Qazaqstannyń kıeli oryndary: Jaıyq qalashyǵy
2001 jyly BQO tarıh jáne arheologııa ortalyǵynyń (dırektory, tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Murat Sydyqov) ǵalymdary almatylyq áriptesteriniń kómegimen Oral qalasynan on eki shaqyrymdaı jerden qalashyq tapty. Sodan beri júrgizilip kele jatqan arheologııalyq zertteýler Jaıyq qalashyǵy dep atalǵan qalanyń HІІІ-HІV ǵasyrlarǵa jatatyndyǵyn kórsetedi.
Buǵan deıingi ortaǵasyrlyq avtorlardyń derekteri, sondaı-aq Jaıyqtaǵy qalalar týraly jazǵan HVІІІ-HІH ǵasyrlardaǵy ǵalymdardyń qorytyndylary shyndyq bolyp shyqty. Arheolog-ǵalym, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty Ǵaıaz Qoshaevtyń Oraldyń ornynda ejelgi qala bolǵandyǵy týraly pikiri naqty dáleldendi.
Sodan keıin Batys Qazaqstan oblysy aýmaǵynan taǵy eki qala tabyldy, biri Jańaqala aýdanyndaǵy «Ózen» qalashyǵy, ekinshisi Qaztalov aýdanynda, bular da HІІІ-HІV ǵasyrlarǵa jatady.
Qazba jumystary Jaıyq qalashyǵynda qala sáýleti men mádenıeti joǵary bolǵanyn kórsetti. Mysaly, qalashyqtaǵy úıler men keseneler kúıdirilgen kirpishten turǵyzylǵan. Kirpish shyǵaratyn arnaıy pesh te bolǵan. Shyǵys monshasynyń ózi bir bólek dúnıe. Jalpy qurylys izderi anyq baıqalatyn alań kólemi 8 gektardaı.
Arheologııalyq zertteýler barysynda metall buıymdary men keramıka, áshekeılengen taqtatas qaldyqtary, áınek monshaq, janýar súıekteri jáne eki mys aqsha tabyldy. Bul aqshanyń birinde jazý izderi saqtalǵan. Onda «Saraıda soǵylǵan 737» degen jazý bar. ıAǵnı 737 hıjra jyly ( bizdińshe 1336-1337 jyldar ). Munyń Altyn Ordany 1313-1339 jyldary bılegen Ózbek hannyń tusynda shyǵarylǵany esh daý týǵyzbaıdy.
Jaıyq qalashyǵyndaǵydaı, monsha Shyǵysta áli kúnge saqtalsa, kirpish kúıdirý peshi Edil men Jaıyq boıyndaǵy Altyn Orda qalalaryna Orta Azııa men Ońtústik Qazaqstannan ákelinse kerek.
Altyn Orda dáýirinde mundaı peshter Horezmde, ejelgi Otyrar jáne Kúıriktóbe qalashyǵynda belgili bolǵan.
Jaıyq qalashyǵy beıitindegi eki kesenede de múrdeniń basy soltústik-batysqa qaratylyp, kıimi, jeke zattarymen birge aǵash tabytta jerlengen - bul rásim musylmandyqty qabyldaǵan kóshpelilerge tán.
Edil boıy qalalary men Jaıyq qalashyǵy úıleriniń josparyn, tehnıkalyq ádisterin salystyra kelgende, Jaıyq ózeni boıyndaǵy qurylys mádenıetine Horezm men Syrdarııa dástúri kóbirek áser etkenin baıqaý qıyn emes. Jaıyq qalashyǵyndaǵy turǵyn úıler pishini HІІІ-HІV ǵasyrlardaǵy Úrgenish, Otyrar, Túrkistan úılerimen sáıkes keledi. Aıyrmasy tek ishindegi birqatar bólikterde, jylytý júıesi, qurylys tehnıkasy men materıalynda ǵana.
Arheologııalyq zertteýler Jaıyq qalashyǵynyń Altyn Orda dáýirindegi damyǵan qala qaldyǵy ekenin kórsetedi.
HІІІ ǵasyr aıaǵy men HІV ǵasyrdyń basyn Altyn Orda tarıhyn zertteýshiler qala mádenıetiniń turaqty gúldený dáýiri dep esepteıdi. Shapqynshylyq kezinde búlingen birqatar saýda-ekonomıkalyq ortalyqtar qalpyna keltirilip, ondaǵan jańa qalalar men iri qonystar paıda boldy. Bul negizinen Ózbek jáne Jánibek handardyń ( 1312-1357 jyldar ) bıleý kezeńimen tuspa-tus keledi. Altyn Orda dáýiri Edil men Dnestrde, Jaıyq boıynda jańa qonys-qalalardyń kóbeıýine qolaıly áser etti. Buǵan Oraldyń arǵy atasy - Jaıyq qalashyǵy mysal bola alady.
Oral qalasynyń qazirgi aýmaǵynda qazba jumystary júrgizilgen kezde Jaıyq qalashyǵy men onyń kesenesindegideı sharshy kirpishter birneshe ret ushyrasty. Munyń sebebi, osy óńirge keıin kelgen kazaktar óz qurylysy úshin Jaıyq qalashyǵynyń kirpishterin paıdalanyp, ony túgel qıratty. Sonyń saldarynan uzaq ýaqyt boıy ólkeniń shyn tarıhy jabýly qaldy.
Elbasynyń «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda Jaıyq qalashyǵyn ashyq aspan astyndaǵy mýzeıge aınaldyrý kózdelýde. Mundaǵy basty maqsat - tarıhı jáne mádenı murany zertteý, saqtaý ári paıdalaný. Ekinshiden, bul óńirdiń týrıstik ınfraqurylymyn damytýǵa septesedi. Tarıh ǵylymy men arheologııanyń qazirgi deńgeıi mundaı teńdessiz murany kópshiliktiń ıgiligine aınaldyrýǵa múmkindik beredi. Ashyq aspan astyndaǵy mýzeı mádenı-bilim jáne aqparattyq jumysty turaqty júrgizip, ǵylymı ınstıtýt retinde qyzmet atqaratyn bolady. Joba aıasynda osy jerge tıip turǵan Jaıyq ózeniniń arnasy tabıǵı-ekologııalyq jaǵynan zerttelip, ony qorǵaý aıasy keńeıtiledi. Munda mádenı-oıyn-saýyq ınfraqurylym bazasyn jasaqtaýǵa da bolady.
Mýzeı halyqtyń ulttyq sana-sezimin kóterip, maqtanyshynyń artýyna septesip qana qoımaı, álem jurtshylyǵynyń da nazaryn aýdaratyny anyq. Mýzeı aýmaǵyna Jaıyq qalashyǵynda oryn tepken arheologııa, sáýlet jáne etnografııa eskertkishteri kiredi.
Joba aıasynda Altyn Orda kezeńindegi biregeı keseneler, kirpish kúıdiretin peshter, turǵyn úıler men qoǵamdyq monshany qalpyna keltirýge bolady. Etnoparkta sol kezeńdegi adamdardyń syrtqy túri, bet-pishini, turmysy men kıimderi kórinis tapsa, ákimshilik-ǵylymı keshennen qalpyna keltirý jáne basqa zerthanalar, mýzeı jádigerlerin turaqty zerttep, tolyqtyratyn sheberhanalar oryn teber edi.
Qazirgi zamanǵy qurylys tehnologııasyna sáıkes júrgiziletin mýzeı úshin 300 gektar kóleminde jer bólindi. Bul jobany Qazaqstan Respýblıkasy UǴA arheologııa ınstıtýtymen jáne Tatarstan Ǵylym akademııasy arheologııa ınstıtýtymen birlesip júzege asyrý kózdelýde. Tatarstanda kúlli álemge belgili Bulǵar qalasynan ashyq aspan astyndaǵy mýzeı jasalǵany málim. Jaıyq qalashyǵyn da osyndaı mádenı jáne ǵylymı ortalyqqa aınaldyrýǵa bolady.