Qazaqstannyń qaı óńirleri ishimdikti kóp ishedi – statıstıka

<p><span style="font-family: sans-serif; font-size: 18px;">Qazaqstandyqtardyń araq-sharapqa jumsaıtyn shyǵyny 13% artqan. Bul rette elde syra ishý azaıyp, araq pen konıakke suranys kóbeıgen, dep habarlaıdy QazAqparat <a href="https://www.energyprom.kz/ru/a/monitoring/pili-pyom-i-budem-pit-kazahstancy-uvelichili-rashody-na-alkogol-na-13" target="_blank" rel="noopener">energyprom.kz</a> resýrsyna silteme jasap.</span></p>

Qazaqstanda alkogol naryǵy ósip keledi, bul spırtti ishimdikterdi satý kóleminiń artýyna tikeleı baılanysty. Birinshi jartyjyldyqta el dúkenderinen 2,4 ese kóp konıak jáne 29,4% kóbirek araq, túrli lıker men sharap satyp alynǵan.

Ulttyq statıstıka bıýrosynyń mamandary shampan (-3,2%) men syradan (-6,2%) basqa barlyq pozıtsııalar boıynsha ósimdi baıqap otyr.

Barlyq satyp alynǵan (shamasy ishilgen) alkogol kólemi 425,7 mıllıon lıtrge jetedi. Bul kórsetkishtiń 80% syraǵa tıesili: barlar, dúkender men meıramhanalar 347,8 mıllıon lıtr syra satqan.

Ótken jyly QR aýmaǵynda alkogol satý kólemi kúrt ósken edi. Onda araq birden 2 esege, konıak — 73,5%-ǵa satyldy. Bul rette reseılikterdiń eki kóshi-qon tolqynynan basqa tutynýdyń aıtarlyqtaı ósýine yqpal etetin sebep bolmaǵan.

Ulttyq statıstıka bıýro derekterine súıensek, Qazaqstan spırttik ishimdikterdi óndirý boıynsha ishki naryqtyń qajettiligin jappaıdy. Mysaly bıyl birinshi jartyjyldyqta otandyq spırt zaýyttary satyp alý suranysyn 87,2%-ǵa qanaǵattandyra aldy.

Barlyq satyp alynǵan konıaktyń árbir ekinshi bótelkesinde Made in Kazakhstan japsyrmasy bolǵan. Qazaqstandyq óndirýshiler dúkenderge kóbirek ónim jetkize alar edi, biraq olar óz bıznesin ishinara eksportqa baǵyttaıdy. Elde óndirilgen konıaktyń úshten biri (28,7%) shetelge ketedi.

Sharap óndirýshiler satýdyń eksporttyq baǵyttaryn áli ıgergen joq. Óndirilgen sharaptyń barlyq kólemi Qazaqstanda qalady jáne ımporttyq jetkizýshilermen básekeni jalǵastyrýda.

Eldegi satylymnyń 34,4%-y sheteldik sharap kompanııalaryna tıesili. Bul sýsynnyń bizdiń elge eń iri eksporttaýshylary — Grýzııa men Italııa. Grýzııa men Italııa sharaptarynyń dámi úshin Qazaqstan jarty jylda 12 mln AQSh dollaryn jumsaǵan.

Qazaqstandyqtar negizinen jergilikti syrany ishedi – ishki naryqtyń 88,3%-yn otandyq syra qaınatýshylar alady. Elimizdegi eń iri syra óndirýshiler - Shymkent syra qaınatý zaýyty, qaraǵandylyq Efes Kazakhstan, almatylyq Caspian jáne Carlsberg Kazakhstan, qostanaılyq «Arasan», Lısakovskidegi «Altyn ómir» jáne basqalary.

Qalǵan qajettilikti ımport jabady, ol negizinen Reseıden keledi.

Bıylǵy jyldyń ekinshi toqsanynda qazaqstandyqtar alkogoldi ishimdikke jumsalatyn shyǵyndaryn 13,1%-ǵa arttyrǵan. Statıstıkterdiń esebinshe, bıylǵy sáýir–maýsym aılarynda elimizdiń bir turǵynyna araq, sharap jáne syraǵa jumsalǵan shyǵyndar shamamen 1,5 myń teńgeni kórsetti.

Bul kórsetkishti tek ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrý oryndy bolady. Óıtkeni, Qazaqstanda spırttik ishimdikterdiń satylýy tutyný mádenıetine baılanysty: mereke kúnderi ishimdik kóbirek satylady.

Muny sandar da rastaıdy, tórtinshi toqsanda – Jańa jyl qarsańynda adamdar alkogolge kóbirek aqsha jumsaıdy Jazda shyǵyndar azaıady, biraq bul jyly mezgilde qazaqstandyqtar az ishedi degendi bildirmeıdi. Spırti kúshti ishimdikter emes, arzanyraq syrany ishý kórsetkishteri artady.

2023 jyldyń ekinshi toqsanynda Shyǵys Qazaqstan oblysynyń turǵyndary alkogolge kóp aqsha jumsaǵan. Respýblıka boıynsha jalpy shyǵyn kórsetkishi 1,5 myń teńge bolsa, ShQO-da 2,2 ese kóp – 3,4 myń teńge.

Pavlodar jáne Soltústik Qazaqstan oblystarynda da 3,1 myń teńge kóleminde baıqalǵan. Bul somaǵa qaraǵandylyqtardyń (2,9 myń teńge) jáne almatylyqtardyń (2,8 myń teńge) da shyǵyndary shamalas.

Kerisinshe alkogolge jumsalatyn eń az soma Mańǵystaý oblysynda tirkelgen, bul qatarǵa ońtústik jáne batystaǵy birneshe óńir kirgen.