Qazaqstandyqtar ózimizde qaınatylǵan syrany kóp ishpeıtin bolǵan

<p>ASTANA. KAZINFORM — 2023 jyldyń qorytyndysynda otandyq syra qaınatýshylar 611,2 mln lıtr syra óndirdi. Bul 2022 jyldyń 12 aıymen salystyrǵanda 14,8 paıyzǵa az. 2021 jylǵy rekordtyq jylmen salystyrǵanda syra óndirisi 15,4 paıyzǵa qysqardy.</p>

Energyprom.kz portalynyń málimetinshe, bıyl qańtarda 29 mln lıtr syra óndirildi. Bul 2023 jyldyń qańtarymen salystyrǵanda birden 34,8 paıyzǵa kem. 
2023 jylǵy qańtar-jeltoqsanda qazaqstandyq syra qaınatý zaýyttary syraǵa suranystyń 89,8 paıyzyn (eksporttyq jáne ishki naryqta satý) qamtamasyz etti.

2022 jyly kórsetkish 92,4 paıyz bolǵan. Import birden 17,3 paıyzǵa, 69,6 mln lıtrge deıin ósti.

Bul ımport úlesin 7,6 paıyzdan 10,2 paıyzǵa deıin ulǵaıtty.

Syra eksporty 20,2 mln lıtrdi qurap, 2,8 paıyzǵa qysqardy, al ishki naryqtaǵy satý 12,6 paıyzǵa, ıaǵnı 660,5 mln lıtrge deıin tómendedi.

Respýblıkalyq psıhıkalyq densaýlyq ǵylymı-tájirıbelik ortalyǵynyń málimetinshe, eń kóp ishetin óńirler — Soltústik Qazaqstan, Abaı, Pavlodar jáne Shyǵys Qazaqstan oblystary, al eń az ishetin óńirler — Almaty qalasy, Mańǵystaý jáne Almaty oblystary. 

Bas-aıaǵy 90,4 myń azamat ishimdik máselesine baılanysty esepte tur.

2024 jyldyń qańtar aıynyń sońynda alkogoldi syranyń baǵasy bir aıda nebári 0,4 ósti.

Byltyr jeltoqsanda bul ishimdik 1,3 paıyzǵa, al 2023 jyldyń qańtarynda 2,9 paıyzǵa qymbattaǵan. Bir jylda alkogoldi syranyń baǵasy 18,6 paıyzǵa ósti

Óńirler arasynda alkogoldi syra baǵasynyń eń joǵary jyldyq ósimi Aqmola oblysynda baıqaldy — 36,3 paıyz.

Odan keıin Ulytaý jáne Mańǵystaý oblystary — ár oblysta 26,5 paıyz. Baǵanyń eń tómen ósimi Pavlodar (5,4%), Túrkistan (9,9%) jáne Jambyl (10%) oblystarynda tirkeldi.