Qazaqstandaǵy iri kompanııalar nege otandyq ónimdi satyp almaıdy
«Árbir transulttyq kompanııanyń ekologııa men shetelden jumys kúshin tartýdaǵy mindetinen bólek, ózindik áleýmettik mindettemeleri bar. Bul rette BAQ quraldary myna jańalyqty baıqamaı qaldy: «Teńizshevroıl» jaqynda tuńǵysh ret taýardy satyp alý josparyn jarııalady. Bireýge bul ózgeris esh jańalyq bolmaýy múmkin. Biraq bul salada birneshe jyl júrgen men úshin bul - aıtarlyqtaı mańyzdy aqparat. Sol sekildi taǵy bir iri kompanııa satyp alý josparyn jasaýǵa daıyn ekenin aıtyp, otandyq taýarlardyń reestrin surady. Sondyqtan bul jumys kúsheıtiledi», - dedi Abylaı Myrzahmetov OKQ-da ótken baspasóz máslıhatynda.
Onyń aıtýynsha, qytaılyq jer qoınaýyn paıdalanýshylarmen de bul baǵytta jumys júrgiziledi. Abylaı Myrzahmetovtyń sózine sensek, jer qoınaýyn paıdalanýshylarmen jumysta Energetıka mınıstrliginde yqpal eterlik tetikter barshylyq.
«Shetelden jumys kúshin tartýdan bólek, osyndaı máselelerge de (iri kompanııalarǵa otandyq taýarlardy ótkizý) nazar aýdaryp, qoǵam bolyp yqpal etýimiz kerek. Otandyq taýardyń baǵasy men sapasy laıyq pa – endeshe satyp alyńyzdar, bolmasa Qanat Bozymbaev aıtqandaı, lıtsenzııany qaıtaryp alýǵa deıingi sharany qabyldaǵan jón. «Kaztsınk», «Qazaqmys», «Arselor»... «Arselor Mıttal» eshqashan otandyq ónimdi satyp almaıdy. Jaýapkershilik degen atymen joq. «Qazaqmys» qajettiliktiń 50 paıyzyn alyp otyr. «ERG» kompanııasy da seriktestikke daıyn. Eger biz oıly protektsııany qolǵa almasaq, otandyq taýardy ósirmek túgili, qoldaǵy barymyzdan aıyrylyp qalýymyz múmkin. Importty almastyrý degen sóz qozǵalǵanda eń aldymen óz elimizdiń, óz taýar óndirýshilerimizdiń múddesi týraly aıtamyz. Sol sebepti batyl qadamdardan qoryqpaý kerek», - dedi Abylaı Myrzahmetov.
Eske sala ketsek, elimizde «Atameken» Ulttyq kásipkerler palatasy janynan ımportty almastyrý jónindegi keńes qurylady. Keńes alańynda bıznes-qoǵamdastyq ýákiletti memlekettik organdarmen, uıymdarmen birlesip, jergilikti qamtýdy jáne retteletin satyp alý júıesin, kedendik-tarıftik saıasatty, tehnıkalyq retteý, shıkizat bazasyn damytý, ınfraqurylymdyq damý, memlekettik qoldaý sharalarynyń tıimdiligin arttyrý, ónerkásiptik kooperatsııany damytý, sondaı-aq óńdeý ónerkásibi damýyna baılanysty basqa máselelerdi talqylaıdy.