Qazaqstannyń ShYU tóraǵasy retindegi jumysyn joǵary baǵalaımyn – Úndistan Syrtqy ister mınıstri
– Úndistan – ShYU-nyń eń yqpaldy músheleriniń biri. Bul el Qazaqstannyń bıylǵy uıymǵa tóraǵalyǵyn qalaı baǵalaıdy? Sizdiń oıyńyzsha belgilengen basymdyqtardyń qaısysy Qazaqstannyń tóraǵalyǵy kezinde neǵurlym tıimdi júzege asyryldy?
– ShYU Úndistan úshin mańyzdy uıym. Bizdiń aımaqtas elderimen, ásirese, mádenı-gýmanıtarlyq baılanysta ǵasyrlar boıy qalyptasqan qarym-qatynasymyz bar. Ótken jyly Nıý-Delıdegi sammıtte sóılegen sózinde bizdiń Premer-mınıstr bul aımaqty jaı ǵana keńeıtilgen aýdan emes, úlken otbasy retinde kóretinimizdi aıtty. Meniń elim Qazaqstanmen ekijaqty jáne kópjaqty formatta tamasha qarym-qatynasta. 2001 jyly ShYU qurylǵannan beri Qazaqstan tórt ret tóraǵalyq etti.
Esterińizde bolsa, 2023 jyldyń shildesinde Nıý-Delı sammıtinen keıin Qazaqstan ShYU-ǵa tóraǵalyqty Úndistannan alǵan bolatyn. ShYU-ǵa nemese kez kelgen basqa uıymǵa tóraǵalyq etý kezindegi mindetterdiń biri - burynǵy tóraǵalyq jasaǵan serpindi jalǵastyrý jáne damytý. Qazirdiń ózinde qol jetkizilgen konsensýs qundylyǵyn arttyrý alǵa jeteleı túsetini anyq. Osy turǵyda men Qazaqstandy Úndistannyń túrli salalardaǵy tóraǵalyǵy kezinde qol jetkizgen serpinge qol jetkizgeni úshin quttyqtaımyn.
Qazirgi tańda álem aldynda turǵan basty másele terrorızm ekeni daýsyz. Bul aımaqtyq jáne jahandyq beıbitshilikke qaýip tóndirdi jáne bizden shuǵyl áreket etýdi talap etedi. Osy aspektide Qazaqstannyń tóraǵalyq etýi barysynda Astanada ótken sammıtte qabyldanǵan terrorızmge, separatızmge jáne ekstremızmge qarsy kúrestiń jańartylǵan baǵdarlamasyn quptaǵanyna qýanyshtymyn.
Úndistan da klımattyń ózgerýine qarsy kúresti júıeli júrgizýde jáne qorshaǵan orta biz úshin basymdyq bolyp tabylady. Biz ShYU aıasyndaǵy ekologııalyq tujyrymdamalardy quptaımyz. COP26 aıasynda Glazgoda premer-mınıstr Narendra Modı bastaǵan Úndistannyń qorshaǵan orta úshin ómir salty (LiFE) bastamasynan habardar bolýyńyz múmkin. Bul adamdardy turaqty ómir súrýge shaqyratyn jahandyq bastama.
Qazaqstan tóraǵalyq kezinde qorshaǵan orta salasyna erekshe nazar aýdaryp, zor tabysqa qol jetkizdi. Atap aıtqanda, birneshe jylǵa sozylǵan kelissózderden keıin ShYU men ıÝNEP arasynda ózara túsinistik týraly memorandýmǵa qol qoıyldy. Memorandýmdy júzege asyrý óz jemisin beredi dep senemin.
Qazaqstan da ShYU-nyń negizdik qujattaryn nyǵaıtý boıynsha bastamalardy qolǵa aldy. Qazaqstan ózgermeli shyndyqqa saı uıymdy jańǵyrtý boıynsha qujattar boıynsha jumysty aıaqtady. Biz qazaqstandyq taraptyń osy baǵyttaǵy kúsh-jigerin joǵary baǵalaımyz.
Tutastaı alǵanda, men qazaqstandyq taraptyń tóraǵalyq etken jylyndaǵy tamasha jumysyn jáne uıymnyń bedelin odan ári nyǵaıtý jolyndaǵy kúsh-jigerin joǵary baǵalaımyn.
– Bıyl uıymnyń basty basym baǵyttarynyń biri qaýipsizdikti qamtamasyz etý boldy. Astanada ótken sammıtte eki mańyzdy baǵdarlama qabyldandy: terrorızmge, separatızmge jáne ekstremızmge qarsy kúrestiń jańartylǵan baǵdarlamasy, sondaı-aq ShYU-nyń esirtkige qarsy strategııasy. Osy qujattardyń mańyzdylyǵy men yqtımal áseri týraly pikirińiz qandaı?
«Zulymdyqtyń úsh kúshimen» – terrorızmmen, separatızmmen jáne ekstremızmmen kúres ShYU-nyń basym baǵyty bolyp tabylady. Ótken jyly Nıý-Delıde ótken sammıtte «Terrorızmge, separatızmge jáne ekstremızmge ákeletin radıkaldanýǵa qarsy turý» týraly eki birlesken málimdemeniń biri qabyldandy. Málimdeme radıkaldanýdyń ártúrli elementterin, sonyń ishinde ıdeologııany, medıa-kompanııany, ınternettegi radıkaldy jáne terrorıstik mazmundy qamtydy.
Qazaqstan óz tóraǵalyǵy kezinde osy birlesken málimdemeniń rýhyn saqtap qaldy. Terrorızmmen, separatızmmen jáne ekstremızmmen kúresýdiń jańartylǵan baǵdarlamasy óte mańyzdy jáne der kezinde jasalǵan. Biraq odan da mańyzdysy - biz sátti ázirlegen baǵdarlamanyń naqty júzege asyrylýy ekenin atap ótkim keledi. Ol barlyq múshe memleketterdiń aımaqtaǵy terrorızmniń, onyń ishinde transshekaralyq lańkestiktiń barlyq nysandary men kórinisterinen qutylý jónindegi sózsiz mindettemesin qamtıdy.
Esirtki tasymaly – biz birlesip sheshýge tıis taǵy bir másele. Ol aımaqtaǵy taǵy eki problemamen – terrorızmmen jáne Aýǵanstandaǵy jaǵdaımen óte tyǵyz baılanysty.
Dýshanbede esirtkini baqylaý ortalyǵyn qurý jóninde ortaq pikir bar. Bul quptarlyq is jáne óte qajet. Esirtki bıznesimen kúres ortalyǵy usynylyp otyrǵan Ámbebap ortalyqpen birge esirtki bıznesine qarsy kúreste tıimdi qarý bolmaq.
– ShYU sammıti barysynda Aýǵanstandaǵy jaǵdaı da talqylandy. Aýǵanstandaǵy qazirgi jaǵdaıdy qalaı sıpattar edińiz jáne gýmanıtarlyq daǵdarystyń aldyn alý jáne eldegi uzaq merzimdi turaqtylyqty qamtamasyz etý úshin qandaı sharalar qajet dep oılaısyz?
– Úndistannyń Aýǵanstan halqymen tarıhı qarym-qatynasy saqtalǵan. Adamdar arasyndaǵy bul baılanystar shyn máninde bizdiń qarym-qatynasymyzdyń negizi bolyp tabylady. Siz kótergen keıbir máseleler óte ózekti dep oılaımyn. Biz olardy qazir ǵana qolǵa alyp jatqan joqpyz, jyldar boıy damý, gýmanıtarlyq kómek, áleýetti arttyrý jáne sport sııaqty máselelerdi sheshýge tyrysyp kelemiz. Sebebi, bul – adamdardy yntalandyrady. Biz Aýǵanstandaǵy aýrýhanalardy dári-dármekpen qamtamasyz etýdi jalǵastyramyz. Tamaq máselesi de bar. Biz kóptegen adamdardy bıdaımen qamtamasyz etemiz. Shegirtkelerdiń shabýyly boldy, biz olardy pestıtsıdtermen qamtamasyz etemiz. Biz kómektesemiz, qoldaımyz jáne úles qosamyz. Kún tártibinde - adamdar arasyndaǵy qarym-qatynas. Biz alǵa durys qadam basatyn kompas bolyp qalýymyz kerek.
– Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev eýrazııalyq qaýipsizdiktiń bólinbeıtindigi qaǵıdatyn erekshe atap ótti. Qazaqstannyń ShYU aıasyndaǵy yntymaqtastyqqa degen kózqarasy týraly ne oılaısyz? Qazaqstan usynyp otyrǵan elder qaýymdastyǵynyń qyzmetin jaqsartý boıynsha qandaı bastamalar mańyzdy dep oılaısyz?
– Biz ShYU aımaqtaǵy qaýipsizdikti qamtamasyz etýde mańyzdy ról atqaratynyn moıyndaımyz jáne uıym retinde ShYU óz áleýetin tolyq iske asyrýǵa qabiletti bolýy kerek dep esepteımiz. Shyn máninde, Úndistannyń ótken jylǵy tóraǵalyq etken kezindegi basymdyqtary «Towards a SECURE SCO» (Qaýipsiz ShYU-ǵa qaraı) taqyrybyna arnaldy, mundaǵy qaýipsizdik - ekonomıkalyq yntymaqtastyq, baılanys, birlik, egemendik pen aýmaqtyq tutastyq pen qorshaǵan ortany qurmetteý degendi bildiretin abbrevıatýra.
ShYU kontekstinde aımaqtyq qaýipsizdik týraly aıtqanda, eń mańyzdy máseleler terrorızm, onyń ishinde transshekaralyq terrorızm bolyp tabylady. Búginde BUU Qaýipsizdik Keńesin qosa alǵanda, jahandyq forýmdarda terrorızmge qarsy ondaǵan jyldar boıy júrgizilgen sharalardan keıin terrorızm aımaqqa qaýip tóndiredi. Bul aımaqta BUU moıyndaǵan lańkestik toptar áli de belsendi.
Terrorızmge qarsy kúres keshendi tásildi qajet etedi. Terakt jasaǵandardy ǵana emes, terrorızmdi qoldaıtyn, qarjylandyratyn jáne demeýshilerdi de anyqtap, jazalaý qajet. Men ShYU-nyń Aımaqtyq terrorızmge qarsy qurylymy (RATS) arqyly aımaqtaǵy terrorızmge qarsy sharalardy usynýǵa tolyq negiz bar dep senemin. Biz bul baǵytta ShYU tetikterin kúsheıtýge daıynbyz. Tashkenttegi RATS aıasynda qurylatyn usynylyp otyrǵan Ámbebap ortalyqtyń janyndaǵy basqa mamandandyrylǵan ortalyqtarmen birge aımaqtaǵy jetekshi antıterrorlyq qurylymǵa aınalady dep senemin.
Men sondaı-aq qaýipsizdikke qatysty kez kelgen bastama nemese paradıgma barlyq qatysýshy elderdiń aýmaqtyq tutastyǵy men egemendigin eskere otyryp tujyrymdalýy kerek dep esepteımin. Biz sondaı-aq ıdeıalar men bastamalar kóp túsindirilmeı aıtylatyn qujattar boıynsha kelissózder satysynda ǵana emes, ıdeıanyń nemese tujyrymdamanyń eń basynan bastap konsensýs qurýymyz kerek.
Suraǵyńyzdyń sońǵy bóligine keletin bolsaq, Qazaqstannyń tóraǵalyǵy kezinde ShYU jańǵyrtý úderisi belsendi túrde talqylandy jáne men Qazaqstandy osy kúrdeli kelissózder úderisine batyl kiriskeni úshin joǵary baǵalaımyn. Úndistannyń uzaq ýaqyt boıy BUU Qaýipsizdik Keńesiniń reformalaryn qoldap kelgenin jáne ony árbir jahandyq forýmda qoldaǵanyn bilesiz. Biz modernızatsııa men reforma kez kelgen uıymnyń ósýiniń bir bóligi ekenine senimdimiz. Sondyqtan biz ShYU qyzmetin, ásirese ShYU-daǵy aǵylshyn tiliniń mártebesine qatysty tarmaqty jaqsartý boıynsha barlyq sharalardy qoldaýdy jalǵastyramyz.
– Úndistan ShYU-nyń Eýrazııa aımaǵyndaǵy yntymaqtastyqty keńeıtýdegi kúsh-jigerin qalaı baǵalaıdy? Astanadaǵy ShYU sammıti alańynda Qazaqstannyń elderdi biriktirýdegi áleýetin qalaı baǵalaısyz?
– Sońǵy birneshe jylda ShYU belsendi ekspansııa jolyn ustandy, onyń barysynda ShYU otbasyna onǵa jýyq memleket qosyldy. ShYU seriktesteriniń qataryna endi Taıaý Shyǵystaǵy elder de kiredi.
Biz keńeıe otyryp, konsensýs qurý ár taraptyń basymdyqtaryn eskere otyryp jáne ShYU-daǵy qoldanystaǵy yntymaqtastyq qurylymdaryna qundylyq qosýdyń túpki maqsatyn eskere otyryp, ár taraptyń sezimtaldyǵyna barǵan saıyn muqııat bolý kerek ekenin eskerýimiz kerek.
Úndistan ShYU-daǵy Ortalyq Azııa memleketteriniń múddeleriniń ortalyq ekendigine nyq senedi. Sondyqtan Ortalyq Azııa elderiniń ishindegi eń úlkeni Qazaqstannyń ShYU otbasyn biriktirýdegi úlken áleýeti de, jaýapkershiligi de bar.
Úndistan úshin Qazaqstan ShYU-da erekshe oryn alady, óıtkeni biz 2017 jyly Astanada ótken sammıtte ShYU-ǵa resmı túrde qosyldyq. Sońǵy 7 jylda biz ShYU-ǵa tóraǵalyq etý turǵysynan tolyq sheńberge keldik, osy 7 jylda ShYU keńeıip, Úndistan eki sammıt – Úkimet basshylary keńesi men memleket basshylary keńesin ótkizdi. Úndistan Qazaqstanmen ekijaqty qarym-qatynasyn joǵary baǵalaıdy. Dál osyndaı rýhta men Qazaqstanǵa osy jolǵy sammıtke barlyq seriktesterdi, sonyń ishinde birneshe halyqaralyq uıymdardy jınaǵanyn baǵalaımyn.
– Úndistandyq kompanııalardyń Qazaqstandaǵy jumysyn jeńildetý jáne yntalandyrý úshin qandaı qadamdar jasalady?
– Qazaqstan úndilik kompanııalarǵa bıznes úshin ashyq ekendigi týraly naqtyraq sıgnal berýi kerek, óıtkeni bıznes óte básekege qabiletti. Eger siz kompanııalardy ınvestor retinde tartqyńyz kelse, kúsh salýyńyz kerek. Úndistandyq kompanııalar munda kóp jyldar boıy jumys isteıdi, biraq biz kóp nárseni jasaǵymyz keledi. Men Úndistan Úkimeti, Qazaqstan Úkimeti jáne bizdiń syrtqy ister mınıstrlikteri úlken ınvestıtsııa tartý joldaryn izdestirý úshin birlesken kúsh-jigerdi kórgim keledi.
– Qazaqstannyń tóraǵalyǵy aıasynda 2024 jyl ShYU-da Ekologııa jyly bolyp jarııalandy, Úndistan qorshaǵan ortany qorǵaý salasyndaǵy yntymaqtastyqty nyǵaıtý úshin qandaı bastamalardy usynyp otyr?
– Búginde biz klımattyq is-árekette óte belsendimiz. Eger siz jańartylatyn energııaǵa qarasańyz, jańartylatyn energııanyń eń úlken qýaty Úndistannan keledi. Mysaly, Úndistanda óte úlken baǵdarlama bar, onda árbir úı tóbesinde kún batareıalaryn ornatady. Bizdiń basqa eldermen bólisetin tájirıbemiz kóp. Máselen, egin men sýdy paıdalanýdy atap ótýge bolady. Barlyǵymyzdyń ortaq problemalarymyz bar. Qorshaǵan ortany qorǵaý salasynda yntymaqtastyqtyń baǵyttary bar dep esepteımiz. Qorshaǵan orta, teńdik jáne turaqtylyq – alǵa jyljýdyń negizgi baǵyttary.