Qazaqstannyń BUU-daǵy qyzmeti: yntymaqtastyqqa 31 jyl
Osy ýaqyttan beri Qazaqstan BUU-men yntymaqtastyqqa úlken mán berip keledi. Tek talqylaýǵa ǵana emes, sonymen qatar jahandyq problemalardy sheshýge belsendi túrde qatysyp, Qazaqstan ártúrli ulttar qaýymdastyǵynyń tolyqqandy múshesi boldy. 1992 jyly BUU-ǵa kirgennen beri elimiz saıası, ekonomıkalyq, áleýmettik, ǵylymı-gýmanıtarlyq jáne memleketaralyq yntymaqtastyqtyń basqa da mańyzdy salalaryndaǵy mindettemelerin adal atqaryp, ózin senimdi seriktes retinde kórsete bildi.
Búgingi aıtýly dataǵa oraı, Qazaqstan men BUU-nyń seriktestigi, elimizdiń BUU-ǵa ený tarıhy, Qazaqstannyń BUU-daǵy negizgi bastamalary men BUU-nyń elimizdegi qyzmeti týraly materıal daıyndaýdy jón kórip otyrmyz. Tolyǵyraq QazAqparat sarapshysynyń materıalynda.
Qazaqstannyń Nıý-Iorktegi BUU janyndaǵy Turaqty ókildigi 1992 jyly 5 maýsymda quryldy. Al osy jyldyń 15 sáýirinde BUU-daǵy Qazaqstannyń Turaqty ókili bolyp A.Arystanbekova taǵaıyndaldy. Sodan beri Qazaqstan BUU men onyń mamandandyrylǵan organdarynyń jumysyna belsene aralasyp keledi. 1993 jyly 16 aqpanda Almatyda BUU-nyń Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy keńsesi ashyldy. Búginde Qazaqstanda BUU-nyń 27 agenttigi ornalasqan.
«Memleketimiz BUU jáne jalpy halyqaralyq qoǵamdastyq úshin turaqty ári boljamdy syrtqy saıasatty júzege asyrýdy ustanatyn, turaqty beıbitshilik pen qaýipsizdikti qamtamasyz etýge baǵyttalǵan jahandyq bastamalardy qoldaıtyn senimdi seriktes bolyp qala beredi. Bizdiń BUU qyzmetin qoldaıtynymyzdy Qazaqstannyń búginde BUU-nyń 27 agenttigi mekenine aınalǵany aıǵaqtap otyr, olardyń kóbi óz jumysyn óńirlik aýqymda júzege asyrady»,-dedi QR Syrtqy ister mınıstriniń orynbasary Roman Vasılenko Qazaqstannyń BUU-ǵa músheliginiń 30 jyldyǵyna arnalǵan taqyryptyq kórmede.
Atalǵan jıynǵa qatysqan BUU-nyń Qazaqstandaǵy Turaqty úılestirýshisi Mıkaela Frıberg-Storı Qazaqstannyń BUU-daǵy qyzmeti kóptegen memleketke úlgi ekenin atap ótken edi. «Qazaqstannyń halyqaralyq uıym jumysyna qosqan úlesi orasan zor. Mysaly, Azııadaǵy ózara is-qımyl jáne senim ornatý jónindegi keńesti qurýǵa bastama jasaý, Qaýipsizdik Keńesine turaqty emes múshelik, uıymnyń qaǵıdattaryn berik ustaný, Astana protsesindegi medıatsııa, EKSPO-2017 kezeńinde jasyl tehnologııalardy nasıhattap, damytý sııaqty Qazaqstannyń bastamalary shyn máninde, uıym qyzmetiniń alǵa jyljýyna áser etip otyr»-dedi ol.
168-nómir: Qazaqstannyń BUU músheligine ený tarıhy
Joǵaryda atap ótkenimizdeı, Qazaqstannyń BUU janyndaǵy tuńǵysh Turaqty ókili (1992-1999) Memleket jáne qoǵam qaıratkeri, dıplomat Aqmaral Arystanbekova boldy.
Byltyr táýelsizdiktiń 30 jyldyǵyna oraı «QazAqparat» HAA» elektrondy nusqada «Táýelsizdik týraly 100 áńgime» kitabyn shyǵarǵan edi. Sol jınaqta Aqmaral Arystanbekova ótkenge kóz júgirtip, elimizdiń BUU músheligine ótken kezeńdi bylaı dep eske alady.
«1991 jyldyń jeltoqsanynda Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdentiniń tapsyrmasy boıynsha men BUU-ǵa keldim. Basty mindetim - respýblıkamyzdyń BUU músheligine kirýine daıyndyq jasaý. Men 1991 jylǵy 31 jeltoqsanda N.Nazarbaevtyń qoly qoıylǵan Qazaqstan Respýblıkasyn BUU-ǵa múshelikke qabyldaý týraly ótinishin BUU Bas hatshysy Peres de Kýelıardyń hatshylyǵyna tapsyrdym, sol kezde ol osy laýazymyndaǵy jumysyn aıaqtap jatqan bolatyn»,-dep jazady ol.
Foto: e-history.kz
Aqmaral Arystanbekova Qazaqstan BUU-ǵa qabyldaý týraly ótinishti burynǵy odaqtas respýblıkalardyń arasynan birinshi bolyp bergenin, sáıkesinshe, 1992 jyldyń 23 qańtarynda BUU-ǵa múshe bolý úshin Qaýipsizdik Keńesine birinshi bolyp usynylǵanyn atap ótken.
«1992 jyly 2 naýryzda BUU Bas Assambleıasynyń plenarlyq otyrysy ótti, onda Qazaqstannyń BUU-ǵa qabyldanýy týraly qarardyń teń quqyly avtorlary 121 memleket boldy. ıAǵnı, osy memleketter bizdiń músheligimizge qoldaý bildirdi. Solardyń qoldaýymen Qazaqstan BUU-nyń 168-nómirli memleket retinde músheligine ótti»,-dep eske alady.
«Men Qazaqstannyń osyndaı tarıhı oqıǵasyna kýá bolǵanyma óte qýanyshtymyn. Qazaqstan Týynyń bıikke kóterilip, jelbiregenine qarap turǵanymda tula boıymdy óz elimniń, halqymnyń namysyn joǵary kóterip ortyrǵandaı sezindim. Muny sózben aıtyp jetkizý áste múmkin emes»,-deıdi ol.
Aqmaral Arystanbekova Qazaqstan BUU-ǵa kirgennen keıin el aldynda eki mindet turǵanyn jazady. «Birinshiden, táýelsiz memleket retinde Uıymmen, onyń qorlarymen jáne baǵdarlamalarymen yntymaqtastyq ornatý qajet boldy. Ekinshiden, Qazaqstan BUU-nyń jańa múshesi retinde saıası, ekonomıkalyq, ekologııalyq, gýmanıtarlyq salalardaǵy, qarýsyzdaný, qaýipsizdik jáne t.b. salalaryndaǵy halyqaralyq problemalardy sheshýge qatysýy tıis edi»,-dedi ol.
Foto: e-history.kz
Onyń sózinshe, Qazaqstan BUU-ǵa múshe bolǵan alǵashqy kúnnen bastap eń ózekti halyqaralyq problemalar men uıymnyń kún tártibindegi máselelerdi sheshýde belsendi pozıtsııany ustanyp keledi. «Álemdegi tórtinshi qýatty ıadrolyq qarý arsenalynan bas tartyp, Semeı polıgonynyń jabylýy BUU-da jańa táýelsiz memlekettiń qarýsyzdanýǵa, ıadrolyq qarýdy taratpaý rejımin nyǵaıtýǵa jáne planetadaǵy ıadrolyq synaqtardy toqtatýǵa qosqan naqty úlesi retinde joǵary baǵalandy», - dedi dıplomat.
Qazaqstannyń BUU-daǵy negizgi bastamalary
Qazaqstannyń BUU-ǵa múshe bolýy elimizdiń táýelsizdik pen bostandyqqa degen kóp ǵasyrlyq umtylysynyń jemisi ekeni anyq. Memleketimiz halyqaralyq qaýymdastyqqa ıntegratsııalanyp qana qoımaı, álemdik órkenıettiń damýyna úles qosyp keledi. Otanymyz BUU-ǵa múshe bolǵan 31 ózi ıadrolyq qarýdan bas tartyp, álemdi beıbit ómirge úndep qana qoımaı, beıbitshilikti nyǵaıtýdyń úzdik úlgisi retinde álemge tanyldy. Osy tusta, Qazaqstannyń negizgi bastamalaryna nazar aýdaraıyq.
Qazaqstan usynǵan Azııadaǵy ózara senim sharalary jónindegi keńes (AÓSShK) Azııa qurlyǵyndaǵy memleketterdiń turaqtylyǵy men qaýipsizdigine arnalǵan platforma bolyp sanalyp otyr. 2020 jyly 24 qyrkúıekte ótken AÓSShK múshe-elderdiń SІM kezdesýinde uıymnyń tóraǵalyǵy Tájikstannan Qazaqstanǵa aýysty. 1992 jyly BUU Bas Assambleıasynyń 47-sessııasynda AÓShSK shaqyrý týraly elimizdiń usynysy óziniń ómirsheń ekendigin kórsetip keledi.
Foto: akorda.kz
29 tamyzdyń Halyqaralyq ıadrolyq synaqtarǵa qarsy is-qımyl kúni retinde bekitilýinde Qazaqstannyń yqpaly zor boldy. Sebebi 1996 jyly elimiz ıadrolyq synaqtarǵa jappaı tyıym salý shartyna qol qoıyp, beıbit jáne qarýsyz álem qurýdyń beldi memleketine aınaldy.
Qazaqstan – Ortalyq Azııadaǵy ıadrolyq qarýdan azat aımaqty qurýshylardyń biri. Qazaqstannyń bastamasymen 2015 jyly BUU Bas Assambleıasy «ıAdrolyq qarýdan azat álemge qol jetkizý týraly jalpyǵa birdeı deklaratsııa» atty qarar qabyldady, oǵan 35 memleket demeýshilik jasady.
Elimiz BUU Jarǵysy men halyqaralyq sharttarynda bekitilgen qundylyqtardy berik saqtaıtynyn dáleldep keledi. Máselen, 2020 jyly 23 qyrkúıekte elimiz Azamattyq jáne saıası quqyqtar týraly halyqaralyq paktiniń ekinshi Fakýltatıvtik hattamasyna qol qoıyp, ólim jazasyna tyıym salatynyn jarııalady. Qujatqa qol qoıý – ólim jazasyn qoldaný aıasyn birtindep taryltý jáne qylmystyq zańnamany izgilendirý baǵytynyń jalǵasy.
2017 jyldan beri Qazaqstanda BUU-nyń qaqtyǵysty retteýdegi kúsh-jigerin jeńildetýge baǵyttalǵan Sırııa boıynsha Astana protsesiniń 17 raýndy ótti. Qazaqstan sondaı-aq Taıaý Shyǵystaǵy qaqtyǵys aımaqtarynan óz azamattaryn, eń aldymen balalar men áıelderdi elge qaıtarǵan alǵashqy memleketterdiń biri bolǵanyn da atap ótý kerek.
Foto: REUTERS
Aýǵanstandaǵy jaǵdaıdy turaqtandyrý da Qazaqstannyń BUU-daǵy jumysynyń mańyzdy bastamasynyń biri. Búginde Aýǵanstan halqyna turaqty túrde gýmanıtarlyq kómek kórsetilýde, Qazaqstannyń oqý oryndarynda aýǵan jastaryn, onyń ishinde áıelderdi oqytý boıynsha ulttyq jáne halyqaralyq baǵdarlamalar júzege asyrylyp jatyr.
2021 jyldyń tamyzynda tálipter Kabýldy basyp alǵannan keıin Birikken Ulttar Uıymynyń Aýǵanstanǵa kómek kórsetý mıssııasynyń (UNAMA), sondaı-aq BUU agenttikteriniń, qorlarynyń jáne baǵdarlamalarynyń halyqaralyq qyzmetkerleri Almatydaǵy ýaqytsha keńsege kóshti. 2022 jylǵy 2 maýsymda Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevpen kezdesýinde BUU Bas hatshysynyń burynǵy Arnaıy ókili jáne UNAMA basshysy Debora Laıons Qazaqstannyń UNAMA-ǵa kórsetken qoldaýy úshin rızashylyǵyn bildirgen edi.
Foto: akorda.kz
Qazaqstan sondaı-aq BUU-nyń ártúrli mıssııalaryna bitimgershilik kúshteri men áskerı baqylaýshylaryn jiberý jáne BUU moıyndaǵan bitimgershilik kýrstaryn uıymdastyrý arqyly BUU bitimgershilik qyzmetine qatysady.
Qazaqstannyń BUU-daǵy qyzmetiniń eń bir mańyzdy tusy – elimizdiń 2017-2018 jyldary BUU Qaýipsizdik Keńesine turaqty emes múshe bolyp saılanýy. ıAdrolyq qarýdy taratpaý jáne qarýsyzdaný onyń basty basymdyǵy boldy.
Bıologııalyq qaýip-qaterlerdi baqylaý júıesin kúsheıtý jáne bıologııalyq ázirlenimderdi tek beıbit maqsatta paıdalanýǵa járdemdesý úshin Prezıdent Toqaev 2020 jylǵy qyrkúıekte BUU Bas Assambleıasynyń 75-sessııasynda Bıologııalyq qaýipsizdik jónindegi halyqaralyq agenttik qurýdy usyndy.
2022 jyly qyrkúıekte ótken BUU Bas Assambleıasynyń sessııasynda da Toqaev BUU Jarǵysy men negizgi qaǵıdattaryna berik ustanymyn qoldaıtynyn basa aıtyp ótken edi.
Prezıdent BUU negizinde jatqan irgeli postýlattardy saqtaýdyń mańyzdylyǵyna nazar aýdardy. Ol memleketter egemendiginiń teńdigi, terrıtorııalyq tutastyqty qurmetteý jáne memleketterdiń beıbit qatar ómir súrýi sııaqty úsh negizgi qaǵıdattyń ózara baılanysyn qaıta qarastyrý qajettigine toqtaldy.
Foto: akorda.kz
«Bul - úsh qaǵıdat ózara bir-birine táýeldi. Osy qaǵıdattardyń birin saqtaý qalǵan ekeýin ustanýdy bildiredi. Al olardyń birin buzý, basqa ekeýin buzǵan bolyp sanalady. Dástúrli jáne ıadrolyq qarýsyzdanýdyń jahandyq júıesi álsiregen kezde atalǵan úsh qaǵıdatqa qaýip tónedi. Kerisinshe, úsh qaǵıdattyń túgel saqtalýy olardyń kúsheıýine yqpal etedi. Bul qaǵıdattar birge keńeıtilgen memleketaralyq yntymaqtastyqtyń kelesi úsh deńgeıine negiz bolady: sýbóńirlik, óńirlik jáne jahandyq. Bul adamzat úshin paıdaly. BUU aıasynda bekitilgen qundylyqtar júıesi álemniń túpkir-túpkirindegi mıllıondaǵan adamǵa úmit sáýlesi bolyp qala beredi», – dedi ol Bas Assambleıanyń sessııasynda sóılegen sózinde.
BUU-nyń Qazaqstandaǵy qyzmeti
BUU-nyń Qazaqstandaǵy Turaqty úılestirýshisi Mıkaela Frıberg-Storı BUU jańalyqtaryna bergen suhbatynda Qazaqstannyń BUU-ǵa múshe bolýy, onyń ondaǵy qyzmeti basqalar úshin úlgi bolǵanyn aıtady.
«Sońǵy 30 jylda BUU ártúrli salada ulttyq, aımaqtyq jáne jergilikti deńgeıde 400-den astam jobany júzege asyrdy. Olardyń qatarynda teńsizdikti joıý, ınstıtýttardy jańǵyrtý, ekonomıkany ártaraptandyrý, tabıǵı resýrstardy basqarý jáne halyqtyń eń osal toptaryn, atap aıtsaq, halyqtyń toptary - balalar, áıelder, qarttar, múgedekter, mıgranttar men bosqyndardy qoldaý sekildi máseleler bar», - dedi ol.
Sońǵy 30 jylda BUU bıoalýantúrlilikti saqtaý jáne jer resýrstaryn basqarý jobalarynda 1 mıllıonnan astam adamǵa qoldaý kórsetken. «Máselen, elimizdiń 16 óńirindegi qazaqstandyq fermerler men kásipkerlerge mal sharýashylyǵyn, organıkalyq jáne sýarmaly eginshilikti jaqsartý, topyraq qunarlyǵyn arttyrý jáne aýylsharýashylyq daqyldaryn ártaraptandyrý, sýdy únemdeý tehnologııalaryn jetildirý jáne mal sharýashylyǵyn sýbsıdııalaýǵa baǵyttalǵan qoldaý kórsetildi», - dedi ol.
Foto: akorda.kz
Ekologııa máselesine kelsek, BUU da Araldy jandandyrý baǵytynda jumys istep jatyr. BUU Bas Assambleıasy 2021 jyldyń mamyr aıynda Aral óńirine qatysty qarar qabyldap, ony ekologııalyq ınnovatsııalar men tehnologııalar aımaǵy dep jarııalady jáne aımaqty qalpyna keltirý jáne onyń ekologııasyn jaqsartý boıynsha mańyzdy zertteýler men ǵylymı kúsh-jigerdi ilgeriletýge mindettendi. «Búgingi tańda BUU-nyń Qazaqstandaǵy toby Aral óńirinde turatyn 74 myńnan astam adamnyń ómirin jaqsartý jáne densaýlyǵyn qorǵaý boıynsha jumys júrgizýde. Aýadaǵy zııandy lastaýshy zattardyń quramyn azaıtý arqyly aımaqtaǵy ekologııalyq jaǵdaı jaqsardy», - dedi Frıberg-Storı.
Áıelder men balalarǵa qatysty zorlyq-zombylyqtyń aldyn alý da basym baǵyt bolyp qala beredi. «Biz turmystyq, jynystyq jáne genderlik zorlyq-zombylyqpen kúresýdiń aımaqtyq tásilin, sondaı-aq zorlyq-zombylyqpen kúresýdiń aımaqtyq baǵdarlamasyn qoldaımyz. Turmystyq zorlyq-zombylyq, qyzdar men balalarǵa qatysty zorlyq-zombylyq jáne qoǵamdaǵy zorlyq-zombylyq barlyq adamdardy alańdatýy kerek. Biz bul jerde atqaryp jatqan jumystyń basym bóligi úkimet pen azamattyq qoǵamnyń umtylystaryn qoldaý bolyp otyr. Biz áıelderge ókilettik berilse, bul turmystyq zorlyq-zombylyq az bolatyn qoǵamǵa ákeletinin bilemiz», - dedi ol.
Jalpy joǵaryda biz atap-ótken is-sharalar BUU-nyń Qazaqstandaǵy, elimizdiń BUU-daǵy qyzmetiniń bir parasy ǵana. Bolashaqta kún tártibindegi ózekti máselelerge baılanysty olardyń qatary da kóbeıeri sózsiz.
Eske salaıyq, bıylǵy 24 aqpanda Qazaqstan Premer-Mınıstriniń orynbasary – Syrtqy ister mınıstri Muhtar Tileýberdi Almatyda BUU agenttikteriniń basshylarymen jáne ońtústik astanada akkredıttelgen dıplomatııalyq korpýspen birlesken kezdesý ótkizgen edi. Shahardaǵy halyqaralyq uıymdardyń keńsesine barý kezinde ǵımaratqa «UN Plaza» ataýyn berý rásimi ótti. Bul ǵımarattyń resmı ınaýgýratsııasy 2019 jyldyń mamyr aıynda QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń qatysýymen ótken bolatyn. Búgingi tańda Almaty qalasyndaǵy BUU ǵımaratynda shtattyq sany 120 adamnan asatyn 18 agenttik ornalasqan.
Jalpy elimiz Birikken Ulttar Uıymyna múshe bolǵanynyń 31 jyldyǵyn atap óte otyryp, Qazaqstan Respýblıkasy BUU-nyń Jarǵysy men halyqaralyq quqyq qaǵıdattaryna berik ustanymyn qýattaıtynyn atap ótken jón. Birikken Ulttar Uıymy búkil adamzattyń múddesi men qajettilikterine qyzmet etetin birden-bir ámbebap uıym retinde qala bermek.