Qazaqstannyń qurmetti jýrnalısi Májıt Qaıyrǵalıevke arnalǵan kesh ótti

Foto: None
ORAL. QazAqparat - Qadyr Myrza Álı atyndaǵy mádenıet jáne óner ortalyǵynda Qazaqstannyń qurmetti jýrnalısi, aqyn, jazýshy, áýesqoı sýretshi ári músinshi Májıt Qaıyrǵalıevtiń shyǵarmashylyǵyna arnalǵan «San qyrly óner ıesi» atty kesh ótti, dep habarlaıdy «QazAqparat» tilshisi.


Burynǵy Taıpaq aýdany Bazartóbe aýylynda 1938 jyly dúnıege kelgen Májıt Qaıyrǵalıuly qarshadaıynan qanquıly soǵys aýyrtpalyǵyn sezinip ósti. Ákesi maıdanǵa ketse, anasy bes balasymen elde qalyp, aıanbaı eńbek etti. Talaı ashqursaq júrgen kezderin umyta qoıǵan joq. Anasy kolhozda sıyr saýyp, balalaryn aman alyp qaldy. Soǵystan kelgen ákesi jylqy baqty, basqa da talaı aýyr jumysty atqardy. Mine, osyndaı ortada tárbıelengen Májıt mektepte júrgende-aq óleń jazdy, sýret saldy. Keıin dombyradan bastap skrıpkaǵa deıin kóptegen aspapta oınaı bildi. Oral pedagogıkalyq ınstıtýtyn bitirgennen keıin mektepte muǵalim, dırektordyń orynbasary bolyp júrgende tóńiregine ónerli jastardy uıystyra bildi. Onyń osy uıymdastyrýshylyq qabiletin baıqaǵan aýdan basshylary 1965 jyly mádenıet salasynyń tizginin ustatty. Al 1972 jyldan 2002 jylǵa deıin oblystyq «Oral óńiri» gazetinde talmaı qyzmet atqaryp, tilshilikten bas redaktorlyqqa deıin kóterildi. Ásirese, 1991-2002 jyly redaktsııaǵa basshylyq etken kezeńde talaı qıyndyqqa tap bolǵan basylymnyń aýyr júgin qaıyspaı kótere bildi. Elimiz táýelsizdik alǵan tusta kókeıkesti máselelerdi ózi de jazyp, keıingilerge úlgi kórsetti. Aqyndyǵy men pýblıtsıstıkalyq týyndylary óz aldyna, zamandastary onyń áńgime janryndaǵy sheberligin, kórkem sýretteri men qoldan oıǵan aǵash músinderin joǵary baǵalady.



Kezdesý barysynda Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń músheleri, aqyndar, Qadyr ortalyǵynyń dırektory Baýyrjan Halıolla, Aıtqalı Nárikov, eńbek ardageri, Qonaev atyndaǵy qordyń tóraǵasy Nurlan Іzteleýov, kompozıtor Ǵubaıdolla Hıbashev jáne basqalar aldaǵy jyly seksenniń seńgirine shyǵatyn kesh ıesiniń san qyry jóninde tebirene sóz qozǵady. Aqynnyń óleńderi oqylyp, ánder oryndaldy. Ásirese, onyń sózine jazylǵan Ǵ.Hıbashevtiń «Qarakóz qaryndasym» áni áýezdiligimen kórermenderge erekshe áser qaldyrdy.


Seıchas chıtaıýt