Qazaqstandyq jyljymaıtyn múlik naryǵy toqyraýdan shyǵa bastady – Freedom Finance Global zertteýi
Freedom Finance Global-dyń Qazaqstannyń jyljymaıtyn múlik naryǵynyń keshendi zertteýi halyqtyń kóńil-kúıiniń keıbir aspektilerin ashyp, sondaı-aq naryqtyń kásibı qatysýshylarynyń pikirin jarııa etti. Bul bolashaq úrdisterdi taldaýǵa múmkindik beredi.
Zertteý qazirgi naryq faktorlarymen de, naryqtyń yqpaldy qatysýshysy bolyp tabylatyn úkimettiń tikeleı sheshimderimen de týyndaǵan toqyraýdyń naryqta basym bolýy týraly tujyrymdamany qoldaıdy.
Alaıda kompanııa sarapshylarynyń pikirinshe, 2022-2023 jyldarda uzaq merzimdi perspektıvada 2018 jyly bastalǵan naryq ósimindegi ótpeli kezeń baıqalady.
«Qazaqstandyq jyljymaıtyn múlik naryǵynda qazirgi jaǵdaı - qatań jáne 2024 jyldyń basynda osyndaı bolyp qalýy múmkin. Jaǵdaıdyń oń faktory – mólsherlemeni tómendetý úrdisi. Bul kelesi jyly naryqqa oń áserin tıgizedi. Alaıda tek mólsherlemeni tómendetý jyljymaıtyn múlik naryǵyndaǵy barlyq problemalardy sheshpeıdi, memleket bul jaǵdaıda baıypty sharalar qabyl qabyldaýy qajet. Desek te mundaı sharalar el turǵyndarynyń satyp alý qabiletin arttyrýǵa tıis, bul halyq úshin baspana tapshylyǵymen qatar, Qazaqstandaǵy jyljymaıtyn múlik naryǵyn damytýdyń mańyzdy faktorlarynyń birine aınalmaq», – dep atap ótti Freedom Finance Global sarapshysy Ańsar Abýev.
Zertteý aıasynda naryqty saraptamalyq baǵalaý memlekettik basqarýdyń joǵary býyn menedjerleri (naryqty retteý), qurylys salasynyń ókilderi, jyljymaıtyn múlik agenttikteri, jyljymaıtyn múlik salasyndaǵy habarlandyrý agregatorlary jáne ekinshi deńgeıli bankterden suhbat alyndy.
Sarapshylardyń deni memleketti naryqqa qatysýshylarǵa áser etýdiń mańyzy turǵysynan birinshi orynǵa qoıady, bul olardy naryq úrdisterin kórsetýge emes, úkimet sheshimderine kóbirek baılanystyrýǵa ıtermeleıdi.
Potentsıaldy úı satyp alýshylardyń pikiri olardyń satyp alý qabiletine baılanysty. Qazaqstannyń 1047 turǵyny arasynda júrgizilgen saýalnama (561 úı satyp alýdy josparlap otyr jáne 486 satyp aldy) turǵyn úıge suranystyń joǵary ekenin janama túrde rastaıdy.
Alaıda aıtarlyqtaı qatań mólsherleme naryǵy potentsıaldy ıpotekalyq qaryz alýshylardyń nesıe táýekeliniń nasharlaýyna yqpal etedi, bul óz kezeginde naryqtyń damýyna kedergi keltirip, «qara tizimder» paıda bolýyna sebepshi bolady.
Turǵyn úı satyp alýdy josparlap otyrǵan respondentterdiń saýalnamasy kórsetkendeı, olardyń 90%-y turǵyn úı satyp alý qajetiniń baryn rastaıdy. Eń kóp bóligi (33,9%) bıyl úı satyp alýy ońtaıly sheshim bolatynyn aıtady.
Úı satyp alýǵa keletin bolsaq, respondentterdiń 75%-y ony alýǵa aqshasy jetpeıtinin aıtady. Páter satyp alýdy josparlaǵandardyń 60%-dan sál astamy ıpotekany júginetinin moıyndaıdy. Atalmysh nátıje buryn aıtylǵan ıpotekalyq operatsııalardyń úlesine qaıshy keledi (2022 jyly 34–40%). Bul bolashaq naryq mólsherlemesine qatty táýeldilik úrdisin anyqtaýǵa jáne 2023 jyly joǵary ınflıatsııaǵa baılanysty taza qunnyń tómendeýin kórsetýge kómektesýi múmkin.
«Bazalyq mólsherleme men mámileler sanyn salystyrý aqsha-nesıe saıasatynyń qatańdyǵy men naryq belsendiligi arasyndaǵy tikeleı korrelıatsııany kórsetedi. Bir jaǵynan bazalyq mólsherleme naryqty báseńdetý quralynyń rólin atqarýy tıis. Biraq ekinshi jaǵynan, ıpoteka naryǵynda negizgi oıynshy retinde Otbasy bank qaldy, ol naryqtyq emes mólsherlemeler boıynsha ıpoteka bere alady. Bazalyq mólsherlemeniń máni jańa jeńildetilgen ıpotekanyń bolmaýy jáne Otbasy bankiniń iri qalalardan ketý táýekelderi jaǵdaıynda naryqqa odan ári áser etedi. Sondaı-aq 2023 jyly bazalyq mólsherlemege táýeldi EDB naryq ıpotekasynyń úlesi 25%-ǵa deıin óskenin jáne bul úrdis jalǵasa beretinin eskerý kerek», – dep boljaıdy Ańsar Abýev.
Zertteý derekteri negizinde Freedom Finance Global sarapshylary jyljymaıtyn múlik naryǵyndaǵy ahýaldy damytýdyń mynadaı stsenarıılerin qurastyrdy. Birinshisine sáıkes Úkimet jańa jeńildetilgen ıpotekalyq baǵdarlamany jarııalamaıdy nemese assortımentti naryq suranysyn jabýǵa jetkilikti deńgeıge deıin keńeıtpeıdi.
Bul jaǵdaıda naryq kúrdeli jolmen júredi dep kútilýde – naryqtaǵy ekinshi deńgeıli bankter baǵdarlamalarynyń úlesin ulǵaıtý jalǵasady, al halyq joǵary mólsherlemeniń qysymyn olardyń qolaıly deńgeıge deıin tómendetilmegenshe sezinýdi jalǵastyrady. Stsenarııdiń ekinshi nusqasy boıynsha úkimet keń naryq úshin jeńildetilgen nesıeleýdiń jańa baǵdarlamasyn jarııalaıdy degen boljam bar.
Bul jaǵdaıda naryq jeńildetilgen jolmen júredi. Degenmen mólsherlemeler 2018 jyly «7-20-25» baǵdarlamasy iske qosylǵan kezdegideı bolady dep kútilmeıdi. Olar kóterilý jaǵyna qaraı qaıta qaralady. Eki stsenarııde de oblys ortalyqtarynda turǵyn úıdiń ınvestıtsııalyq tartymdylyǵynyń ósýi kútilýde.
Turǵyn úıdi jáne depozıtterdi jalǵa berýden túsetin kiristilik teń bolýy múmkin, alaıda EDB-degi mólsherleme turǵyn úıdi amortızatsııalaý faktorynyń bolmaýy esebinen utady.