Qazaqstannyń astyq eksporty qandaı kedergilerge ushyrap otyr

<p>ASTANA. KAZINFORM &ndash; Bıyl Qazaqstanda egin bitik, astyq ósimi mol bolǵaly tur. Іshki naryqty aıtpaǵanda alys-jaqyn shet elderge kóptep jóneltýge múmkindik bar. Alaıda dándi daqyldardy eksporttaýda elimiz kedergilerge ushyrap júr. Ásirese, óte aýqymdy Qytaı naryǵy ónimniń az mólsherin ǵana qabyldap otyr. Endi dıqandar artylǵan astyqty ne isteıdi? Bul máseleler jóninde sarapshylardyń pikiri qandaı? Kazinform tilshisi taqyrypty taldap kórdi.</p>

Dándi daqyl túsimi mol

Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń aqparatyna júginsek, 10 qyrkúıektegi jaǵdaı boıynsha dıqandar shamamen 4,7 mln gektar daqyl jınap úlgergen. Byltyrǵyǵa qaraǵanda 28 paıyz ósim bar. Ortasha ónimdilik bir gektarǵa shaqqanda 14,9 tsentnerge jetip otyr, byltyr bul kórsetkish 11 tsentner sheginen aspaǵan bolatyn.

Al bastyrylǵan astyq 10 qyrkúıekte 6,9 mln tonnaǵa jýyqtady. Ótken jylǵy sáıkes kezeńmen salystyrǵanda 31,8 paıyzǵa artyq.

Jalpy alǵanda, bıyl kóktemde el dıqandary 16,6 mln gektar alqapqa dán sepken. Shamamen barlyq dándi daqyl túrin qosqanda 23-24 mln tonna astyq jınalýy múmkin.

Foto: Kazinform

Qytaı tarapynyń lımıti qolbaılaý bolyp otyr

Osyndaı jaqsy ósimniń arqasynda bıyl Qazaqstannyń astyq eksportyndaǵy áleýeti 10 mln tonnadan asqaly tur. Degenmen ol ońaıǵa soqpaıdy, sebebi dándi daqyldy shetelge tasýǵa temirjol ınfraqurylymynyń áleýeti jetpeıdi. Onyń ústine, Qytaı naryǵy astyq qabyldaýǵa belgili bir shekteýler qoıǵan. Máseleni Kólik mınıstrligine qarasty Temir jol jáne sý kóligi komıteti tóraǵasynyń orynbasary Nurjan Kelbýǵanov ta rastap otyr.

Foto: Kólik mınıstrligi

— Qupııa emes, Qazaqstannyń temirjol ınfraqurylymynyń tar tustary jeterlik. Olardy keńeıtý boıynsha jumys júrgizilip jatyr. Birinshi kezekte eksporttyq jáne tranzıttik júk tasymalynyń kúrt artýyna baılanysty Qytaımen aradaǵy baǵyttardyń ótkizý qabiletterin keńeıtý qajettiligi týyndady. Alaıda Qytaı qazaqstandyq astyqty kóp satyp almaı, shektep otyr. 5 jyl buryn biz QHR-dan astyǵymyzdy qabyldaıtyn ınfraqurylymyn ulǵaıtýdy suradyq. Olar sózimizdi jerde qaldyrmaı, Alashankoý stantsııasynda úlken termınal saldy. Sonyń arqasynda byltyr biz 2,2 mln tonna bıdaı jetkizdik. Bul — bizdiń rekord boldy, — dedi ol.

Qazaqstan Qytaıǵa mol astyq jetkize alar edi, biraq 2,2 mln tonnamen shektelýge májbúr. Saldarynan shyǵystaǵy kórshimizdiń alyp naryǵyna aı saıyn 150-200 myń tonnadan aspaıtyn bıdaı eksporttalady. Kelbýǵanovtyń sózinshe, bul shekteý Qazaqstannyń emes, qabyldaýshy taraptyń ınfraqurylymynyń jetkiliksizdiginen bolyp tur. Sondaı-aq QHR memorgandary mol astyqty kirgizýge qulyqty emes. Múmkindik berse Qazaqstan temirjol arqyly Qytaıǵa tolassyz astyq jóneltýge ázir eken.

Árıne, astyq eksportyn aıtpaǵanda eki eldiń saýda baılanysy, taýar aınalymy jaqsy qarqynmen ósip jatyr. Byltyr tek temirjol arqyly 28 mln tonna júk tasymaldanyp, rekordty kórsetkish tirkedi. Onyń 12,6 mln tonnasy Qazaqstan úlesinde desek, kólemi jaǵynan Qytaıǵa baǵyttalǵan jalpy eksporttyń 17,5 paıyzy ǵana bıdaı. Elimiz negizi munaı, túrli metall, tabıǵı gaz ben ýrandy kóptep jóneltedi.

Bıdaı baǵasyn arzandatýǵa týra kele me?

Qazaqstan Qytaı men Eýropa arasyndaǵy dáliz ekeni, keıingi jyldary alys-beriste, taýar tasymaldaýda erekshe belsendi ekeni jasyryn emes. Alaıda logıstıka salasynda áli de kemshilikter bar. Máselen, Táýelsizdik jyldarynda Qazaqstanda bar bolǵany 2,5 myń shaqyrym temirjol salynǵan. Eldiń temirjolynyń jalpy uzyndyǵy — 16 myń shaqyrym. Sonda temirjoldardyń 84 paıyzy keńes zamanynan beri qoldanysta. Bıyl myń shaqyrymnan astam temirjol salynyp jatyr. Biraq bul logıstıkanyń damýyna áli de jetkiliksiz. «Qazaqstan fermerleri qaýymdastyǵy» basqarma tóraǵasynyń orynbasary Aqpar Maýlenovtyń aıtýynsha, osy sebepter astyq eksportyndaǵy basty kedergige aınaldy.

Foto: A. Maýlenovtyń jeke muraǵatynan

— Birinshiden, Qazaqstan Qytaı naryǵyna astyqtan basqa shıkizat pen júkti kóptep jóneltedi. Sonyń áserinen temirjolǵa júkteme kóp. Astyq jetkizýde lokomatıvter jetispeı jatady. Bul tek astyqty Qytaıǵa eksporttaıtyn kezdegi másele emes, ońtústiktegi shekaradan Ózbekstanǵa ótkizer kezde de tap osy problemaǵa urynamyz. Dıqandardyń bári ónimin ótkizgisi keledi, alaıda shekteý bar, — deıdi aýyl sharýashylyǵy salasynyń sarapshysy.

Maýlenovtyń aıtýynsha, Úkimet buǵan deıin salaǵa jaýapty vedomstvo basshylarymen, mamandarmen jáne dıqandarmen keńesip, basqa naryqtardy izdeýdi tapsyrǵan. Shynyn aıtqanda, logıstıka nashar deńgeıde tur, avtomobıl joldarynyń ózi asa damymaǵan. Eýropaǵa bet burý úshin astyqty aldymen Kaspıı teńizine jetkizý qajet, biraq oǵan deıingi protsester shyǵyndy talap etedi.

Dándi daqyldyń barlyq túrin esepke alǵanda Qazaqstannyń jyldyq ónimi shamamen 20-23 mln tonna desek, elimiz aı saıyn kemi 1 mln tonna dándi daqyl eksporttap otyrýǵa tıis. Biraq oǵan shama kelmeıdi, artylǵan ónimdi saqtaýǵa qoımalar qajet. Jalpy, bul máseleni sheshý úshin júıeli jospar kerek ekeni kórinedi.

— Bıyl dán kesh sebildi, sondyqtan bıdaı sapasy tómen bolýy múmkin. Ol kezde ónimniń baǵasyn taǵy da tómendetýge týra keledi. Árıne, Qytaı naryǵy óte úlken, dıqandar sony eskerip ónimin ótkizip, paıda tabýdy kózdeıdi. Alaıda Qytaı tarapynyń talaby qatty, lımıt belgilep, túrli sertıfıkat talap etedi. Nege? Sebebi olarǵa biz ǵana astyq jetkizbeımiz. Teńiz arqyly basqa da elderden ónim aldyrtady, al kememen jetkizý arzanǵa túsedi. Eger Qazaqstan belgilengen lımıtti ózgertip, kóbirek astyq jetkizgisi kelse, kelissózge shaqyrǵany abzal. Alaıda Qytaı tarapynyń talaby bar, dıplomattarymen baılanys ornatý ońaı sharýa emes, — dep tolyqtyrdy Aqpar Maýlenov.

Taǵy bir sebep — Reseı astyǵy bizdegi dástúrli astyq naryǵyn tunshyqtyryp barady. Sebebi belgili, birinshiden, kórshi el eksporttyq baǵytyn kári qurlyqtan Azııaǵa qaraı burdy. Ekinshiden, olarda ónimdilik joǵary, 1 gektardan shamamen 25-30 tsentner astyq alyp jatsa, bizdegi kórsetkish 15 tsentnerden aspaı jatyr. Ónimdilik joǵary bolǵany úshin olar astyq baǵasyn da arzandata alady, ıaǵnı ónimi suranysta bolady. Máselen, ashyq derekkózderde byltyr reseılik bıdaıdyń bir tonnasy 68 myń teńgeden (13 200 rýbl), al qazaqstandyq bıdaı sortyna qaraı 80-91 myń teńge aralyǵynda saýdalanǵany jazylǵan. Baǵa aıyrmashylyǵy anyq ańǵarylady, tutynýshy qaı kezde de qolaıly baǵaǵa kelisetini jasyryn emes. Sondyqtan Qazaqstan astyq eksporty problemasymen ǵana emes, ónimdilikti kóterý máselesimen de aınalysqany jón. Sarapshy bul rette eldegi qolaısyz aýa raıy kedergi etip jatqanyn da atap ótti.

Qosa ketsek, kúni keshe elordada AGRICOM halyqaralyq konferentsııasy ótti. Kýlýarda Qazaqstan astyq odaǵynyń tóraǵasy Nurlan Ospanov Soltústik Afrıka men Eýropanyń astyq naryǵyna qaıta oralýdyń múmkindigi týyndap turǵanyn aıtty.