Qazaqstannyń joǵary oqý orny alǵash ret álemniń eń úzdik 200 ýnıversıtetiniń qataryna endi
Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti Elbasy N.Á.Nazarbaev tapsyrǵan jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń bilim jáne ǵylym salasyn damytýdyń memlekettik baǵdarlamasyna engizilgen 2020 jyly álemniń eń úzdik 200 joǵary oqý oryndarynyń qataryna kem degende 2 qazaqstandyq JOO-nyń kirýi mindetin abyroımen oryndap shyqty.
Qazaqstandyq ýnıversıtet QS jahandyq reıtıngisinde 165-orynǵa kóterilip, fenomenaldy serpilis jasady. QazUÝ halyqaralyq ǵylym jáne bilim keńistigindegi óziniń álemdik kóshbasshy ýnıversıtetter qatarynda ekendigin dáleldedi.
Jahandyq eń tanymal jáne bedeldi Quacquarelli Symonds (QS) reıtıngilik agenttigi álemniń joǵary oqý oryndary boıynsha zertteýdiń bıylǵy jylǵy nátıjelerin jarııalady. QS analıtıkalyq esebinde atap ótilgendeı, ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ 42 orynǵa ilgerilep, jahandyq reıtıngide 165-oryndy ıelendi jáne «álemniń eń úzdik 200 ýnıversıtetteriniń qataryna engen alǵashqy qazaqstandyq joǵary oqý orny boldy». Postkeńestik elderden tek eki ýnıversıtet qana osy topqa enip otyr – M.V. Lomonosov atyndaǵy Máskeý memlekettik ýnıversıteti jáne ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti.
Álemdik joǵary bilim berý tarıhynda buryn-sońdy bolmaǵan qarqyndy damýdy kórsete otyryp, 9 jyl ishinde ýnıversıtet shamamen 500 orynǵa alǵa jyljydy. Álemdik reıtıngte qysqa ýaqyt ishindegi bundaı biregeı ilgerileý «ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ fenomeni» dep atalyp sheteldik sarapshylar nazaryn ózine aýdartty. Qazaqstandyq joǵary oqý orny qarqyndy damýynyń jarqyn úlgisi halyqaralyq akademııalyq ortada belsendi túrde talqylanýda. Kóptegen sheteldik joǵary oqý oryndary QazUÝ-dyń oń tájirıbesin qoldanysqa engizýde.
Álemdik reıtıngide jetken bıik jetistikte ýnıversıtet rektory, akademık Ǵalym Mutanovtyń basshylyǵymen QazUÝ-dyń jahandyq básekege qabilettiligin arttyrý boıynsha ýnıversıtet ujymy atqarǵan qyrýar jumystar tur. Klasterlik turǵydan keshendi qurylymdyq modernızatsııalaý júzege asyrylyp, nátıjege baǵyttalǵan basqarý júıesi engizildi. Aldyńǵy qatarly sheteldik ýnıversıtettermen birlese qos dıplom baǵdarlamasy jáne aǵylshyn tilinde bilim berý baǵdarlamalary júzege asyrylýda, sonyń nátıjesinde Qazaqstan boıynsha eń kóp sheteldik stýdentter QazUÝ-da bilim alýda. Tek sońǵy jyldyń ózinde olardyń sany 15 esege ósti.
«Maıkrosoft» kompanııasy QazUÝ tsıfrlyq modelin eń ozyq tájirıbelerdiń biri retinde tanydy. Ýnıversıtette «ǵylymı ıdeıadan bastap ony kommertsıalızatsııalaýǵa deıingi» tehnologııalyq dáliz qurylǵan. Ony tıimdi paıdalaný arqasynda ýnıversıtette 5 jyl ishinde ǵylymı jobalar kólemi 2,5 esege artty. Halyqaralyq reıtıngi joǵarǵy jýrnaldardaǵy qazaqstandyq avtorlardyń árbir besinshi jarııalanymy – QazUÝ ǵalymdarynyń úlesi. Sońǵy 5 jylda ýnıversıtet ınfraqurylymnyń jalpy aýmaǵy 50% paıyzǵa deıin ósti.
BUU-nyń turaqty damý jónindegi «Akademııalyq yqpal» baǵdarlamasynyń Jahandyq haby retinde QazUÝ jańa býyn ýnıversıtetiniń «Ýnıversıtet 4.0» modelin jasap engizdi. Nıý-Iorktegi BUU-nyń shtab-páterinde tanystyrylǵan «Ýnıversıtet 4.0» modeli halyqarylyq deńgeıde keńinen taratýǵa usynyldy. QazUÝ álemniń 12 elinde ál-Farabı ortalyqtaryn ashty.
Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń álemdik bilim berý keńistiktigindegi kóshbasshylyq deńgeıi basqa da halyqaralyq reıtıngilik agenttikterde kórinis tabýda. QazUÝ álemdegi úzdik 200 ekologııalyq jáne eń ozyq tehnologııalyq ýnıversıtetterdiń úzdik 50 tobyna kiredi. Eýropalyq ǵylymı-ónerkásiptik palatasy reıtınginde QazUÝ «AA+» baǵasyn ıelenip, jetekshi eýropalyq joǵary oqý oryndarynyń qataryna endi. Barlyq osy jetistikter arqasynda QazUÝ túrki jáne ıslam álemindegi eń úzdik ýnıversıtet retinde tanyldy.
QS reıtıngisinde Massachýsets tehnologııalyq ýnıversıteti kósh bastaıdy, ekinshi jáne úshinshi orynda sáıkesinshe – Stendford jáne Garvard ýnıversıtetteri (barlyǵy AQSh-tyń joǵary oqý oryndary). Eń úzdik álemdik joǵary oqý oryndarynyń ondyǵyn tolyǵymen amerıkandyq jáne brıtandyq joǵary oqý oryndary quraıdy.