Qazaqstandyq ǵalymdar býdandastyrylǵan túıeni zertteı bastady
Qazaqstandyq ǵalymdardyń zertteýi bul janýarlardyń genetıkalyq qurylymyn zamanǵa saı túsindirýdegi eleýli úlesi bolyp otyr. Ǵylymı ádebıetterde bir órkeshti jáne eki órkeshti túıelerge genetıkalyq sıpattamalar jetkilikti túrde berilgen. Degenmen, kóptegen erekshelikteri jaǵynan enelerinen joǵary turatyn bul janýarlardyń býdandastyrylǵan túrleri ázirge ǵylymı turǵyda zerttelgen emes. Dál osy olqylyqty qazaq zertteýshileriniń eńbegi toltyrmaq.
Túıe – tek aýyl sharýashylyǵynda et, sút, jún óndirýde ǵana emes, sonymen qatar týrızmde, sporttyq jarystarda, logıstıkada paıdalanýǵa yńǵaıly ári tózimdi janýar. Túıe sharýashylyǵy qatań shóldi klımatta halyqty júnge, sútke jáne etke tolyq qamtamasyz etýge múmkindik beretin Qazaqstan ekonomıkasynyń eń tabysty salalarynyń biri bolyp tabylady.
Bir órkeshti túıeler Arabııa shólderinde, al eki órkeshti túıeler Azııany mekendeıdi. Bul túrlerdiń hromosomalarynyń jıyntyǵy birdeı (2n = 74), sondyqtan olardy ósirýge jáne býdandastyrýǵa bolady. Bir órkeshti jáne qos órkeshti túıelerdi shaǵylystyrý Taıaý Shyǵys pen Ortalyq Azııada ejelden bulshyq etti, saýda kerýenderinde júk tasymaldaýǵa jáne áskerı maqsatqa tózimdi túıe alý úshin qoldanylǵan.
Túıeni býdandastyrý qazirgi ýaqytta eki elde: Túrkııa men Qazaqstanda keńinen qoldanylady.
Qazaqstandyq ǵalymdar alǵash ret bir órkeshti, eki órkeshti jáne jabaıy túıelerdiń WGS derekterimen salystyra otyryp, Qazaqstannyń Almaty oblysynda ósirilgen bes býdan túıeniń tutas genomdyq sekvenırleý derekterin usyndy. Zertteletin toptarda barlyǵy 43 552 164 bir nýkleotıdti polımorfızm tabyldy. Osy SNP-lerdi odan ári salystyrý popýlıatsııalar arasyndaǵy jeke SNP-terdiń mynandaı sandaryn kórsetti: gıbrıdti túıeler (3 271 083), jabaıy túıeler (2 515 591), baktrıandar (1 244 694) jáne dromedarlar (531 224). Zertteletin janýarlardyń genetıkalyq qurylymy sıpattalyp, olardyń genetıkalyq qashyqtyǵyn baǵalaý úshin fılogenetıkalyq aǵash qurastyrylady. Zertteletin býdandar fılogenetıkalyq aǵashtyń jaqyn butaǵynda bolǵandyqtan, genetıkalyq jaǵynan bir órkeshti túıelerge jaqyn ekeni anyqtaldy.
Zertteý nátıjeleri osy sútqorektiniń genetıkalyq qoryn odan ári zertteýge, sondaı-aq osy resýrstardy saqtaýǵa yqpal etedi. Ǵalymdar bul nátıjelerdiń artyndaǵy tujyrymdamalardy jaqsyraq túsiný úshin zertteýlerdiń qosymsha tekserýdi qajet etetinin atap ótti. Ol úshin zertteletin janýarlardyń sanyn kóbeıtip, osy baǵytta kóbirek zertteý jumystaryn júrgizý qajet.