QAZAQSTANNYŃ JEŃІSKE QOSQAN ÚLESІ: Uly Otan soǵysyna elimizdiń shamamen 20 paıyz halqy qatysty
«Biz beıbitshiliktiń qunyn tereń túsinýge tıispiz. Eger bizdiń babalarymyz sol kezde jeńiske qol jetkizbegen bolsa, biz búgingi táýelsizdikti kórer me edik, kórmes pe edik. Bostandyǵymyz ben táýelsizdigimizdi baǵalaı bilýimiz kerek, al jastar ardagerlerge árqashan qamqor bolýy qajet. Óz kezeginde, memleket te olarǵa jan-jaqty kómek kórsetedi jáne ony odan ári jalǵastyra beredi», - degen edi Memleket basshysy.
Sonymen tarıhta Uly Otan soǵysy retinde tańdalǵan bul bes jylǵa sozylǵan shaıqasqa Qazaqstanda jasaqtalǵan 12 atqyshtar, 4 atty ásker dıvızııasy, 7 atqyshtar brıgadasy jáne 50-ge jýyq jeke polkter men batalondar jóneltilgen edi. Elimizdiń aýmaǵynda jasaqtalǵan bul áskerı qurylymdar soǵystyń alǵashqy kúnderinen bastap jaýmen erlikpen shaıqasty. Ásirese, Máskeý túbindegi shaıqasta qazaqstandyqtar barynsha erlik kórsetip, úlken qurmetke ıe boldy. Tarıhı derekterge júginsek, Máskeý baǵytyndaǵy negizgi joldardyń biri - Volokolamsk tas jolyn qorǵaýda Almatyda jabdyqtalǵan 316-atqyshtar dıvızııasy general-maıor I.Panfılovtyń basshylyǵymen teńdesi joq erlik tanytty. Panfılovshy aǵa leıtenant Baýyrjan Momyshuly Máskeý túbindegi shaıqasta óz batalonymen jaý qorshaýyn úsh ret buzyp shyqty. Belgili orys jazýshysy A.Bektiń "Volokolamskoe shosse" povesi B.Momyshulynyń soǵys jyldaryndaǵy erligine arnaldy. Sóıtse de, B.Momyshulynyń soǵys jyldaryndaǵy erligi óz dárejesinde moıyndalmaı, tek 1990 jyly elimizdiń Prezıdenti N.Nazarbaevtyń tikeleı aralasýymen oǵan Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy berildi. I.Panfılov dıvızııasy quramynda jaýmen shaıqasqan M.Ǵabdýllın 1943 jyly Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyn ıelendi. Reseı astanasy túbindegi shaıqastarda T.Toqtarov, R.Janǵozın, R.Elebaev syndy qazaqstandyqtar asqan erlik tanytty.
Al Stalıngrad baǵytyndaǵy shaıqastarǵa 292-shi atqyshtar dıvızııasy retinde qaıta qurylǵan 74-shi Araldyq atqyshtar brıgadasy, 387-shi atqyshtar dıvızııasy, 27-shi atqyshtar keıingi 72 gvardııalyq dıvızııa, 75-shi atqyshtar keıingi 3-shi gvardııalyq atqyshtar brıgadasy qatysty.
1942 jyldyń 19 jeltoqsanynda Bokovskaıa-Ponomarevka aýdanynda bolǵan áýe shaıqasynda qaraǵandylyq ushqysh Nurken Ábdirov óziniń oq tıip órtengen ushaǵyn jaý tankteri shoǵyrlanǵan jerge baǵyttap, ekıpajymen birge erlikpen qaza tapty. N.Ábdirov, mınometshi K.Sypataev pen R.Ramazanov Stalıngradty qorǵaýdaǵy erlikteri úshin Uly Otan soǵysy batyry ataǵyna ıe boldy.
1943 jyldyń 5 shildesinde bastalǵan Kýrsk shaıqasy shildeniń aıaǵynda keńester áskeriniń jeńisimen aıaqtaldy. Kýrsk ıini men Dnepr shaıqastaryna kóptegen qazaqtandyq áskerı qurylymdar qatysty. Tek Kýrsk ıinindegi shaıqastaǵy erligi úshin 123 qazaqstandyq Uly Otan soǵysy batyry ataǵyna ıe boldy.
Soǵystyń sheshýshi jeńis núktesin qoıǵan Berlın operatsııasyna qazaqstandyq 118-shi, 313-shi atqyshtar dıvızııalary jáne 209-shi atqyshtar polki qatysty. Berlın ratýshasyn alýda 118-shi atqyshtar dıvızııasynyń vzvod leıtenanty K.Madenov, al kóshe shaıqastarynda I.B.Madın, Reıhstagka tý tigýde R.Qoshqarbaev erlik tanytty. Berlın operatsııasynda 27 qazaqstandyq erlikterimen kózge túsip, Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyn ıelendi.
Qazaq qyzdary da soǵys aýyrtpalyǵyn er azamattarmen birdeı kóterdi. Soǵystyń alǵashqy kúnderinen bastap soǵysqa suranyp, áskerı komıssarıattarǵa hat jazǵan qazaq qyzdary óte kóp boldy. Qoldaryna qarý alyp, maıdanǵa attanǵan qazaq juldyzdary - Álııa men Mánshúk Qazaqstan dańqyn álemge pash etti. Avıatsııa salasyn meńgergen qazaq qyzy - H.Dospanova Keńes Odaǵynyń batyry M.Raskova basqarǵan áıelder avıatsııasynyń quramynda avıatsııa shtýrmany bolyp 300-den astam márte áýege kóterildi. 2004 jyly Prezıdenttiń Jarlyǵymen H.D.Dospanovaǵa Halyq Qaharmany ataǵy berildi.
Qazaqstandyqtar jaý tylyndaǵy partızan qozǵalysyna da belsene qatysty. Tek Ýkraına aýmaǵyndaǵy partızan birlestikterinde 1500 qazaqstandyq jaýmen shaıqasty. Qazaqstandyq partızandar jaýmen shaıqasta úlken erlik tanytty, olardyń qatarynda Qasym Qaısenov te bar.
Jalpy, bul soǵys sol bir kezeńde ár qazaqstandyqtyń otbasyna qasiret tóndirgeni sózsiz. Máselen, soǵystyń aldynda Qazaqstanda 6,2 mln. adam qonystansa, keıbir derekterge qaraǵanda sonyń ishinde qolyna qarý alyp, maıdanǵa attanǵan adamdar sany 1 mln. 200 myńǵa jetip qalady. Al sonyń teń jartysy surapyl soǵystan otbasyna orala almady. 528 adam eren erligi úshin Keńes odaǵynyń eń joǵary ataǵy Keńes Odaǵynyń batyry atansa, birneshe myńdaǵan qazaqstandyq túrli orden, medaldarmen marapattaldy.