Qazaqstandyq munaıǵa – 125 jyl

<p>ASTANA. KAZINFORM &ndash; Bıyl otandyq munaı-gaz salasy 125 jyldyǵyn atap ótip jatyr. Osy ýaqyt ishinde qazaqstandyq munaı-gaz ónerkásibi birneshe uńǵymadan Qazaqstandy iri geosaıası &laquo;oıynshyǵa&raquo; aınaldyrǵan iri ındýstrııaǵa deıin ósti.&nbsp;</p>

Qazaqstan munaıynyń tarıhy 1899 jyldan bastaý alady. Atyraýda Qarashúńgúl munaı uńǵymasyn ázirleý bastalyp, onda 17 uńǵyma burǵylanǵan bolatyn. Alǵashqy geologııalyq barlaý jumystary Eskenede 1892 jyly bastaldy, al kelesi jyly Dossor, Karaton, Maqat jáne Qarashúńgúlde barlaý burǵylaý jumystary bastaldy.

Sol jyldardaǵy jýrnaldarda Qarashúńgúl munaıy «óte jeńil munaı, móldir jáne gazǵa baı» dep sıpattalǵan.

Qazaqstandyq munaı 1911 jyly álemge áıgili boldy. Brıtanııalyq kásipkerler ázirlegen Dossor ken ornynan iri ken orny tabyldy. Sonymen qatar Dossor munaıy hımııalyq quramy boıynsha sol jyldardaǵy Baký munaıynan jaqsy boldy. Osydan keıin Qazaqstannyń munaı óndirisine oblıgatsııalary Ulybrıtanııa, Frantsııa, Germanııa jáne Shveıtsarııadan kelgen ınvestorlar salǵan kompanııalar kiristi.

1914-1915 jyldardyń basynda Qazaqstanda munaı óndirý 200 000 tonnaǵa jetti. Alaıda azamattyq soǵys Qazaqstannyń munaı ónerkásibiniń damýyn toqtatty.

1920 jyldardyń ortasynda tereńdik sorǵylary men kompressorlarmen munaı óndirý bastaldy.

Ekinshi dúnıejúzilik soǵys kezinde qazaqstandyq óndiris 39%-ǵa ósti.

1992 jyly Qazaqstan Reseımen jáne Omanmen birge Teńiz ken ornynan Novorossıısk Qara teńiz portyna munaı tasymaldaý úshin Kaspıı qubyr konsortsıýmyn (KQK) qurdy. Bul sheshim respýblıkanyń munaı salasyn halyqaralyq ıntegratsııalaý jolyndaǵy mańyzdy qadam boldy.

Sol jyly Qazaqstan ıtalıandyq Agip kompanııasymen jáne brıtandyq British Gas kompanııasymen Qarashyǵanaq munaı-gaz kondensaty ken ornyn ıgerý týraly kelisimge qol qoıdy, bul eldiń óziniń baı resýrstaryn ıgerý úshin sheteldik ınvestorlardy tartýǵa daıyn ekenin kórsetti.

Jańa myńjyldyqtyń bastalýymen Qazaqstan óziniń munaı ınfraqurylymyn belsendi damytýdy jalǵastyrdy. 2001 jyly teńizdi Novorossııskimen baılanystyratyn KQK júıesine munaı aıdaý bastaldy. Bul magıstral qazaqstandyq munaıdyń negizgi eksporttyq joldarynyń birine aınaldy.

2000 jyly álemdegi eń iri ken oryndarynyń biri bolyp tabylatyn Soltústik Kaspııdegi Qashaǵan ken orny mańyzdy jańalyq boldy. Sonymen qatar, Qazaqstan tasymaldaýdyń barlyq kezeńderinde munaı partııalaryn sáıkestendirýge múmkindik beretin munaı sapasy bankin qurdy.

2018 jyly úsh iri munaı óńdeý zaýytyn jańǵyrtý aıaqtaldy. Ol 2010 jyly bastalyp, Shymkent, Atyraý jáne Pavlodar MÓZ-in qamtydy. Jańǵyrtý nátıjesinde Qazaqstanda benzın óndirisi úshten birine ósip, ishki naryqtaǵy tapshylyqty toltyrǵanyn atap ótken jón.

Búginde elimizdiń munaı salasynda bilikti mamandar eńbek etip, el ekonımıkasynyń órkendeýine belsendi atsalyp keledi.