Qazaqstandyq ǵalymdar Aral túbine aǵash ósirýdiń jańa tehnologııasyn oılap tapty

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Otandyq ǵalymdar qurǵap qalǵan Aral teńiziniń ornyna fıtomelıoratıv tehnologııasy arqyly aǵash otyrǵyzý kerek dep sanaıdy. Bul týraly S. Seıfýllın atyndaǵy Qazaq agrotehnıkalyq ýnıversıteti basqarma tóraǵasynyń halyqaralyq qatynastar jáne strategııalyq josparlaý boıynsha orynbasary Erlan Nysanbaev málim etti, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Búginde elimizdiń orman sharýashylyǵy salasynda birqatar ǵylymı zertteý júrgizilip jatyr. Sonyń biri - Aral teńiziniń qurǵaǵan túbinde fıtomelıoratıv tehnologııasy arqyly aǵash otyrǵyzý múmkindigi. Jańa tehnologııanyń kómegimen aǵash otyrǵyzyp, ósimdik túrlerin egý teńizden bólinetin shań men tuzdyń azaıýyna jáne jergilikti halyq zardap shegip jatqan syrqat túrleriniń tómendeýine yqpal etedi. Sondaı-aq, jańa jaıylym jerleriniń paıda bolýyna múmkindik jasaıdy. Tıisinshe Aral aımaǵyndaǵy ekologııalyq jaǵdaı da jaqsara túsedi. Táýelsizdik jyldary keýip qalǵan Aral teńizinde 100 myń gektardan astam jerge sekseýil otyrǵyzyldy»,- dedi E.Nysanbaev elordada ótken «Táýelsizdik jáne Qazaqstannyń agroónerkásip kesheniniń damýy» atty konferentsııa barysynda.

Sondaı-aq, spıker elorda mańyndaǵy jasyl beldeý boıynsha da birshama jumys atqarylǵanyn alǵa tartty.

«Elorda irgesindegi jasyl beldeý topyraq quramyn jaqsartý, onyń tuzdanýyn azaıtý jáne qunarlylyǵyn arttyrý boıynsha eksperımentter júrgizildi. Jáne ondaǵy ósimdikter men aǵashtardyń ósýine kedergi keltiretin aramshóptermen kúresý maqsatynda gerbıtsıdterdi qoldaný ádisteri zertteldi. Sol sııaqty jasyl beldeý aýmaǵynda orman-saıabaq landshaftaryn jasaý boıynsha usynystar ázirlendi. Ǵalymdar jumysynyń arqasynda 100 myń gektarǵa jýyq jerge 28 túrli aǵash túri otyrǵyzyldy. Qazirgi ýaqytta jasyl beldeý aýmaǵynda elorda turǵyndary men qala qonaqtary úshin demalýǵa jaǵdaı jasalǵan», - deıdi ol.

Odan bólek, E. Nysanbaev otandyq ǵalymdardyń sırek kezdesetin jáne joıylý qaýpi bar aǵash tuqymdary úshin «ınvıtro» ósirý ádisin oılap tapqanyn aıtty.

Onyń sózinshe, atalǵan ádis bıoalýandyqty qamtamasyz etý úshin mańyzdy.


Seıchas chıtaıýt