Qazaqstanda jumyrtqany tutyný 2%-ǵa artqan
Óńirler boıynsha óndiristiń eń úlken kólemi Aqmola oblysynda baıqaldy -437 mln dana, jylyna mınýs 5,5%. Jetekshi óńirler úshtiginde Soltústik Qazaqstan (429 mln dana, plıýs 53,1%) jáne Qaraǵandy (355,6 mln dana, mınýs 4,4%) oblystary da bar.
Osy jyldyń birinshi jartyjyldyǵynyń qorytyndysy boıynsha jergilikti kompanııalar bir jyl burynǵy 94,6%-ǵa qaraǵanda (ishki naryqta ótkizýdi qosa alǵanda eksport) 96,3%-ǵa qamtamasyz etti. Import sáıkesinshe resýrstardyń 3,7% qurady. Jyl basynan beri elge tek 95,3 mln jumyrtqa ákelindi - bul 2021 jyldyń birinshi jartyjyldyǵyna qaraǵanda 26,5%-ǵa az.
Sonymen qatar, eksport, kerisinshe, 2,4 esege, 131,7 mln danaǵa deıin ósti.
2022 jyldyń birinshi toqsanynda bir qazaqstandyq ortasha eseppen toqsanyna 47,2 dana tutynǵan. Bul bir jyl burynǵyǵa qaraǵanda 1,9%-ǵa artyq.
Jumyrtqa tutynýdyń eń kóp kólemi Qostanaı oblysyna tıesili - orta eseppen jan basyna shaqqanda 62,9 jumyrtqa, jylyna plıýs 9,8%. Kóshbasshylar úshtiginde Aqmola jáne Qaraǵandy oblystary da bar. Eń tómengi kórsetkish Mańǵystaý oblysynda tirkeldi.
Osy jyldyń shilde aıynda birinshi sanattaǵy on jumyrtqanyń ortasha baǵasy 379 teńgeni qurady — bir jyl burynǵyǵa qaraǵanda 6,6%-ǵa qymbat.
Іri qalalar men megapolıster arasynda eń joǵary baǵa Nur-Sultan (on jumyrtqa úshin 488 teńge), Almaty (460 teńge) jáne Qonaev (456 teńge), eń tómen baǵalar Qaraǵandyda (287 teńge) baıqaldy.