Eń úlken oblys Aqtóbeniń áleýmettik-ekonomıkalyq damý qarqyny qalaı
Aqtóbe oblysynda 12 aýdan bar. Al Aqtóbe qalasy Almaty jáne Astana aýdandaryna bólingen. Qazirgi kezde oblys halqynyń sany 948 myńǵa jýyqtady. Onyń 75,4%, ıaǵnı, 714 myńnan astamy qalaǵa shoǵyrlanǵan. Al qalǵan 233,5 myńy aýyldarda turady.
Ulttyq statıstıka bıýrosynyń málimetine súıensek, 9 aıda 13600-den astam sábı ómirge keldi. Qaıtys bolǵan adam sany — 4301.
Kóshi-qon byltyrǵyǵa qaraǵanda sál báseńdegen. Ótken jyly 1500-ge jýyq adam kóshse, bıyl myń adamnan sál asady. Onyń 420-y ózge elge ketti. Al ishki kóshi-qon 1519 adam bolyp tur.
Salalardyń damý kórsetkishi
2024 jyldyń qańtar-qazan aıynyń qorytyndysy boıynsha Aqtóbe oblysynda turaqty makroekonomıkalyq jaǵdaı saqtalǵan. Óńirdiń ekonomıkalyq ósimi — 106,2% qurady.
— ónerkásip óniminiń kólemi — 2,2 trln teńge (104,5%);
— ınvestıtsııalar — 674,4 mlrd teńge;
— aýyl sharýashylyǵy — 311,1 mlrd teńge (100,2%);
— qurylys jumystary — 280,6 mlrd teńge (117,4%);
— turǵyn úı iske qosý — 719,5 myń sharshy metr;
kólik jáne qoımalaý — 394,4 mlrd teńge (105,3%);
— saýda aınalymy — 1,8 trln. teńge (114,0%).
Aqtóbe óz shekaralyq múmkindigin paıdalanyp, ınvestıtsııa tartý úshin hab qurylysyn bastady. Bul taýar qunyn tómendetip, jetkizý qyzmetin jedeldetýge múmkindik beretin joba. Qazirgi kezde Aqtóbede halyqaralyq áýejaı aýmaǵynda arnaıy ekonomıkalyq aımaq salyna bastady. Aqtóbe oblysynyń ındýstrıaldy-ınnovatsııalyq damý basqarmasynyń basshysy Dosjan Álibekovtiń aıtýynsha, bul shekara aýmaǵyndaǵy saýda aınalymyn ósirýge jáne ekonomıkalyq yntymaqtastyqty nyǵaıtýǵa qolaıly joba.
— Arnaıy ekonomıkalyq aımaq qurý jobasy oblystyń kólik-logıstıkalyq ınfraqurylymyn damytýǵa baǵyttalǵan jáne Aqtóbe oblysynyń tranzıttik áleýetin aıtarlyqtaı arttyrýǵa múmkindik beredi. Kólik-logıstıka salasynda toǵyz negizgi salany jáne ónerkásiptegi 29 baǵytty qurý josparlan. Bul óńirdiń odan ári damýyn qamtamasyz etip, sheteldik ınvestıtsııa tartýǵa múmkindik beredi, — dedi Dosjan Álibekov.
Aqtóbe ekonomıkalyq aımaǵynyń aýdany — 858 gektar. Túrkııanyń S Sistem Lojistik kompanııasy «Qazposhta» AQ-men birlesip, áýejaı aýmaǵynda logıstıkalyq habtyń qurylysyn bastap ketti. Bul joba 130 jańa jumys ornyn ashyp, tranzıttik tasymaldaýdy damytýdaǵy mańyzdy qadam bolmaq.
Áýejaı aýmaǵynda 10 ga jer telimi anyqtaldy. Logıstıkalyq hab qyzmetteriniń negizgi tutynýshylary Aqtóbe oblysynyń saýda-ónerkásiptik kompanııalary, sondaı-aq jaqyn jáne alys shet elderdiń seriktesteri bolady.
Aıta keteıik, qańtar-qazan aılary aralyǵynda kóterme saýda kólemi 1 211 422,4 mln teńge boldy. Bıyl 9 aıda EAEO elderimen ózara saýda 1284,6 mln AQSh dollaryn qurap, 2023 jylǵy qańtar-qyrkúıekpen salystyrǵanda 21,7% artty. Onyń ishinde eksport — 472,6 mln AQSh dollaryn, ımport — 812 mln AQSh dollaryn qurady.
Aqtóbede Jylqy sharýashylyǵy ınstıtýty qurylady
Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Jylqy sharýashylyǵy ınstıtýtyn qurý týraly tapsyrma berdi. Instıtýt qurý jumystaryn bastaý úshin óńirde QR Aýyl sharýashylyǵy vıtse-mınıstri Amanǵalı Berdalın kelip, atqarylatyn jumys baǵytyn saralady. Búginde elimizdegi jylqynyń jalpy sany — 4,1 mln. Asyl tuqymdy jylqy sany 46 myń bas nemese jalpy jalqy sanynyń 1 paıyzdan astamyn ǵana quraıdy.
— Asyltuqymdy jylqylardy irikteý men ósirýge basa nazar aýdaryp, sol arqyly asyltuqymdy mal basynyń úlesin arttyrý qajet. Jalpy, sońǵy bes jylda salany sýbsıdııalaýǵa 4,9 mlrd teńge bólingen. Bıyl salt atty jáne shabandoz jylqylardyń otandyq tuqymdaryn saqtaý jáne kóbeıtý týraly arnaıy zań qabyldandy. Úkimet zańdy oryndaýǵa kirisip te ketti. Qazirgi memlekettik qoldaý erejelerine Qostanaı jylqy tuqymynyń popýlıatsııasyn jańǵyrtý jáne qalpyna keltirýdiń jańa baǵyttary engizildi. Olardy júzege asyrý bul tuqymnyń sanyn 3-4 esege arttyrýǵa múmkindik beredi, — dedi Amanǵalı Berdalın.
2024-2026 jyldarǵa arnalǵan baǵdarlamalyq-nysanaly qarjylandyrý aıasynda Adaı jáne Qostanaı jylqylaryn jaqsartý, sondaı-aq, Jaby, Kóshim jáne Muǵaljar jylqylarynyń sanyn kóbeıtýge baǵyttalǵan eki ǵylymı-zertteý baǵdarlamasy qolǵa alyndy.
Bul maqsatqa respýblıkalyq bıýdjetten 1,5 mıllıard teńgege jýyq qarajat bólindi. Aqtóbe oblysy ákiminiń baspasóz qyzmetiniń habarlaýynsha, jańadan qurylǵan jylqy sharýashylyǵy jáne jem-shóp óndirisi ınstıtýtynyń negizgi mindeti — jylqylardyń asyltuqymdyq qasıetterin jaqsartý boıynsha ǵylymı-zertteý jumystaryn júrgizý jáne otandyq tuqymdardy halyqaralyq naryqqa belsendi túrde shyǵarý.
Instıtýt aldaǵy bes jylda asyltuqymdy jylqy sanyn 6-7 paıyzǵa arttyrýdy mindet etip otyr.
Aıta keteıik, bıyl óńirde egin bitik shyqty. Oblysta mal basynyń ortasha ósimi 8 paıyzǵa jetse, dıqandar gektarynan 14 tsentnerden ónim aldy. Barlyǵy 600 myń tonnaǵa jýyq astyq jınaldy.
Aqtóbe oblysynda aıryqsha mańyzǵa ıe 32 túrli azyq-túliktiń 26-y shyǵarylady. Olar: un, nan, makaron, sıyr eti, qoı eti, jylqy eti, qııar, qyzanaq, ashytylǵan sút ónimderi, ósimdik maıy jáne t. b.
Qalǵan 6 túri, onyń ishinde qaraqumyq, kúrish, qant, tuz, burysh, balyq basqa aımaqtardan jetkiziledi jáne ishinara ımporttalady. 10 aıdaǵy derekke súıensek, turaqtandyrý qoryna 26 tonna qaraqumyq jarmasy, 594 tonna qant, 7 880 tonna birinshi surypty un jáne 37 tonna kúrish bar.
— Bıylǵy eginnen 61,8 myń tonna kartop, 43,4 myń tonna kókónis, 40 myń tonna maıly daqyldar jınaldy. Budan basqa maýsymaralyq kezeńde baǵany turaqtandyrý úshin jergilikti taýar óndirýshiler «Prıgorodnyı» JShS, «Bolat LTD» JShS, «Arman» ShQ-nan 4846 tonna kartop, 390 tonna sábiz, 400 tonna pııaz, 448 tonna qyryqqabat jetkizýge kelsimshart jasaldy, — dedi Aqtóbe oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasynyń basshysy Qusaıyn Sársembaı.
Al «Aýyl amanaty» jobasy aıasynda Aqtóbe oblysynda 2700-den astam kásipker qoldaý taýyp, óz kásibin ashty. Eki jyl ishinde óńirge jalpy somasy 15 mlrd teńgeden asa úsh transh bólinse, búginde barlyq soma tolyǵymen ıgerildi.
Baǵa men tabys
Bıyl III toqsanda jumyssyzdar sany 22,7 myń adam boldy. Jumyssyzdyq deńgeıi jumys kúshine qaraǵanda 4,7% bolyp tur. Aqtóbelikterdiń ortasha aılyǵy — 368 600 teńge.
Shaǵyn jınaqty aýyl mektebin jańǵyrtý: Aqtóbeniń bastamasy respýblıkaǵa úlgi
Aqtóbe oblysynda 434 memlekettik mektep bar. Onyń 280-i, ıaǵnı, 70% aýyl mektebi. Sol aýyl mektebiniń 201-i — shaǵyn jınaqty bilim ordasy.
Aqtóbe oblystyq bilim basqarmasynyń basshysy Jaıyq Sultannyń aıtýynsha, sońǵy úsh jylda 1030 oryndyq 8 aýyldyq mektep paıdalanýǵa berildi. 10 aýylda 2350 oryndyq jańa mektepter salynyp jatyr. Olardyń úsheýi «Jaıly mektep» ulttyq jobasy aıasynda boı kóteredi.
— «Shaǵyn qalalar men aýyldardaǵy 1000 mektepti jańǵyrtý» tapsyrmasyna sáıkes óńirde 226 aýyl mektebi 8,2 mlrd. teńgege jańǵyrtyldy. Qalǵany 2025 jyldyń sońyna deıin tolyqtaı qamtylady. 2023-2024 oqý jylynda óńirde «Tsıfrlyq tehnologııalardy paıdalana otyryp, Aqtóbe oblysynyń shaǵyn jınaqty aýyl mektepteriniń áleýetin damytý» pılottyq jobasy iske asyryldy. «Qazaqstan halqyna» qoǵamdyq qorynyń qarjylaı qoldaýymen pılottyq jobaǵa kirgen shaǵyn jınaqty mektepterdiń materıaldyq-tehnıkalyq bazasy nyǵaıtyldy. Buǵan deıin ınternet jyldamdyǵyn arttyrýdyń tehnıkalyq múmkindigi bolmaǵan 46 mektep Starlink júıesine qosyldy. Jergilikti bıýdjetten jobaǵa qatysqan 165 pedagogtiń qosalqy jumysyn yntalandyrýǵa 54,4 mln teńge ústeme aqy tólendi. 1068 muǵalim men 204 mektep dırektory biliktilikti arttyrý kýrstarynan ótti. Oqytý semınarlary men vebınarlar ótkizildi, ádistemelik usynymdar ázirlendi. Nátıjesinde shaǵyn jınaqty mektepterde bilim sapasy 4-11% artqan, — deıdi Jaıyq Sultan.
Al «Aýyldyq densaýlyq saqtaýdy jańǵyrtý» ulttyq jobasy aıasynda óńirde 21 medıtsınalyq nysan salyndy. Keler jyly aýdanaralyq aýrýhanalardy zamanaýı úlgide jabdyqtaý úshin 3 nysanda jóndeý jumystary qarastyrylǵan.
2025 jyly Yrǵyz, Qobda aýdandarynda feldsherlik ambýlatorııa, sonymen birge 10 medıtsınalyq pýnk salynady.