Qazaqstannyń munaı-gaz salasyna qatysty sheteldik BAQ-ta jarııalanǵan málimetter rastalmady
Elimizdiń Bas prokýratýrasy Májilis depýtaty Pavel Kazantsevtiń depýtattyq saýalyna osylaı jaýap berdi, dep habarlaıdy QazAqparat.
Qazaqstannyń munaı-gaz salasy elimizdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damý erekshelikterin aıqyndaıtyn jetekshi salalardyń biri. Sondyqtan Bas prokýratýranyń jekelegen batys BAQ-tarynan osy salada oryn alǵan zań buzýshylyqtar týraly málimetterdiń shyndyqqa sáıkestigin tekserý nátıjelerin talqylaý Májilistiń Ekonomıkalyq reforma jáne Óńirlik damý komıtetiniń keńeıtilgen otyrysynda qaraldy.
Jıynǵa Bas prokýrordyń birinshi orynbasary Berik Asylov, Energetıka vıtse-mınıstri Murat Júrebekov, Qarjy mınıstriniń Memlekettik kirister komıtetiniń tóraǵasy Marat Sultanǵazıev jáne «QazMunaıGaz» Ulttyq kompanııasynyń basqarma tóraǵasynyń orynbasary Danııar Berlibaev qatysty.
Májilis depýtaty Pavel Kazantsevtiń depýtattyq saýaly boıynsha batys BAQ-tarynda jáne áleýmettik jelilerde ótkizý arnalaryn monopolııalaý, munaı-gaz aktıvterimen mámilelerdiń zańsyzdyǵy jáne salyq tóleýden jaltarý arqyly Qazaqstannan munaı men gaz eksporty tóńireginde oryn alǵan sybaılas jemqorlyq týraly birneshe taralymdy jarııalanymdar tekserýge sebep boldy.
Sońǵy 10 jyl ishinde batystyq BAQ-ta, sondaı-aq jergilikti baspasózde memlekettik basqarý júıesine de, eldiń búkil munaı-gaz salasyna kóleńke túsiretin materıaldar taratylýda.
Osyǵan sáıkes, depýtattardyń ótinishi negizinde elimizdiń Bas prokýratýrasy Energetıka jáne Qarjy mınıstrlikterimen birigip aǵymdaǵy jyly «QazMunaıGaz» ulttyq kompanııasynyń qyzmetine tekserý júrgizdi.
Qazaqstan Bas prokýratýrasynyń tekserý nátıjelerine sáıkes atalǵan jarııalanymdardaǵy málimetter shyndyqqa sáıkes kelmeıtini anyqtaldy.
Atap aıtqanda, gazǵa eksporttyq baǵalardy tómendetý, sondaı-aq «QazRosGaz» kompanııasynyń Qazaqstannan gaz eksporty salasyndaǵy kiristerdi jymqyrý úshin deldal-kompanııalardy paıdalanýy jáne sybaılas jemqorlyq josparlary týraly aqparat rastalmady. Materıaldardy zertteý barysynda prokýratýra mundaı málimdemeler jalpy saladaǵy jaǵdaıdy túsinbegendikten paıda bolady degen qorytyndyǵa keldi. Reseımen úkimetaralyq kelisim sheńberinde Qazaqstannan eksporttalatyn tabıǵı gazdyń 90% - dan astamy teń kólemde Qazaqstan tarapyna qarsy jetkizý tetigi arqyly óteledi. Mundaı mámilelerdegi jalǵyz jáne tikeleı kontragent-PAO «Gazprom». Bul aıyrbastaý operatsııalary Qazaqstannyń ishki naryǵyna gaz jetkizý bolyp tabylady.
Osy rette mundaı mámilelerdegi baǵalardy Qazaqstan Úkimeti retteıdi, bul transferttik baǵa belgileý týraly zańnamaǵa sáıkes keledi jáne el ishindegi gazǵa ishki baǵalardy TMD elderi arasynda eń tómengi deńgeıde ustap turýǵa yqpal etedi.
Energetıka mınıstrliginiń derekteri boıynsha, ishki naryqtaǵy ortasha bólshek saýda baǵasy bir tekshe metr úshin 18,5 teńgeden aspaıdy, bul Reseıge qaraǵanda eki ese az jáne Qyrǵyzstanǵa qaraǵanda 5 ese az.
Shveıtsarlyq Vitol munaı treıderiniń baqylaýdy monopolııalandyrý jáne Qazaqstannan munaı eksportyndaǵy qomaqtyúlesin basyp alý úshin ákimshilik resýrsty paıdalanýy týraly aqparat ta rastalmady. Qazaqstannyń Bas prokýratýrasy alǵan derekter, bizdiń elden munaı eksportyndaǵy Vitol munaı treıderleriniń úlesi sońǵy 10 jylda 10%-dan aspaıtynyn kórsetedi, osyǵan baılanysty onyń qomaqty úlesi týraly aıtýdyń qajeti joq.
Teńiz jáne Qashaǵan ken oryndaryndaǵy qazaqstandyq munaı úlesine keletin bolsaq, ony satyp alý rásimi Vitol-ǵa «artyqshylyqty qol jetimdilikti» alýyna baılanysty batys jýrnalısteriniń synyna aınaldy, onda jaǵdaı jarııalanymdarǵa qaraǵanda basqasha kórinedi. Resmı qujattarǵa sáıkes, Vitol munaı treıderleri konkýrstyq rásimder barysynda «QazMunaıGaz» úshin barynsha tıimdi sharttardy usyný esebinen Qashaǵan jáne Teńiz ken oryndaryndaǵy qazaqstandyq úlesti qosa alǵanda, munaıdyń bolashaq jetkizilimderi esebine avans berý boıynsha «QazMunaıGaz» tenderinde jeńiske jetti.
Qazaqstannyń Bas prokýratýrasy bul mámile bizdiń elimizdiń zańnamasyna sáıkes keldi, halyqaralyq praktıkada keńinen qoldanylady jáne «QazMunaıGaz» ulttyq kompanııasynyń boryshtyq júktemesiniń problemasyn sheshý úshin balama retinde munaıǵa álemdik baǵanyń quldyraýy kezeńinde paıdalanyldy degen qorytyndyǵa keldi. Syrtqy naryqta tikeleı qaryz alý eldiń iri kásiporyndary men salyq tóleýshileriniń biriniń bankrottyqqa ushyraý táýekelin týdyryp, kredıttik lımıtter boıynsha mindettemelerdi buzar edi. Qazirgi ýaqytta mindettemelerdiń basym bóligi oryndaldy, bul osy mámilede ulttyq kompanııa múddeleriniń saqtalýyn kórsetedi.
Elimizdiń Bas prokýratýrasynyń tekserýi nátıjesinde Qazaqstannan eksporttalatyn munaı baǵasynyń tómendeý faktilerin anyqtaǵan joq. Munaı eksporty boıynsha barlyq mámilelerdi salyq organdary transferttik baǵa belgileý týraly zańnamaǵa sáıkestigi turǵysynan monıtorıngileıdi jáne baqylaıdy. Qarastyrylyp otyrǵan kezeńde Qazaqstannan Eýropa elderine eksportqa munaıdyń barlyq jetkizilimderi Argus Media jáne Platt's halyqaralyq basylymdarynyń baǵa belgilenimderine baılanystyryp, transparenttik negizde júzege asyryldy, bul tómen baǵamen elden munaı eksporttaý jáne qazaqstandyq munaı eksporttaýshylardyń salyq salynatyn bazasyn jasandy azaıtý týraly alypsatarlyqty joqqa shyǵarady.
QMG burynǵy saýda úıiniń eýropalyq bólimsheleriniń úshinshi tulǵalardyń jeke shyǵystaryn qarjylandyrýda aıyptaýlary da rastalmady, óıtkeni enshiles kompanııalardyń, atap aıtqanda «KazMunaiGaz AG TN» negizgi qyzmetti júrgizý úshin shyǵystary «QMG SÚ» AQ Bas kompanııasynyń jyl saıyn bekitiletin bıýdjetterine sáıkes júzege asyryldy, onyń bıýdjeti óz kezeginde QMG bas Ulttyq kompanııasynyń deńgeıinde bekitildi.
Sonymen qatar, QMG-niń eýropalyq «enshiles» qarjylyq eseptiligin jyl saıyn álemge áıgili Ernst&Young kompanııasy aýdıttedi, ol aýdıtorlyq esepterdi eskertýlersiz shyǵardy.
Sondaı-aq, Qazaqstannyń Bas prokýratýrasy eldiń munaı-gaz aktıvterin satyp alý-satý boıynsha zańsyz mámilelerge qatysty aıyptaýlardy taldady.
2010-2013 jyldary Shveıtsarııa prokýratýrasy birqatar qazaqstandyq munaı-gaz aktıvterin («SNPS-Aqtóbemunaıgaz» aktsııalarynyń memlekettik paketin satý, «QazQurylysServıs» jáne Kazakhstan Petrochemical Industries kompanııalaryn jekeshelendirý, «Mańǵystaýmunaıgaz»kompanııasynyń aktsııalaryn satyp alý-satý) satý jaǵdaılaryna tergeý júrgizdi. Sonymen qatar, Qazaqstannyń quqyq qorǵaý organdary shveıtsarııalyq áriptesterine osy máselede barlyq qajetti kómek kórsetti. Materıaldardy jan-jaqty zertteý eshqandaı zań buzýshylyqtar anyqtalǵan joq jáne 2013 jyldyń sońynda toqtatyldy.
Bas prokýratýra usynǵan tekserý nátıjelerin nazarǵa ala otyryp, Májilis depýtattary osyndaı teris jarııalanymdarǵa der kezinde den qoıý jáne qajetti aqparatty usyný qoǵamǵa ekonomıka salalarynyń damýy týraly obektıvti túsinikke ıe bolýǵa múmkindik beretinine, sondaı-aq eldiń ınvestıtsııalyq tartymdylyǵyn arttyrýǵa yqpal etetinine senim bildirdi.