Qazaqstanda jerdi tıimdi paıdalanýǵa qatysty baqylaý kúsheıdi

ASTANA. QazAqparat - Qazaqstanda jerdiń tıimdi ári maqsatty paıdalanýyna qatysty memlekettik baqylaý kúsheıdi. Bul týraly búgin Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde ótken baspasóz máslıhatynda «Agrohımııalyq qyzmettiń respýblıkalyq ǵylymı-ádistemelik ortalyǵy» MM jetekshisi Erbolat Bazyljanov málim etti.

«Qazirgi ýaqytta Qazaqstan jerdi maqsatymen paıdalaný úshin memlekettik baqylaýdy kúsheıtti. Óte júıeli jumystar tyndyrylýda. Egis tanabyn agrohımııalyq zertteý - mol ónimniń kepili, sol sebepti agrohımııalyq zertteýlerdiń kólemi 1,5 mln. gektardan 3,5 mln. gektarǵa ulǵaıtyldy», - deıdi E.Bazyljanov.

Onyń atap ótkenindeı, osy jumystarmen burynnan aınalasyp kele jatqan, joǵary bilimdi mamandary bar, agrohımııalyq qyzmet qajetti qural-jabdyqtarmen tolyq qamtamasyz etilgen.

Onyń sózine qaraǵanda, sýarmaly egistik jerlerge agrohımııalyq zertteýler júrgizip, topyraqtaǵy aýylsharýashylyq daqyldarynyń ósip-jetilýine eń qajetti elementterdiń mólsherin anyqtap, ár tanaptyń pasportyn jasaý - joǵarǵy ónim alý múmkindigin ulǵaıtyp, jer qunarlylyǵynyń kemýine jol bermeıdi. Óndirilgen ónimniń ónimdiligin jáne sapasyn kóterýde topyraqtyń qunarlyǵyn arttyryp, mıneraldy tyńaıtqysh berýdiń júıelerin jetildirýdiń mańyzy zor. Bul úshin árbir sharýashylyq aýyspaly egistiktegi daqyldardyń kezektesý tártibin saqtap, daqyldar egiletin tanap topyraǵynyń mehanıkalyq, hımııalyq quramyn jete bilip, sol tabıǵı qunarlylyqtyń mólsherine qaraı mıneraldy tyńaıtqyshtardy berýleri qajet. Sondyqtan egis egetin árbir sharýashylyq ózderiniń egistik jerlerine agrohımııalyq zertteýler júrgizip, ár tanaptyń pasportyn jasatýlary qajet. Osyndaı zertteý nátıjelerin basshylyqqa alǵan ujymdar jaqsy kórsetkishterge qol jetkizedi.

Mamannyń aıtýynsha, sýarmaly egistik alqaptarda zertteý árbir 5 jyl, al sýarylmaıtyn aýmaqtarda árbir 7 jyl saıyn júrgiziletin bolady.

«Álemdik tájirıbe bar. Gýmýs úderisi óte uzaq júretin qubylys. Sondyqtan 5-7 jylda topyraq quramynda bolatyn gýmýstyń kólemi qatty azaıyp ketpeıdi. Bul másele kásibı mamandarǵa belgili. Eger qajettilik bolsa, bizde odan da jıi tekseris jasaýǵa materıaldyq múmkindikter jetedi. Jer Kodeksinde de kórsetilgen, eger jergilikti organdar qaısybir jer aýmaǵyn jıirek tekseris jasatý kerek dep sheshse, ol alqaptarda agrohımııalyq tekserister jıirek jasalyp turady. Bul sheshiletin másele. Eger sharýalardyń ózderi jyl saıyn jasap turamyz dese de, óz erikteri, biz tek kelisemiz. Qazirgi ýaqytta elimizde tekseris jasaıtyn 24 uıym bar. Biraq jer qunaryn jıi tekserip turý, menińshe, bos shyǵyn. 5-7 jyl saıyn júrgizip tursa da jetkilikti», - dep atap ótti ol.