Qazaqstannyń birqatar óńirinde qurylys jumystarynyń kólemi ulǵaıdy
Qurylys – ulttyq ekonomıkadaǵy qarqyndy damyp kele jatqan júıe quraýshy salalardyń biri. Onyń órkendeýi ekonomıkadaǵy basqa da sektorlardyń tamyryna qan júgirtýge qaýqarly. Máselen, 2022 jyldyń 11 aıynda respýblıka boıynsha qurylys jumystarynyń kólemi 4,9 trln teńgege jetti. Tutastaı alǵanda, elimiz boıynsha 47 myńnan astam kásiporynnyń qurylys-montaj jumystaryna lıtsenzııasy bar. Onyń ishinde 46 myńǵa jýyǵy qazir jumys istep keledi.
Esterińizge sala keteıik, Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń tapsyrmasy boıynsha qalalardy keshendi salý standarttarynyń ádistemelik qujaty qabyldanyp, ol zamanaýı qoǵamdyq keńistikter men ınfraqurylymdy qalyptastyrý boıynsha qarapaıym jáne kórneki quralǵa aınalmaq.
Standarttardy iske asyrý úshin ákimdikter shaǵyn sáýlet nysandary men abattandyrýdy qoldana otyryp, qalalardyń zamanaýı kelbetiniń dızaın kodtaryn ázirleıtin bolady. Qala qurylysyn josparlaýdyń júıeli sheshimine kelsek, biryńǵaı aqparattyq keńistikte monıtorıngtiń jańa tásilderi men tetikteri engizilip jatqanyn atap ótken jón.
Osy rette Qala qurylysy kadastry júıesiniń qyzmeti qurylysty tıimdi josparlaýdyń jáne qala qurylysy baǵytyndaǵy ashyqtyqty qamtıtyn negizgi quraldardyń biri bolady dep kózdelip otyr.
Zańnamalyq deńgeıde aýmaqtardy salýdy keshendi tsıfrly basqarý úshin biryńǵaı qala qurylysy saraptamasyn engizip, qala qurylysy jobalaryn, ınjenerlik-geodezııalyq izdenisterdi esepke alý, ınjenerlik jeliler men olardyń qýattary boıynsha tabıǵı monopolııalar sýbektileriniń derekterin Qala kadastry júıesine engizý máselesi pysyqtalýda.
Qurylystyń smetalyq qunynyń artýyna jol bermeý úshin jobalaý-smetalyq qujattamada praıs-paraqtardy qoldaný tetigi alynyp tastaldy. Osy arqyly jumys túrleri men konstrýktıvter boıynsha aýqymdy normalardy qoldanyp, smetalardy esepteýdiń zamanaýı ádisi engizildi. Biryńǵaı smetalyq baǵalardyń jınaqtary ázirlenip, bul smetalyq qujattamany daıyndaýdyń kúrdeliligin azaıtý men olardy saraptaý protsesin jeńildetpek.
Sondaı-aq qurylystyń sapasy men onyń ashyqtyǵyn baqylaýdy kúsheıtýge arnalǵan biryńǵaı qurylys portalyn ázirleý qolǵa alynǵanyn atap ótý qajet. Bul sharalar qurylystyń barlyq qatysýshysyna qatysty derekti biryńǵaı tsıfrly ortada jınaqtaýǵa septigin tıgizedi.
Azamattardyń turǵyn úı máselelerin sheshý úshin byltyrǵy 11 aıdyń qorytyndysy boıynsha 13 mln sharshy metr baspana paıdalanýǵa berildi. Sonymen qatar 13,8 myń jalǵa beriletin jáne kredıttik páter salynyp jatyr.
Turǵyn úı qurylysynyń tsıklin avtomattandyrý úshin QR IIDM qurylys protsesiniń barlyq qatysýshysyna arnalǵan eQurylys júıesin ázirlegenin aıta ketý kerek. Qazir E-Qurylys platformasy respýblıka boıynsha tehnıkalyq qadaǵalaý esepterin elektrondy túrde jınaýǵa qolǵabys etip keledi. Máselen, 2022 jyldan bastap e-Qurylys júıesinde qanatqaqty rejimde «Qazaqstandyq turǵyn úı kompanııasy» AQ-nyń oblıgatsııalyq zaıymdary esebinen 109 avtomobıl joldary jobasy men 80 turǵyn úı jobasy qarjylandyrylyp, iske asyryldy.