Qazaqstandaǵy dári-dármek sapasy qalaı tekseriledi
Elimizde óndiriletin dári-dármek kólemi qandaı?
Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev 2021 jylǵy 1 qyrkúıektegi Joldaýynda farmatsevtıka ónerkásibine erekshe kóńil bólý qajettigin, sonyń ishinde medıtsına ónimderin zerthanalyq jáne tehnıkalyq synaqtan ótkizetin ortalyq qurý qajettigi týraly basa aıtqan bolatyn. Ol 2025 jyly Qazaqstanda óndirilgen dári-dármek pen medıtsınalyq qural-jabdyq kólemin 50 paıyzǵa jetkizý kerektigin aıtqan edi.
Qazirgi tańda elimizde 158 farmatsevtıkalyq óndiris jumys isteıdi, onyń ishinde 42 óndiris dárilik zattardy óndirýge mamandanǵan bolsa, 116 óndiris medıtsınalyq maqsattaǵy buıymdardy óndirýmen aınalysady. Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń dereginshe, 2022 jyly dárilik zattar men medıtsınalyq buıymdar naryǵynyń kólemi 921,1 mlrd teńgeni, onyń ishinde otandyq taýarlar óndirisiniń kólemi – 162,6 mlrd teńgeni qurady.
Qazaqstandyq dárilik zattardyń eksporty
Memlekettik kirister komıtetiniń dereginshe, bıyl qańtar-mamyr aılarynda dárilik zattardyń eksporty 6,2 mln AQSh dollaryn qurady. 2022 jyly farmatsevtıkalyq ónimniń eksporty 32,2 mln AQSh dollaryn, onyń ishinde TMD elderine – 24,6 mln AQSh dollaryn, Azııa jáne Eýropa elderine 7,6 mln AQSh dollaryn quraǵan.
Naýryz aıynda elimizde óndirilgen dári-dármekterdiń ishki naryqtaǵy úlesin 50%-ǵa deıin jetkizý sharalary talqylanǵan edi. Densaýlyq saqtaý mınıstri Ajar Ǵınııattyń aıtýynsha, bul kórsetkishke qol jetkizý úshin respýblıkanyń farmatsevtıkalyq jáne medıtsınalyq ónerkásibin damytý, ǵylymı jáne kadrlyq áleýetti arttyrý, normatıvtik-quqyqtyq bazany jetildirý jáne jalpy farmatsevtıkalyq sektordy tsıfrlandyrý boıynsha sharalar qabyldanyp jatyr. Osy oraıda, birlesken kásiporyndar ashý jáne álemdik farmatsevtıkalyq ındýstrııanyń jetekshi kompanııalarynyń óndiristerin lokalızatsııalaý boıynsha belsendi túrde jumys júrgizile bastady. Olardyń qatarynda Hoffmann-La Roche (Shveıtsarııa), Pfizer (AQSh), Novo Nordisk (Danııa), Takeda (Japonııa), SK Plasma (Ońtústik Koreıa) jáne t.b. bar.
Úkimet basshysy Álıhan Smaıylov Densaýlyq saqtaý mınıstrligine aıtylǵan usynystardy taldap, olardy elimizde óndirilgen dári-dármekterdiń ishki naryqtaǵy úlesin 50%-ǵa jetkizý boıynsha jol kartasynda eskerýdi tapsyrdy. Ol sońǵy birneshe jylda Qazaqstannyń farmatsevtıka salasy turaqty ósim kórsetip otyrǵanyn atap ótti: shyǵarylatyn preparattardyń assortımenti keńeıip, kólemi ulǵaıa tústi. Alaıda, olardyń ishki naryqtaǵy úlesi baıaý ósip otyr, qazirgi kórsetkish – 28%.
Sonymen qatar ómirlik mańyzy bar dárilik zattar men medıtsınalyq buıymdar boıynsha uzaqmerzimdi sharttar jasasýdyń mańyzdylyǵyna toqtaldy. «Onkologııalyq jáne júrek-qan tamyrlary aýrýlaryn emdeýge arnalǵan preparattarǵa erekshe nazar aýdarý kerek. Ol úshin aldaǵy jyldarǵa qajettilikti eskere otyryp, osyndaı dárilik zattardyń tizbesi bekitilýi tıis», - dedi Úkimet basshysy.
Otandyq dári-dármek úlesin arttyrý úshin qandaı jumys júrgizilip jatyr?
Memleket basshysy Qazaqstan halqyna Joldaýynda otandyq óndiristiń úlesin farmatsevtıkalyq naryqta 50%-ǵa deıin jetkizý mindetin qoıdy. Qoıylǵan mindetterdi iske asyrý úshin QR Densaýlyq saqtaý mınıstrligi naryqtyń áleýetti múmkindikterin taldap, odan ári damytý jóninde sharalar ázirledi. Іshki naryqta otandyq óndiristegi dári-dármekterdiń úlesin 2029 jylǵa qaraı 50%-ǵa deıin jetkizý jónindegi Jol kartasyn ázirledi. Densaýlyq saqtaý mınıstriniń 2022 jylǵy 21 qyrkúıektegi buıryǵymen Astana, Shymkent jáne Aqtóbe qalalarynda farmatsevtıkalyq klasterler quryldy. Árbir klasterdiń ózindik erekshelikteri bolady. Máselen, Shymkent klasteri dári-dármek shyǵarýǵa, Aqtóbe klaster aımaǵy medıtsınalyq qural-jabdyqtar shyǵarýǵa, al Astana klasteri farmatsevtıka salasyn zııatkerlik qoldaýǵa baǵyttalatyn bolady. Bul aımaqtarda iri medıtsınalyq jáne tehnıkalyq ýnıversıtetterdiń, óndiris oryndary men halyqqa joǵary tehnologııalyq medıtsınalyq kómek kórsetetin klınıkalyq bazalardyń bolýyna baılanysty Astana, Aqtóbe jáne Shymkent qalalary tańdalǵan. Sondaı-aq farmatsevtıka jáne medıtsına salasyn damytý boıynsha Úılestirý keńesi quryldy. Sondaı-aq, protsestiń ártúrli kezeńderinde BIGPHARMA farmatsevtıkalyq kompanııalarymen kelisimsharttyq óndiristiń ınvestıtsııalyq jobalary boıynsha kelissózder júrgizilýde. «Roshe» kompanııasymen 4 joba bastamashylyq jasaldy, «AstraZeneca» kompanııasymen kelissózder júrgizilýde, «Pfizer» kompanııasymen qupııalylyq týraly kelisimge qol qoıyldy jáne «Rrevenar-13» pnevmokokkty vaktsınany kelisimsharttyq óndirý jobasyn iske asyrý jónindegi jol kartasy bekitildi.
Dáriniń jaǵymsyz áseri men baǵasy týraly aqparatty qaıdan alýǵa bolady?
Eldegi dári-dármektiń sapasy ázirlengen sátten bastap, halyq paıdalanǵanǵa deıingi aralyqta úzdiksiz tekserilip otyrady. Kez kelgen dárini tirkeý kezinde áýeli saraptama ótkizedi, odan ári elge ákeler shaqta da sapasyn mamandar baqylaıdy.Búgingi tańda dárilik zattardyń baǵasyn memlekettik retteý TMKKK (tegin medıtsınalyq kómektiń kepildik berilgen kólemi) sheńberinde jáne MÁMS (mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý) júıesinde farmatsevtıkalyq naryqtyń kóterme jáne bólshek saýda segmentinde júzege asyrylady. Elimizde DariKZ mobıldi qosymshasynyń jańartylǵan nusqasy qoljetimdi. Bul qosymsha arqyly halyq dárilik zattardyń jaǵymsyz reaktsııalary jóninde derbes aqparat alyp, dári-dármektiń baǵasyna qatysty shaǵymdana alady. Naqtyraq aıtqanda, dárilik zattyń jaǵymsyz áseri baıandalatyn karta-habarlamalar nemese «sary kartalar» dep atalatyn aqparat paraqshalaryn jiberýge arnalǵan jańa qyzmet iske qosylyp otyr. Bul rette dárilik zattardyń qoldanýdan keıingi jaǵymsyz reaktsııalary týraly aqparatty dárilik zattar men medıtsınalyq buıymdardy saraptaý ulttyq ortalyǵynan onlaın rejımde jedel alýǵa bolady. Karta-habarlamany jiberý úshin qosymshadaǵy «Janama áseri» bólimin ashyp, patsıent jáne preparat týraly málimetterdi toltyryp, sondaı-aq keri baılanys jáne qajet bolǵan jaǵdaıda aqparatty naqtylaý úshin baılanys derekterin kórsetý qajet.
Dári-dármek baǵasyna shaǵym túsirýge bolady
Densaýlyq saqtaý mınıstrligi atalǵan qosymsha halyqpen ózara baılanysýǵa arnalǵan tıimdi qural qyzmetin atqarady dep málimdedi. Mobıldi qosymshadaǵy jańa qyzmet dárilik preparattardyń qaýipsizdigin baqylap, farmakologııa naryǵy aınalymyna qatysýshylarmen baılanysta bolýǵa septigin tıgizedi. Budan bólek, DariKZ mobıldi qosymshasynyń jańa nusqasy arqyly dárihanalardaǵy dári-dármektiń baǵasy ruqsat etilgen shekten asyra qoıylǵan jaǵdaıda shaǵym túsirýge bolady. Jalpy, dárihanadaǵy baǵaǵa shaǵym túsirý úshin birneshe qarapaıym qadam jasaý qajet. Birinshiden, DariKZ mobıldi qosymshasynan shekti baǵasy belgilengen qajetti preparatty taýyp, ekinshiden, «Baǵaǵa shaǵym túsirý» tetigin basý kerek. Budan ári qajetti jolaqtardy toltyryp, habarlama joldanady. Sonymen qatar, halyq DariKZ qosymshasy arqyly uqsas preparattarǵa qoıylatyn baǵalardy salystyra alady. Dáriniń retsept arqyly nemese retseptisiz beriletinin, sáıkestik sertıfıkatyn tekserip, óndirýshi, medıtsınada qoldanylýy, saqtaý merzimi týraly jáne t.b. derekterdi bile alady.
Farmatsevtıkalyq naryqtaǵy qaýipsizdik qalaı qamtamasyz etiledi?
Qazaqstanda dárilik zattardy óndirý, satý jáne paıdalaný naryǵy tıisti erejeler men normalarmen retteledi. Farmatsevtıka naryǵyndaǵy qaýipsizdikke qatysty barlyq jaǵdaılar boıynsha Dárilik zattardy saraptaý ulttyq ortalyǵy muqııat baǵalaý júrgizedi, árbir jaǵdaı tirkeýden keıingi kezeńde «paıda-qaýip» araqatynasyn baǵalaý máseleleri jónindegi komıssııa otyrysynda qaralady, dárilik zattardyń qaýipsizdigin qadaǵalaý men monıtorıng júrgizýge jaýapty halyqaralyq uıymdardyń usynystary eskeriledi.
Qazaqstanda birqatar jaǵdaılarda dárilik zattar men medıtsınalyq buıymdardy qoldanýdy toqtata turý, satýǵa tyıym salý engiziledi. Olar dárini qoldaný jónindegi nusqaýlyqta kórsetilmegen adam densaýlyǵy úshin qaýipti jaǵymsyz reaktsııalar anyqtalǵan kezde, nusqaýlyqta kórsetilgen jaǵymsyz reaktsııalardyń jıiligi artsa, emdik áseri bolmaǵan kezde, eleýli jaǵymsyz reaktsııalarǵa baılanysty preparatty basqa elderdiń naryǵynan toqtata turý nemese keri qaıtaryp alý týraly aqparat bolǵan kezde, dáriler men medıtsınalyq buıymdardyń qaýipsizdik, sapa jáne qoldaný tıimdiligine áser etetin óndirý protsesi buzylǵan kezde, medıtsınalyq buıymdardy qoldanýda onyń qaýipsizdigine áser etetin konstrýktsııadaǵy aqaýlar, áreket etý prıntsıpi anyqtalǵan kezde, dáriler men medıtsınalyq buıymdardy qoldanýǵa baılanysty patsıenttiń nemese tutynýshynyń densaýlyǵyna zııan keltirilgeni týraly aqparat kelip túsken kezde, eger tirkeý kýáligin ustaýshysy tirkeý kýáligin keri qaıtaryp alýdy nemese dári-dármekter men medıtsınalyq buıymdardy aınalymnan alýdy surasa, eger dáriler farmınspektsııa nátıjeleri boıynsha aıqyndalǵan QR jáne EAEO tıisti farmatsevtıkalyq praktıkalarynyń talaptaryna sáıkes kelmese jáne dári-dármektiń tirkeý kýáligin ustaýshysy jáne medıtsınalyq buıymdy óndirýshi farmakologııalyq qadaǵalaý jáne qaýipsizdikti, sapa men tıimdilikti monıtorıngteý jónindegi mindettemelerdi oryndamasa qoldanylady.
Dárilik zattardy tańbalaý júıesi
Qazaqstanda dárilik zattardy tańbalaý júıesi 2022 jylǵy shildeden bastap kezeń-kezeńimen engizilip jatyr. Memleket basshysy densaýlyq saqtaý júıesin tsıfrlandyrýdyń mańyzdylyǵy jaıly birneshe márte aıtqan edi.
Dári-dármekterdi tańbalaý boıynsha pılottyq jobany júrgizý týraly sheshim 2018 jyldyń jeltoqsanynda qabyldandy.
Elimizdegi biryńǵaı tańbalaý operatory farmatsevtıkalyq naryqtyń qoldanystaǵy ınfraqurylymyna dárilik zattardy qadaǵalaý júıesin engizý boıynsha jumys júrgizip jatyr. Dári-dármekterdi tańbalaý – bul óndirýshiden, dıstrıbýtsııa qurylymynan, dárihanalardan jáne medıtsınalyq uıymdardan patsıenttiń sońǵy núktesine deıingi barlyq jetkizý tizbegi arqyly dári-dármekterdiń qozǵalysyn baqylaýdyń mańyzdy quraly. Mindetti tańbalaý men qadaǵalaýdy engizý dári-dármek aınalymyn anaǵurlym ashyq etetini sózsiz. Sonymen qatar, satyp alýshyǵa satyp alynatyn preparattardyń túpnusqalyǵyn óz betinshe tekserýge múmkindik beredi.
Bul tájirıbe Ońtústik Koreıa, Túrkııa, Saýd Arabııasy, AQSh, Qytaı, Úndistan, Reseı, Italııa, Argentına sııaqty birqatar elderde burynnan qoldanylǵan. Qazaqstanda dárilik zattardy tańbalaý júıesi kezeń-kezeńimen engiziledi. Qazaqstanda taýarlardy qadaǵalaý úshin tańbalaýdy engizý taýarlardy EAEO-da sáıkestendirý quraldarymen tańbalaý týraly Kelisim, sondaı-aq 2019 jyldyń kókteminde qoldanysqa ene bastaǵan «Saýda qyzmetin retteý týraly» QR Zańy sheńberinde júrgiziledi. Qoryta kele, ult saýlyǵy – memlekettiń basty ustanymy ekeni anyq. Sondyqtan densaýlyq saqtaý mınıstrligi elge keletin dári-dármektiń qaýipsizdigine, sapasyna beıjaı qaramaıdy dep senemiz.