Qazaqstandyq 10 JOO alǵash ret álemniń úzdik ýnıversıtetteriniń qataryna endi
QR Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń málimetinshe, qazaqstandyq JOO-lar atalǵan reıtıngke 2014 jyldan beri qatysyp keledi.
Bıyl ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti jahandyq reıtıngte 165-orynǵa kóterildi. QazUÝ – álemniń úzdik 200 ýnıversıtetiniń qataryna engen alǵashqy qazaqstandyq joǵary oqý orny.
10 qazaqstandyq ýnıversıtet 1000 joǵary oqý ornynan turatyn álemniń úzdik ýnıversıtetteriniń reıtıngine endi.
«Onyń ishinde 5 JOO sońǵy jylda pozıtsııasyn jaqsartty. Sonyń ishinde L. N. Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti top-400 qataryna enip, álem boıynsha 357-shi orynǵa ıe boldy. Sondaı-aq KIMEP – bıylǵy reıtıngke Qazaqstannan qosylǵan jańa joǵary oqý orny. Reıtıngte biriktirilgen sapaly kórsetkishterge: túlekterdiń suranysqa ıe bolýyna, daıyndyǵyna, básekege qabilettiligi men bedeline, ulttyq jáne álemdik tanymaldylyǵyna, ýnıversıtettiń ǵylymı mektepteri (teoretıkalyq jáne qoldanbaly) jáne qyzmet baǵyttarynyń, jetekshi oqytýshylardyń tıimdiligine erekshe nazar aýdarylady» delingen habarlamada.
Sondyqtan qazaqstandyq joǵary oqý oryndarynyń álemdik akademııalyq reıtıngterge qatysýy – básekege qabilettiń kórsetkishi, sondaı-aq sapany arttyrýdyń nátıjesi.
Reıtıngtegi qazaqstandyq joǵary oqý oryndar:
1. Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ – 165 oryn,
2. L.N.Gýmıleva atyndaǵy EUÝ – 357 oryn,
3. M.Áýezov atyndaǵy OQMÝ – 490 oryn,
4. Q.Sátbaev atyndaǵy QazUTZÝ – 541-550 oryn,
5. QazUAÝ- 591-600 oryn,
6. Abaı atyndaǵy QazUPÝ – 601-650 oryn,
7. QBTÝ – 751-800 oryn,
8. KIMEP – 751-800 oryn
9. QarMTÝ – 801-1000 oryn,
10. Abylaıhan atyndaǵy QazHBjÁTÝ - 800-1000 oryn.
Reıtıngtiń ádistemesi mynadaı 6 kórsetkishti eskere otyryp júrgiziledi:
1. Joǵary bilim berý júıesiniń ǵalymdary men sarapshylarynan JOO qyzmeti týraly derekterdi jınaý jolymen esepteletin akademııalyq bedeli - 40%.
2. Jumys berýshiler arasynda joǵary oqý ornynyń tanymaldyǵy - 10%.
3. Professorlyq-oqytýshylyq quramnyń stýdentter sanyna degen araqatynasy - 20%
4. Scopus málimetteri negizinde júrgiziletin ǵylymı maqalalardyń dáıek sóz keltirýi -20%
5. Shetel stýdentterdiń úlesi – 5%.
6. Sheteldik oqytýshylardyń úlesi – 5%.
QS Quacquarelli Symonds jahandyq ǵylymı-zertteý keńes berý ortalyǵy daıyndaǵan QS World University Rankings álemdik ýnıversıtet reıtıngi álemniń 1000 úzdik ýnıversıtetin baǵalaıdy. QS – álemdegi eń tanymal ári jıi atalatyn ýnıversıtetter týraly salystyrmaly aqparat kózi.