Qazaqstandyq jáne sheteldik sarapshylar syrtqy saıasattyń qalyptasýy men damýyndaǵy Elbasynyń rólin talqylady
Onlaın konferentsııany Nursultan Nazarbaev Qory janyndaǵy Álemdik ekonomıka jáne saıasat ınstıtýty uıymdastyrdy.
«Nursultan Nazarbaevtyń ózi atap ótkendeı, elimizdiń egemendikke beıbit ýaqytta emes, múlde jańa geosaıası tártip qurylǵan kezeńde qol jetkizýi – syrtqy saıasat baǵytyn qalyptastyrýdaǵy basty qıyndyq boldy. Sol ýaqytta memleket múddelerine tikeleı nemese janama áser etetin halyqaralyq protsesterge qatysty memleketimizdiń ustanymyn aıqyndaýǵa týra keldi. Ondaǵy basty syn-qaterdiń biri ıadrolyq qarý edi, bul – bizdiń elimizde ornalasqan tórtinshi ıadrolyq arsenal boldy. Semeı ıadrolyq polıgonynyń jabylýy, sodan keıin ıadrolyq qarýy bar memleket mártebesinen bas tartý - Nursultan Nazarbaevtyń Qazaqstan táýelsizdik alǵansha qabyldaǵan batyl sheshimi edi. ıAdrolyq qarýsyz memleket mártebesi belgili bir dárejede álemdik qaýymdastyqqa enýdegi bizdiń eldiń basty ereksheligi boldy», - dedi Álemdik ekonomıka jáne saıasat ınstıtýtynyń dırektory Qaırat Ábýseıitov.
Onyń aıtýynsha, TuńǵyshPrezıdenttiń bul sheshimimen kóp nárse baılanysty boldy.
«Dál osy sheshimmen bizdiń Prezıdent óz elin dúnıejúzilik qaýymdastyqtyqtyń bedeldi jáne senimdi músheleri dárejesine kóterý úshin saparǵa attandy. Árıne, eń basty mindet – Qazaqstannyń negizgi ulttyq múddelerin kórsetetin jańa syrtqy saıasatty aıqyndaý edi. Dál osy ustanym Tuńǵysh Prezıdentimizdiń osy saladaǵy basty rólin atap kórsetti. Qazaqstan barlyq memlekettermen teń quqyqty, konstrýktıvti jáne ózara tıimdi dıalog qurýǵa árqashan daıyn. Nursultan Nazarbaevtyń syrtqy saıası doktrınasynyń tujyrymdamalyq negizi áli de ózekti. Sonymen qatar, bizge kórshilermen shekarany anyqtaý óte mańyzdy boldy. Bul jumys ta jasaldy», - dedi ortalyq basshysy.
Sonymen birge, spıker «Qazaqstannyń syrtqy saıasaty úshin eń mańyzdy basymdyq ne bolýy tıis?» degen suraqqa jaýap berdi.
«Qazaqstannyń syrtqy saıasatynda qalyptasqan jáne qoldanystaǵy dástúrler kúndelikti tájirıbege baılanysty jetildirilip, tereńdetilip, tolyqtyrylyp otyrýy tıis. Ol neǵurlym qarqyndy, tájirıbege baǵdarlanǵan bolýy kerek. Qazir álem ózgerip jatyr jáne oǵan qısyndy jaýap berý úshin jańa ózgerister engizilýde. Biraq syrtqy saıasattyń negizi qalanǵan. Meniń oıymsha, basymdyqtar syrtqy saıasat memlekettiń ómirlik belsendiligin, ulttyq múddelerin qamtamasyz etetindeı etip qurylýy kerek», - dedi Q. Ábýseıitov.