashaq» balabaqshasynyń meńgerýshisi.