Qazaqstannan dárilik ósimdikterdiń 14 túri eksporttalady

ASTANA. QazAqparat – Qazaqstanda 1,5 myńǵa jýyq dárilik ósimdik bar. Bul týraly QR Ekologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrliginiń Orman sharýashylyǵy jáne janýarlar dúnıesi komıteti tóraǵasynyń orynbasary Erlan Qutpanbaev aıtty, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Qazaqstanda aǵashtar men butalardyń jáne shópti ósimdikterdiń 6 myńnan astam túri bar. Onyń ishinde 1,5 myńǵa jýyǵy dárilik ósimdik sanatynda bolsa, 390 túri Qazaqstan Respýblıkasynyń Qyzyl kitabyna engizilgen, 110 túri relıkti ósimdik, sondaı-aq 700-den astam endemıkalyq ósimdik túrleri qamtylǵan. Qazaqstanda eksporttalatyn dárilik ósimdikter tizimine 14 túri kiredi, ıaǵnı olardyń qatarynda mııa, sasyr, tsıstanhe jáne basqalary bar», - dedi E. Qutpanbaev Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetindegi baspasóz máslıhatynda.

Onyń aıtýynsha, kedendik statıstıka derekteri boıynsha mııa tamyry negizinen Qytaı, Túrkııa jáne AQSh naryqtaryna ótkizilip jatyr. Máselen, Qytaıǵa 2018 jyldan bastap 2022 jylǵa deıin 40 myń tonnadan astam mııa tamyry eksporttaldy.

«Qaraýsyz qoldanylýyna baılanysty dárilik ósimdikterdiń shıkizat qory taýsylýy múmkin. Dárilik ósimdikterdi baqylaýsyz jınaý kóleminiń ósýine syrtqy naryqtardaǵy suranystyń artýy yqpal etip otyr. 2023 jylǵa deıin tıisti zańdar aıasynda memlekettik orman qorynda, onyń ishinde erekshe qorǵalatyn tabıǵı aýmaqtarda jáne aýyl sharýashylyǵyna arnalǵan jerlerde ósimdik dúnıesin qorǵaý, saqtaý, qalpyna keltirý ári paıdalaný máseleleri rettelgen bolatyn. Degenmen 94 mln gektar alańdaǵy bosalqy jer qorynda dárilik ósimdik shıkizaty, kópjyldyq ekpeler, genetıkalyq jáne ózge de ósimdik resýrstary sııaqty máseleler zańnamamen rettelmegen edi. Osynyń saldarynan ósimdik resýrstaryn tıimsiz paıdalaný, olardyń ósý oryndaryn joıý, adam engizgen bóten túrlerdiń jergilikti ósimdikterdi yǵystyrýy jaǵdaıy oryn aldy», - dedi komıtet ókili.

Onyń sózine qaraǵanda, bul másele ósimdikterdiń ártúrliligine keri áser etip, tabıǵı ekologııalyq júıelerdiń degradatsııasyna ákelýi múmkin.

«Osyǵan oraı «Ósimdikter dúnıesi týraly» zań ázirlenip, qabyldandy. Zańdy ázirleý kezinde halyqaralyq tájirıbe eskerildi. Ósimdikter dúnıesi týraly uqsas zańdar Aýstralııada, Kanadada, Ońtústik Koreıada jáne Eýropa odaǵy elderinde, Amenııada, Belarýste, Qyrǵyzstanda, Túrikmenstanda, Ózbekstanda jáne Ýkraınada bar», - dedi Erlan Qutpanbaev.

Budan buryn habarlanǵandaı, bıyl 2 qańtar kúni Memleket basshysy «Ósimdikter dúnıesi týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańyna qol qoıdy.