Qazaqstannyń árbir azamaty saıası qýǵyn-súrgin jáne asharshylyq qurbandaryn esinen shyǵarmaýy tıis

ASTANA. QazAqparat - Búgin - HH ǵasyrdyń basynda talaıdy sarsańǵa salyp, qasiret shektirgen saıası qýǵyn-súrgin jáne asharshylyq qurbandaryn eske alý kúni. Sonaý zamandaǵy qasiretti kúnderdi jadymyzdan shyǵarmaı, ár ýaqyt este ustaý úshin bul ataýly kúndi Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti N.Nazarbaev 1997 jyly arnaıy Jarlyǵymen bekitken bolatyn. Sodan beri 31 mamyr kúni Qazaqstan halqy keńestik zamannyń quıturqy saıasaty saldarynan opat bolǵan bozdaqtaryn jyl saıyn eske alyp, taǵzym etip keledi. Demek, bul kún tarıhty máńgi jadyda ustap, keler urpaqqa halqymyzdyń basynan ótken náýbet jyldaryn este qaldyrý úshin aıryqsha mánge ıe desek te bolady. Ony ótken jyly Saıası qýǵyn-súrgin jáne asharshylyq qurbandaryn eske alý kúnine arnalǵan sharalarǵa qatysýshylarǵa úndeý arnaǵan Elbasymyz da basa aıtqany este.

«Qazaqstanda 31 mamyrda meniń 1997 jylǵy Jarlyǵymmen bekitilgen Saıası qýǵyn-súrgin jáne asharshylyq qurbandaryn eske alý kúni atalyp kele jatqanyna 17 jyl boldy. Bizdiń barsha halqymyz úshin bul kún erekshe tarıhı mánge ıe. HH ǵasyrdyń 30-40-jyldaryndaǵy jappaı saıası qýǵyn-súrgin mıllıondaǵan adamǵa qaıǵy-qasiret ákeldi. Qazaq halqynyń kórnekti perzentteri - Shákárim Qudaıberdıev, Ahmet Baıtursynov, Sáken Seıfýllın, Maǵjan Jumabaev, Beıimbet Maılın jáne basqa da kóptegen sańlaqtarymyz qýǵyn-súrgin qurbandary boldy. Qatal totalıtarlyq júıeniń barlyq aýyrtpalyǵyn qazaq halqymen birge jer aýdarylǵan 1,5 mıllıon nemis, polıak, koreı, cheshen, túrik, grek jáne basqa da halyqtar ókilderi kóterdi. Zulmat zamanǵa qaramastan, barynan aıyrylǵan jandar bizdiń jerimizden jańa baspana taýyp, jan jylýyna, túsinistik pen qamqorlyqqa ıe boldy», - delingen edi Elbasymyzdyń úndeýinde.

Sonymen, aldymen qazaqtyń betke ustar azamattaryn baýdaı túsirgen saıası qýǵyn-súrginge toqtalar bolsa, ol Qazan tóńkerisinen bastap, 1953 jylǵa deıin birneshe márte júrgizilgen bolatyn. Kommýnıstik rejimniń alǵashqy súrgini 1918-1922 jyldary aralyǵynda júrgizilse, ekinshi saıası qýyǵyn-súrgin 1920-1922 jyldardy aralyǵynda oryn aldy. Al 1953 jylǵa deıin jalǵasqan sońǵy represıııa 1937-1938 jyldary aralyǵynda barynsha qarqyndy júrgizilgen edi.

Tarıhı derekterge qaraǵanda, 1921-1953 jyldary aralyǵynda Keńes halqynyń 5,5 mln. azamaty qýǵyn-súrginge ushyraǵan. Olardyń 642 980-i atýǵa kesilgen. 2 369 220 adam kemi 5 jyl nemese 25 jylǵa lagerge aıdaldy, túrmege qamalsa, qalǵany uzaq merzimge jer aýdarylǵan. Aıta keterligi, saıası súreń jyldary tutqyndardy qamaý úshin 53 lager qurylǵan, al túrmelerdiń sany 30 myńnan asyp jyǵylǵan. Qazaqstanda Karlag, Steplag, Aljır degen ataýmen arnaıy lagerler qurylǵan. Jalpy, 1937-1938 jyldary aralyǵynda Qazaqstannan 100 myńnan asa adam qýǵyn-súrginge ushyrady. Solardyń 25 myńy atý jazasyna kesildi.

Saıası qýǵyn-súrgin Qazaqstanda Alash qozǵalysyna qatysqan qaıratkerlerdi tutqyndaýdan bastaldy. Olarǵa «býrjýazııashyl-ultshyl» degen aıyp taǵyldy. Ult qaıratkerlerine negizinen KSRO-ny qulatý úshin jasyryn kontrrevolıýtsııalyq uıymdar qurdy degen zańsyz jala jabyldy. Sonymen qatar moldalar men dindarlardy «basqasha, bóten oılaıtyndar» dep aıyptady.

Qazaqstanda sol jazyqsyz japa shekkender úshin ádilettik saltanat qurýy jolynda zor jumystar atqaryldy. Táýelsizdik jyldary aralyǵynda 146,5 myń kúnásiz jazǵyrylǵan otandasymyzdyń attary jazylǵan 14 «Aza kitaby» jaryqqa shyqty. Zańnamaǵa sáıkes, 340 myńnan astam zańsyz qýǵyn-súrginge ushyraǵan azamat aqtaldy. Totalıtarızm qurbandary jerlengen jerlerde ondaǵan eskertkish belgiler ornatyldy. Burynǵy GÝLAG lagerleriniń oryndarynda memorıaldyq keshender jumys isteıdi. Qarlag ornynan Saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý murajaıy ashyldy

1920 jyldyń sońynda jáne 1932-1933 jyldar aralyǵynda qasaqana uıymdastyrylǵan jasandy zaýaldan, ásirese Qazaq halqy qatty zardap shekkeni tarıhtan belgili. Degenmen, sol bir qasiretti jyldardaǵy qaza tapqan qazaqtardyń sanyna qatysty túrli derekter bar. Máselen, halyq jazýshysy, Májilis depýtaty Aldan Smaıyl asharshylyq jyldary 3 mln. 200-700 myńǵa deıingi aralyqta qazaq qyrylǵanyn aıtady. «Ótken ǵasyrdyń ár muraǵattan tóbe kórsetip qalatyn derekterine júginsek, asharshylyq aldymen Batys Qazaqstandy sharpyǵan. 1922 jyly Orynborda - 437776, Qostanaıda - 252816, Aqtóbede - 359326, Oralda - 277835, Bókeıde - 100 myń, Adaı ýezinde - 75 myń adam ashtan buratyldy. Batys Qazaqstandaǵy halyqtyń 31,4 paıyzy qyryldy. Eger osy ólkedegi bes gýbernııada sol tusta 2 mln. 653300 adam bolsa, onyń 800 myńǵa jýyǵy kóz jumǵan. Múrdeler ózen boıynda, aýyl aralarynda, eldi mekenderdiń kóshelerinde tarydaı shashylyp jatty. Bul jan túrshigetin qubyjyq kórinis edi», - deıdi depýtat A. Smaıyl.

Al belgili jazýshy Smaǵul Elýbaı 1918-1922 jyldary asharshylyqtan 1 mıllıon 700 myńdaı, al 1932-1933 jyldary 2 mıllıon 300 myńǵa tarta adamnyń ajal qushqanyn aıtady.

Jalpy, Keńes Odaǵy aýmaǵynda 1932-1933-jyldary bolǵan asharshylyq adamzat tarıhyndaǵy eń qasiretti kezeńderdiń biri ekendigi anyq. Al sol kezde Qazaqstandy ǵana emes Reseı, Ýkraına, Belarýs jerlerin qamtyǵan alapat asharshylyq 7 mıllıon adamnyń ómirin jalmady. Onyń ishinde qazaq halqy jasandy zaýaldan eń qatty zardap shekti. Sol jyldary náýbetke sharpylmaǵan, ashtyq taýqymetin tartpaǵan qazaq qalǵan joq. Munyń barlyǵy sol kezdegi keńestik bıliktiń totalıtarlyq saıasatymen qoldan jasaldy.