Qazaqstannyń saýda aınalymy jandandy ma
Jalpy Qazaqstannyń saýda salasy qalaı damyp jatyr? El ekonomıkasynyń qazirgi qarqyny qandaı? Bul týraly tolyǵyraq QazAqparat sarapshysynyń materıalynda.
Elimizdiń syrtqy saýda aınalymy
Ulttyq ekonomıka mınıstrliginiń málimdeýinshe, https://www.gov.kz/memleket/entities/economy/press/news/details/506857?lang=kk Qazaqstannyń syrtqy saýda aınalymy byltyr rekordtyq kórsetkishke jetip, 134,4 mlrd AQSh dollaryn quraǵan. Saýda profıtsıti 34,3 mlrd dollar deńgeıinde qalyptasqan, bul 2021 jylǵy kórsetkishten 82%-ǵa kóp. Al 2020 jylmen salystyrǵanda, 4 ese artqan. Degenmen, rekordtyq taýar aınalymyna qaramastan, eksport kólemi tómen, ıaǵnı 84,4 mlrd dollardy quraǵan. Bul 2012 jylǵy absolıýttik kórsetkishterden 2,4%-ǵa az.
Foto:gov.kz
Pandemııaǵa deıin 2018 jyly eldiń syrtqy saýdasynyń jaǵdaıy aıtarlyqtaı jaqsy boldy. Máselen, syrtqy saýda aınalymy 2018 jyldyń sońynda 21,3%-ǵa artyp, 94,8 mlrd dollardy qurady. Naqtyraq aıtsaq, taýarlar men qyzmetterdiń eksporty – 26%-ǵa (61,1 mlrd dollar), ımport 13,7%-ǵa (58,1 mlrd dollar) ósken. Al 2019 jyly eldiń taýar aınalymy 97,8 mlrd dollardy qurap, ótken jylmen salystyrǵanda ósim nebári 3,2%-dy quraǵan. Bul rette kórsetkish ımporttyń 18%-ǵa, ıaǵnı 39,7 mlrd dollarǵa deıin artýy esebinen ǵana ósken. 2020 jyly syrtqy saýda 11,5%-ǵa azaıyp, koronavırýs pandemııasy kezindegi jappaı shekteý sharalaryna baılanysty 85 mlrd dollarǵa deıin tómendegen. Eksport birden 18,7%-ǵa artyp, 46,9 mlrd dollardy qurasa, al ımport 0,7%-ǵa ǵana azaıyp, 38,1 mlrd dollardy quraǵan.
2021 jyly saýda salasy qaıta qalpyna kele bastady jáne jyl sońynda syrtqy saýda deńgeıi 101,5 mlrd dollardan asqan. Bul rette eksport 60,3 mlrd dollarǵa, ımport 41,1 mlrd dollarǵa deıin ósken. Joǵaryda atap ótkenimizdeı, 2022 jyly taýar aınalymy maksımaldy deńgeıge deıin artty.
Eń kóp eksporttalǵan taýarlar túrine munaı men metall ónimderi jatady. 2021 jyly munaı satýdan túsken tabys 51%-ǵa artyp, 46,9 mlrd dollar bolǵan (eksporttaǵy úlesi – 56%). Mys satý kórsetkishi – 15 %-ǵa (3,7 mlrd dollar), ferroqorytpa – 51%-ǵa (3,4 mlrd dollar), ýran – 95 %-ǵa (3,4 mlrd dollar), mys rýdasy 51%-ǵa (2,4 mlrd dollar) ósken. Budan bólek satylym boıynsha bıdaı (+37%), munaı ónimderi (+73%), myrysh (+43 %), kúkirt (+91%), kómir (2,4 ese) joǵary kórsetkish kórsetken.
2022 jyly alys shetelderge eksport 45%-ǵa, ıaǵnı 69,1 mlrd-qa deıin, EAEO elderine - 24%-ǵa, ıaǵnı 9,7 mlrd-qa deıin, al TMD elderine (EAEO-ny qospaǵanda) - 19%-ǵa, ıaǵnı 5,5 mlrd-qa deıin artqan. Naqtyraq aıtqanda, eksport kólemi Italııaǵa - 56%-ǵa, Qytaıǵa - 35%-ǵa, Reseıge - 25%-ǵa, Nıderlandyǵa - 25%-ǵa, Túrkııaǵa - 60%-ǵa deıin ıaǵnı 4,8 mlrd-qa deıin ulǵaıǵan.
Sonymen birge ótken jyly Qazaqstan eń kóp taýarlar men qyzmetterdi Reseıden (17,3 mlrd dollar), Qytaıdan (10,9 mlrd dollar), Germanııadan (2,2 dollar), AQSh-tan (1,9 mlrd dollar) jáne Koreıadan (1,6 mlrd dollar) satyp alǵan.
Qazaqstanda óndirilgen ónimniń jartysynan kóbi, ıaǵnı 59%-y eksportqa shyǵarylǵan. Aıta keteıik, rekord jasaýdan ımport ta qalysar emes. Sońǵy bir jyl ishinde ózge elderden satyp alǵan taýarlardyń jalpy quny 50 mlrd dollarǵa jetken.
Qazaqstannyń syrtqy saýdasyndaǵy negizgi tendentsııalary
Ekonomıkalyq zertteýler ınstıtýtynyń ókili Ernar Serik syrtqy saýda aınalym kórsetkishiniń artýy taýar baǵasynyń ósýimen baılanysty ekenin aıtady.
«Meniń baǵalaýymsha, saýdanyń 32% + jyldyq ósimi shıkizat pen metaldyń rekordtyq baǵalarymen, sondaı-aq 2022 jyly jalpy álemdik ınflıatsııanyń joǵary deńgeıimen baılanysty. Máselen, biz ótken jyly el eksportynyń naqty ósimi 2022 jyldyń 9 aıynda 3 paıyzdy qurasa, nomınaldy kólem 47,5 paıyzǵa óskenin kórsetetin esepteýler júrgizdik. Bul 47,5%-dyń 44,5%-y baǵa faktory degen sóz», - dedi Ernar Serik.
Sarapshy óz sózinde 2020 jyly pandemııa kezinde elimizdiń syrtqy saýda kólemi 18%-ǵa qysqarǵanyn atap ótti. Al 2021 jyly saýda tez qalpyna kelip, pandemııaǵa deıingi deńgeıge qaıta oralyp, 27%-ǵa ósken.
«Mundaı ósim 2020 jyly syrtqy saýdanyń tómendeýi jáne jahandyq jetkizý tizbeginiń qaıta jandanýy men kovıd shekteýleriniń joıylýynyń arqasynda bolyp otyr», - dep túsindirdi Ekonomıkalyq zertteýler ınstıtýtynyń ókili.
Sondaı-aq ol sońǵy bes jyldaǵy Qazaqstannyń syrtqy saýdasyndaǵy negizgi tendentsııalaryna toqtalyp ótti.
«Sońǵy bes jylda bizdiń saýda salasy pandemııanyń saldaryna jáne álemdik baǵalardyń qubylmalylyǵyna baılanysty órleýdi de, quldyraýdy da bastan ótkerdi. Kórsetkish kóleminiń ózgerýine qaramastan, ótken jylǵa deıin qazaqstandyq saýda qurylymynda aıtarlyqtaı ózgerister bolǵan joq. 2022 jyldan bastap elimizdiń syrtqy saýda aǵynynda kezeń-kezeńimen ózgerister oryn alýda. Mysaly, el ımportynyń qurylymynda Qytaı Reseıdi qýyp jetti, bul reseılik taýarlar ımportynyń ósý qarqynynyń tómendeýimen de, qytaılyq taýarlardyń ósýimen de baılanysty. 2022 jyldyń 4-toqsanynda Reseıden ımport 13%-ǵa qysqardy, al Qytaıdan ımport osy kezeńde 54%-ǵa ósti», - dedi sarapshy.
Ekonomıkalyq zertteýler ınstıtýtynyń ókili qazirgi tańda biz Túrki memleketteri uıymynyń elderimen kóbirek saýda jasaı bastaǵanymyzdy atap ótti. Olardyń ishinde Túrkııa, Ózbekstan, Qyrǵyzstan jáne Ázerbaıjan elderi bar jáne olardyń úlesi elimizdiń taýar aınalymyndaǵy 10%-yna jetip qalǵanyn aıtyp ótti.
Resmı derekterge súıensek, ımporttyń ósýi mashına jasaý taýarlary ımportynyń 11%-ǵa, ıaǵnı 13,2 mlrd dollarǵa deıin, kólik quraldary – 44%-ǵa, ıaǵnı 6,5 mlrd dollarǵa deıin, tamaq ónerkásibi – 19%-ǵa, ıaǵnı 4,4 mlrd dollarǵa, hımııa ónerkásibi – 27%-ǵa, ıaǵnı 4,1 mlrd dollarǵa deıin kóbirek tasymaldanýymen baılanysty. Ulttyq ekonomıka mınıstrligi 2022 jyl Qazaqstannyń syrtqy saýdadaǵy jetistigin munaı jáne metall baǵasynyń joǵary bolýymen baılanystyrady.
Al óńirlik turǵyda alsaq, syrtqy saýdanyń 25%-y – Atyraý oblysyna ($33,8 mlrd), 21%-y – Almaty qalasy ($27,6 mlrd), 11%-y – Astana qalasyna ($14,6 mlrd) tıesili. Al Ulytaý (Qazaqstannyń taýar aınalymynyń 0,2%-y), Jetisý (0,3%) jáne Jambyl (0,6%) oblystarynda saýda belsendiligi tómen.
El ekonomıkasynyń qazirgi qarqyny qalaı?
Kúni keshe premer-mınıstr Álıhan Smaıylovtyń tóraǵalyǵymen ótken Úkimet otyrysynda osy jyldyń qańtar-aqpan aılaryndaǵy Qazaqstannyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýy men respýblıkalyq bıýdjettiń atqarylýynyń qorytyndylary qaralǵan bolatyn. Ulttyq ekonomıka mınıstri Álibek Qýantyrovtyń aıtýynsha, eseptik kezeńde Qazaqstan ekonomıkasynyń ósý qarqyny 4,3%-dy quraǵan. Onyń ishinde, naqty sektor 2,7%-ǵa, qyzmet kórsetý salasy 5%-ǵa ósken.
«Barlyq negizgi salalarda, atap aıtsaq qurylys, aqparat jáne baılanys boıynsha oń dınamıka baıqalady, sondaı-aq saýda salasy da eń úlken ósimdi kórsetti. Negizgi kapıtalǵa ınvestıtsııalar aǵyny 19,2%-dy quraıdy. Bıylǵy syrtqy saýda aınalymy 15,7%-ǵa ósip, 10,3 mlrd AQSh dollaryna jetti. Eksport 0,4%-ǵa ulǵaıyp, 6,1 mlrd dollardy qurady. Onyń ishinde óńdelgen taýarlar eksporty – 21,5%-ǵa ósip, ıaǵnı 2,1 mlrd dollarǵa jetti, taýarlar ımporty 4,2 mlrd dollardy qurady», - dedi mınıstr.
Qazirgi tańda elimizdiń shıkizat sektory da damý ústinde. Máselen, taý-ken ónerkásibindegi óndiris kólemi 0,5%-ǵa artty. Sala boıynsha kómir óndirýdi qospaǵanda, barlyq sala boıynsha ósim baıqalǵan. Atap aıtqanda, metall kenderin óndirý – 2,1%-ǵa, gaz óndirý – 1,1%-ǵa, munaı óndirý – 0,1%-ǵa, sondaı-aq ózge de paıdaly qazbalardy óndirý – 12,9%-ǵa ósken. Sonymen birge taý-ken ónerkásibinde qyzmet kórsetý – 6,5%-ǵa artqan.