Qazaqstannyń 20 qalasyna temirjol bıletterin satatyn transaktsııalyq termınaldar ornatylady - «Jolaýshylar tasymaly» AQ prezıdenti A.Jaǵyparov
Búginde onmyńdaǵan bilikti temirjolshy kún saıyn júk jáne jolaýshylar tasymaldarynyń qaýipsizdigin jáne úzdiksizdigin qamtamasyz etip otyr. Salanyń búgingi jaǵdaıy men damý bolashaǵy týraly bizge «Jolaýshylar tasymaly» AQ-nyń prezıdenti Aqbolat Jaǵyparov aıtyp berdi.
- Aqbolat Landyshuly, ótken jyly atqarylǵan jumystaryńyz ben 2011 jylǵa belgilengen josparlaryńyz jaıly qysqasha aıtyp berseńiz.
- Búgingi kúni «Jolaýshylar tasymaly» AQ jolaýshylardy temir jol kólikterimen 106 baǵyt boıynsha tasymaldap otyr, sonyń 14-i - halyqaralyq. Ótken jyly barlyq ónerkásiptik-qarjylyq kórsetkishter boıynsha ósim baıqaldy. Naqty aıtatyn bolsam, kompanııa 15 mln. astam adamdy tasymaldady, bul 2009 jylmen salystyrǵanda 6 paıyzǵa kóp. Qarjylyq nátıje 1,9 mlrd. teńgeni qurady, bul onyń aldyńǵy jylǵa qaraǵanda 7 mlrd. teńgege artyq. Bir jumysshyǵa shaqqandaǵy eńbek ónimdiligi 24 paıyzǵa artty. «Qazaqstan temir joly» UK» AQ basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes, shyǵystardy ońtaılandyrý jáne tabystardy arttyrý jumystary júrgizilip, nátıjesinde ekonomıkalyq tıimdilik 2,2 mlrd. teńgeni qurady. Sondaı-aq atap óteıin, jolaýshylar poıyzdarynyń qozǵalys qaýipsizdigin qamtamasyz etý baǵytynda birde-bir kemshilik bolǵan joq.
Ústimizdegi jáne aldaǵy jyldarǵa birneshe baǵyttar boıynsha basymdyqtar anyqtaldy. Ol basymdyqtar mynalar: servısti jaqsartyp, bıletterdi satý júıesin jetildirý; tehnıkalyq jaǵdaı men jyljymaly quramdy tıimdi paıdalanýdy arttyrý; júrdek qozǵalysty damytý jáne vagon parkin jańartý; normatıvti-quqyqtyq bazany jetildirý.
- QR Kólik jáne kommýnıkatsııa mınıstrliginiń jýyrda ótken keńeıtilgen alqa májilisinde vıtse-mınıstr Azat Bekturov, osy jáne odan keıingi jyldary temirjol kólikteriniń baǵasy qymbattaıtynyn aıtty. Baǵalar qanshaǵa jáne qandaı baǵyttarǵa qymbattaıtynyn aıta alasyz ba?
- Rasymen, «Jolaýshylar tasymaly» AQ men enshiles kompanııamyz «Qala mańy tasymaldary» AQ shyǵyndardy azaıtý maqsatynda 2011 jyldyń 4 qańtarynan bastap jolaýshylar tasymaly tarıfterin 10 paıyzǵa arttyrdy. Tarıf máselesi Tabıǵı monopolııalardy retteý agenttigimen jáne QR KKM-men aldyn ala kelisildi. Birden aıta keteıin, bıletter barlyq baǵyttardaǵy poıyzdarda qymbattaǵan joq. Olar halyqaralyq poıyzdar vagondarynyń barlyq túrine jáne respýblıka ishindegi poıyzdardyń lıýks (SV) úlgisindegi vagondaryna qymbattady. Sonymen birge, «Qala mańy tasymaldary» AQ-nyń respýblıkalyq bıýdjetten sýbsıdııalanatyn oblysaralyq baǵyttarynan ózge poıyzdarda bılet quny 10 paıyzǵa kóterildi. TMD elderimen salystyratyn bolsaq, bizde poıyz baǵalary eń tómengilerdiń qatarynda. Búginde jolaýshylar vagondary parkiniń 70 paıyzynyń tozyǵy jetken. Biz áleýmetke baǵdarlanǵan kompanııa ekenimizdi jiti túsinemiz, sondyqtan baǵanyń qymbattaýyna jiti mán beremiz. Barlyq is-áreketterimiz ben qadamdarymyzdy quzyrly memlekettik organdarmen aldyn ala kelisemiz.
- Vagondardyń 70 paıyzynyń tozyǵy jetken dedińiz. Parkti jańartý baǵytynda jumystar atqarylyp jatyr ma? Jáne bul úrdiske otandyq óndirýshilerdi tartý máselesine toqtalsańyz.
- Qazir biz Vagon parkin paıdalanýdyń tehnıkalyq resýrsyn jáne tıimdiligin arttyratyn baǵdarlamany júzege asyryp jatyrmyz. 2010-2012 jyldarǵa eseptelgen atalmysh Baǵdarlama sheńberinde vagondardyń tehnıkalyq jaǵdaıy men tutynýshylyq sıpatyn jaqsartý boıynsha Indıkatıvti jospar ázirlenip, oryndalyp jatyr. Mysalǵa, 2010 jyly biz jyljymaly quramdy jóndeý jumystaryn 100 paıyzǵa oryndadyq, naqty aıtqanda 122 vagonǵa kúrdeli-qalpyna keltirý jumystary júrgizildi. Osy qarqynmen 2011 jyly taǵy 68 vagondy jańartatyn bolamyz. Sonymen birge, bıyl bes jolaýshylar vagonyn kembaǵal jandarǵa laıyqtap jańartýdy, 33 vagonǵa kondıtsıoner ornatýdy, 111 vagonǵa beınemonıtorlar men tońazytqyshtar ornatyp, ishki kórinisterin jaqsartýdy josparlap otyrmyz.
Al jańa vagondardy satyp alý baǵytynda «QTJ» UK-men úlken jumystar atqarýdamyz. Temir jol salasyndaǵy barlyq oń ózgerister Elbasynyń jiti kóńil bólýimen jáne qoldaýymen bolyp jatqanyn atap ótý kerek. Prezıdent N.Nazarbaev «Bolashaqtyń irgesin birge qalaımyz!» atty Joldaýynda eldiń aldaǵy on jyldaǵy damý basymdyqtaryn aıqyndady. Mindetterdiń biri - Údemeli ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý baǵdarlamasy. Osy strategııa aıasynda 2014 jylǵa deıin 8,1 trln. teńge somasyna 294 ınvestıtsııalyq jobany júzege asyrý kózdelip otyr. Bul tizimde «QTJ» ulttyq kompanııasy iske asyratyn jobalar da bar. Osy rette, Astanada boı kóterip jatqan «Talgo» kompanııasymen birlesip jolaýshylar vagonyn shyǵaratyn zaýytqa erekshe nazar aýdartqym keledi. Zaýytta bir jylda 150 vagon qurastyrylatyn bolady. Atalmysh joba aıasynda 2010 jyly «Jolaýshylar tasymaly» AQ men qazaqstandyq-ıspandyq birlesken kásiporyn «Tulpar-Talgo» JShS arasynda 2011-2014 jyldar kezeńinde 420 jolaýshylar vagonyn satyp alý jóninde uzaq merzimdi kelisimshart jasaldy.
Jolaýshylarymyz aǵymdaǵy jyldyń sońynda-aq alǵashqy otandyq 17 vagonnyń jaılylyǵyn synap kóredi. Sondaı-aq Tver vagon qurastyrý zaýytymen jasalǵan kelisim negizinde bıyl jańa 22 jolaýshylar vagony elge jetkiziledi.
- Ózdi-ózine qyzmet kórsetetin transaktsııalyq termınaldaryn (ÓQTT) iske qosý jobasy qanshalyqty ózin aqtap jatyr jáne olar alypsatarlardyń jolyna tosqaýyl bolady dep aıta alamyz ba?
- Mundaı termınaldar álemde birneshe jyldar boıy jumys istep keledi, olardy Reseı temir joldaryndaǵy áriptesterimiz de qoldanyp otyr. Avtomattar arqyly satylǵan temir jol bıletteriniń sany kún sanap artyp keledi. Máselen, sońǵy eki aıda 2156 bılet satyldy. Qazir temınaldar Astana, Almaty, Qaraǵandy jáne Aqtóbe vokzaldarynda jumys istep tur, jyl aıaǵyna deıin Qazaqstan boıynsha ÓQTT-nyń 20-sy jumys jasaıtyn bolady.
Termınaldar bıletterdiń elektrondy jolmen kóptep satylýyn belsendi túrde damytýǵa, adamı faktorlardy jáne bılet kassalaryndaǵy kezekti azaıtýǵa, sonymen qatar bıletterdi satyp alý jáne rásimdeý protsesiniń ashyqtyǵyn qamtamasyz etýge múmkindik beredi. Zamanaýı tehnologııa alypsatarlardyń «kásibine» de tosqaýyl qoıary sózsiz. Onyń ústine, bul qolǵa alyp jatqan sharalarymyzdyń bir ǵana baǵyty. Mundaı keleńsizdikterdi joıý boıynsha kompanııada júıeli ári keshendi jumystar atqarylýda. Mysalǵa, bıletterdiń satylymyna qatysy bar qyzmetkerler men bólimshelerdiń jumys reglamenti men olardyń qyzmettik nusqamalary qaıta qaraldy. Bıletterdiń avtomatty túrde satylý júıesine tıisti ózgerister engizilip, olardy júzege asyrý protsesine jan-jaqty baqylaý qoıyldy. Quqyq qorǵaý organdarymen birlesip vokzal mańy alańdarynda 30-dan astam alypsatardy qolǵa túsirdik. Jáne bul jumys jalǵastyrylýda.
- Jolserikterdiń bıletsiz jolaýshylardy poıyzǵa otyrǵyzý faktilerine ózimiz jıi kýá bolamyz. Mundaı jaǵdaılarǵa artta qalǵan túıitkil retinde qashan qaraı alamyz?
- Atap ótkenimdeı, alypsatarlarmen bolsyn, bıletsizdermen bolsyn kúres júıeli sıpatqa ıe. Poıyz brıgadalarynyń bıletsiz jolaýshylardy tasymaldaý is-áreketterin joıý maqsatynda qazir kompanııamyzdyń óńirlerdegi «Soltústik», «Batys» jáne «Ońtústik» fılıaldary jolaýshylar poıyzdaryna kútpegen jerden tekserister uıymdastyryp turady. Sondaı-aq ishki ister jelilik bólimshelerimen birlesken is-sharalar jospary ázirlenip, vokzaldar men jolaýshylar poıyzdarynda jemqorlyq quqyqbuzýshylyqtardyń jolyn kesý boıynsha aldyn alý jumystary júrgizilýde.
«Qoıandardy» tasymaldaǵan jolserikterge qatań sharalar qoldanylýda, tártiptik jazadan jumystan bosatýǵa deıin. Jaǵdaıǵa naqty baǵa berý úshin ótken jyly reıdterimizge buqaralyq aqparat quraldaryn shaqyrdyq. Atqarylǵan sharalar nátıjesinde ótken jyly bıletsiz jolaýshylardy tasymaldaý eki esege azaıdy.
- «Astana-Óskemen» baǵytyndaǵy poıyz Reseı Federatsııasy aýmaǵyna kirip, ýaqytpen birge, birneshe qaıtalanatyn tekseristermen jolaýshylardy ábigerge salady. Tóte bolat joldarmen júrý qashan múmkin bolady?
- «Shar-Jańa Óskemen» ýchaskisinde jańa temirjol jelisiniń ashylýymen jáne jolaýshylardyń ótinishterin eskerip, 2009 jyldyń 22 shildesinen bastap «Almaty-Zaşıta-2» baǵytyndaǵy №351/352 poıyz «Shar-Jańa Óskemen- Zaşıta» ózgertilgen jańa baǵyt boıynsha qatynaı bastady. Atalmysh poıyzdyń júrý kestesin ózgertýmen Lokot, Tretıakov, Shemonaıha stansalarynda shekaralyq jáne kedendik tekserýlermen baılanysty yńǵaısyzdyqtar eńserildi, onymen birge, jol 10 saǵatqa qysqaryp, poıyzdarǵa burynǵydaı tórt emes úsh quram tirkeletin boldy. Bosaǵan vagondar anaǵurlym qajetti baǵyttarǵa aýystyryldy.
Biraq «Lokot-Zaşıta» ýchaskisinen jolaýshylar tasymaldanatyn bolǵandyqtan «Astana-Lenınogorsk» baǵytyndaǵy №376/375 poıyzdyń kestesi ózgerissiz qaldy.
- Qazaqstanda byltyr halyqaralyq jańa baǵyttar ashyldy ma jáne bıylǵa josparlar qandaı?
- 2010 jyly «Jolaýshylar tasymaly» kompanııasy halyqaralyq jolaýshylar poıyzdaryn 14 baǵyt boıynsha qozǵalysyn qamtamasyz etti. 2011-2012 jyldarǵa osy baǵyttardy saqtaý kelisildi. Sondaı-aq Qazaqstan, Belarýs jáne Reseı elderi arasynda Birtutas ekonomıkalyq keńistikti qurý úrdisine sáıkes, elder arasynda jolaýshylar tasymalyn uıymdastyrý úshin 2011 jyldyń 1 shildesinen bastap Belarýs Respýblıkasy temirjol ákimshiligi qurylymynyń «Brest-Qaraǵandy» baǵytyndaǵy №317/318 jańa poıyzyn iske qosý josparlanýda.
- Qol jetkizilgen ońtaıly kórsetkishterge qaramastan, halyq qyzmet kórsetýlerdiń deńgeıine, vagondardyń sanıtarlyq-tehnıkalyq jaǵdaıynyń nasharlyǵyna jıi syn aıtyp jatady. Bul baǵytta qandaı jumystar atqarylýda?
- Jolaýshylardyń sógisteri jónsiz dep aıta almaımyn. Jekelegen tustarda qatelikter barlyǵyn moıyndaımyz jáne olardy bilip qol qýsyryp otyrǵanymyz joq. Mysalǵa, ótken jyly «Astana-Máskeý», «Almaty-Máskeý» halyqaralyq baǵyttardaǵy poıyzdardyń jaılylyq deńgeıi arttyryldy. Vagondardyń dızaıny, ishki jáne syrtqy kelbeti ulttyq naqyshqa sáıkestendirildi. Poıyzdar jolaýshylarynan sheksiz alǵystaryn alyp jatyrmyz. Osyndaı jumystardy bıyl «Almaty-Aqtóbe», «Almaty-Atyraý», «Almaty-Shymkent», Almaty-Petropavl» baǵyttaryndaǵy poıyzdarda júrgizýdi kózdep otyrmyz. Onymen birge, jolaýshylar tamaq men sýsyn izdep stansalarda kezbes úshin úsh poıyzǵa meıramhana-vagondardy qospaqpyz.
Sonymen qatar bıletterdiń elektrondy túrde satylymyn jetildirýdemiz. Internet arqyly satylǵan bıletterdiń sany bes esege artyp, aıyna 5 myńdy qurady. Bul sandy jyl sońyna deıin 50 myńǵa jetkizýdi josparlap otyrmyz. Sondaı-aq bıletterdi qoldan qolǵa jetkizý boıynsha aqyly qyzmet engizildi, bıletterdi ınternet arqyly satyp alǵan jolaýshylar úshin jeke kassalar ashtyq. Aıta keteıin, temirjol bıletterin ınternet arqyly resimdegende qosymsha aqy alynbaıdy.
Al bıyl bıletterdi tólem termınaldary arqyly satý qyzmetin, jolaýshyny poıyzǵa elektrondy bıletpen otyrǵyzý múmkindigin engizýdi kózdep otyrmyz. Onymen birge, azamattarǵa telefon jáne mýltımedııalyq arnalar arqyly táýlik boıy qyzmet kórsetetin respýblıkaǵa ortaq Call-ortalyq qurylady.
- Osy ýaqytqa deıin jeke menshikten memleketke qansha vokzal qaıtarylǵandyǵyn bilýge bolady ma?
- 2010 jyly «Jolaýshylar tasymaly» kompanııasy, «QTJ» ulttyq kompanııasy, «Vokzal-servıs» AQ, Kólik jáne kommýnıkatsııa mınıstrligi men quzyrly memlekettik organdar vokzaldardy ulttyq kompanııanyń balansyna qaıtarý boıynsha úlken jumystar atqardy. Búgingi kúnge deıin kompanııanyń ýaqytsha senimdi basqarýyna «Temirjolmúlki» AQ-nyń menshiginde bolǵan 164 vokzal ótti. Qazir jergilikti atqarýshy organdardyń balansyndaǵy taǵy 94 vokzaldy berý máselesi sheshilýde.
Temirjol nysandaryn qaıtarý kezinde birqatar túıitkilderge tap boldyq. Máselen, jer telimderi men ǵımarattarǵa quqyq beretin qujattar bolmady, kóptegen vokzaldar ábden qırap bitken, olardyń tehnıkalyq jaǵdaıy qanaǵattanarlyqsyz kúıde boldy. Keıbir vokzaldar maqsatsyz qoldanylyp kelgen, mysalǵa, jekelegeninde aýrýhanalar, mektepter men dúkender ornalasqan, tipti bankke kepildikke qoıylǵandary bolyp shyqty. ıAǵnı jolaýshylalar úshin qarapaıym jaǵdaılar bolǵan joq.
Vokzal ǵımarattaryn qaıtarý máselesin «QTJ» UK-nyń prezıdenti Asqar Mamın jeke baqylaýyna alyp, 2011 jyldy «Vokzaldar jyly» dep atady. Jaılylyq, qyzmet sapasy men qaýipsizdikti arttyrý maqsatynda bıyl kishigirim stansalarda 100 vokzal salyp, 120-syna kúrdeli jóndeýler júrgizýdi josparlap otyrmyz. Qazir vokzaldardyń biryńǵaı dızaınyn pysyqtaý ústindemiz. Qoryta aıtqanda, «Jolaýshylar tasymaly» AQ jolaýshylarymyz vokzaldar men poıyzdarda ózderin jaıly seziný úshin barlyq jaǵdaıdy jasaıdy.
- Áńgimeńizge rahmet!