Qazaqstandyqtardyń genetıkalyq pasporty jasalady - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetinde «Únqatysý úlken tıimdilikke ákeledi» atty maqala basyldy. Qazaqstan Kásipodaqtary federatsııasy elimizdegi eń iri uıymdardyń biri sanalady. Onyń quramynda 2 mıllıonǵa jýyq múshe bar ekenin eskersek, Uıymnyń jumysy týraly kópshilik kókeıinde saýaldar týyndaıtyny da zańdylyq. Mine, sol saýaldarǵa jaýap berý úshin keshe Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde «Qazaqstan Kásipodaqtary federatsııasynyń 2014 jylǵy qorytyndylary jáne 2015 jyldyń maqsattary» atty arnaıy brıfıng ótkizildi. Qazaqstan Kásipodaqtary federatsııasynyń tóraǵasy Ábilǵazy Qusaıynov sóz reti kelgende úsh jyl qatarynan talqydan ótken «Kásibı odaqtar týraly» Zańnyń byltyr qabyldanǵanyn, oǵan sáıkes Federatsııa óziniń HHІІІ sezin ótkizgenin jáne jańa jarǵy qabyldanǵanyn da tilge tıek ete ketti. Á.Qusaıynovtyń paıymynsha, jańa zań kásipodaqtar qozǵalysyn odan ári damytýǵa degen qadamdy túbirimen ózgertken. Jańa zańda «áleýmettik áriptestiktiń» deńgeıleri Úkimet, kásibı odaqtar jáne jumys berýshiler dep belgilense, úshjaqty salalyq kelisim bazalyq qujat bolyp sanalǵan.
Bas basylymda «Orta bıznestiń ornyqty damý baǵdarlamasy» degen maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. Keshe Investıtsııalar jáne damý mınıstri Áset Isekeshev pen Ekonomıka mınıstri Erbolat Dosaevtyń qatysýymen «Báıterek» ulttyq basqarýshy holdıngi» AQ-nyń alǵashqy otyrysy ótti. Onda holdıngtiń orta bıznesti damytýǵa arnalǵan jańa baǵdarlamasy tanystyryldy. Orta bıznesti qoldaýǵa arnalǵan «Báıterek» holdıngi usynyp otyrǵan jańa baǵdarlama, elimizdiń shıkizattyq emes sektorynda básekege qabiletti, eksportqa baǵyttalǵan aımaqtyq jáne álemdik deńgeıdegi kásiporyndar shoǵyryn qalyptastyrýdy kózdeıdi. Josparǵa saı, baǵdarlamanyń alǵashqy kezeńi synaq túrinde júzege asyrylady eken. «Biz kompanııalardy damytýǵa, shıkizattyq emes eksportty ósirýge, ónerkásiptik óndiristi arttyryp, kásiporyndarǵa joǵary tabysty jumys oryndaryn qurýǵa kómektesýdi kózdeımiz. Alǵashqy kezeńde negizinen úsh salaǵa basymdyq beriledi. Olar agroónerkásip kesheni, mashına jasaý jáne qurylys materıaldarynyń óndirisi. Al endi baǵdarlamaǵa qandaı kompanııalar qatysa alady? Naqty kórseter bolsaq, aktıvteri 2 mlrd. teńgeden asatyn, sońǵy úsh jylda turaqty damyǵan, osy ýaqytta bir ret bolsyn ónimin eksportqa shyǵarǵan jáne keminde 200 jumys orny bar kásiporyndar qatysý múmkindigine ıe bolady.
***
Qazaqstanda bir qyzyq jańalyq endirilgeli otyr. Oǵan sáıkes, memleket árbir azamatynyń densaýlyq jaǵdaıyn bilip qana qoımaı, onyń tuqymyndaǵy ózgeristerdi de baqylap otyrýy yqtımal. Bul úshin elimizde alda arnaıy «karta» óndirilmek. Onyń mán-jaıyna densaýlyq saqtaý vedomstvosy basshylyǵynyń ókili túsinikteme bere ketti. Osy oraıda, «Atameken» Qazaqstan ulttyq kásipkerleri palatasynyń atynan onyń Áleýmettik sala jáne áleýmettik áriptestik komıtetiniń tóraǵasy Talǵat Doskenov Úkimetke eldi eleń etkizerlik usynyspen shyqty. Ulttyq palatada «Jańa tehnologııalar komıteti» qurylǵan eken. Osyǵan oraı ol QUKP jáne beıindi mınıstrliktiń mamandaryn kezdesýge, sonda zaǵıp, estý qabileti buzylǵan jáne basqa da múmkindigi shekteýli jandar arasynda qandaı problemalar barlyǵyn beklgilep alýǵa shaqyrdy. Onyń aıtýynsha, Qazaqstanda árbir azamattyń «Tuqym qýalaý kartasy» bolýǵa tıis!. Bul týraly «Aıqyn» gazetiniń « Qazaqstandyqtardyń genetıkalyq pasporty jasalady» degen maqaladan oqı alasyzdar.
Osy basylymnyń «Minber» aıdarynda QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty Ersultan Bekturǵanov oqyrmandarmen oı bólisti. «Eldiń áleýmettik-mádenı, ekonomıkalyq, ındýstrııalyq damýy jóninde oılana kelgende, meni únemdilik máselesi tolǵandyrady. Halyqty únemdeı bilýge shaqyrýymyz kerek dep oılaımyn. Jalpy dúnıejúzi boıynsha ǵımarattyń qabyrǵalary jylýdy saqtaýy nashar bolǵandyqtan, 25 paıyz jylý energııasyn joǵaltady ekenbiz. Dúnıejúzinde shyǵarylatyn azyq-túlik óniminiń otyz paıyzy tutynýshyǵa jetkenshe joǵalady nemese buzylady eken», - deıdi depýtat gazet betindegi « Únem men tazalyq máselesine myqtap mán beretin kez jetti» degen taqyryppen berilgen suhbatynda.
***
Aqtóbede oqytýshymen janjaldan keıin oqýshy balalar aýrýhanasyna tústi. Dárigerlerdiń qoıǵan dıagnozyna qaraǵanda, balanyń bas mıi shaıqalǵan kórinedi, dep jazady «Vremıa» gazeti «Istorııa s geografıeı» atty materıalynda. Basylymnyń habarlaýynsha, bul oqıǵa ótken aptada oryn alǵan. №51 mektep-gımnazııasynyń zalynda jınalys ótkeli jatqasyn, ol jerge qosymsha oryndyqtar men partalar qajet bolǵan eken. Osyǵan baılanysty geografııa pániniń muǵalimi 6 B synybynan kirip, ýaqytsha bir parta qajet ekenin túsindirgen. Alaıda, oqýshylardyń biri pedagogke partalar balalardyń ózderine jetpeı jatqandyǵyn aıtqan. «Bir partada úsh adamnan otyrmyz. Osy jaıynda men muǵalimge aıttym. Biraq ta ol meni judyryǵymen eki ret urdy», -deıdi altynshy synyptyń oqýshysy
***
«Ekspress-K» gazetiniń búgingi sanynda «Gde zaryty mıllıony "Sberbanka"?» degen materıal berilgen. Atap aıtqanda Tatarstanda atalǵan bank fılıalynyń tonalýyna baılanysty jańa faktiler paıda boldy. 63 mln. rýbldi qoldy qylǵan bas kúdikti ınkassator Igor Bogachenkonyń sybaılastarynyń biri Qazaqstan azamaty bolǵan eken. Tergeý amaldarynyń múddesine oraı onyń aty-jóni jarııalanbaı otyr. Igor Bogachenkonyń sózine qaraǵanda, qazaqstandyq onyń jaqyn týysy kórinedi.