Qazaqstanda jemqorlyq qylmys jasaǵany úshin ataǵy men laýazymyna qaramastan laýazymdy tulǵalar jaýapkershilikke tartylady - A.Shpekbaev
«Buryn sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl júıesi jemqorlyqtyń saldarymen kúresýge jáne kináli adamdardy jazalaýǵa baǵyttalǵan bolatyn. Qazir eldiń sybaılas jemqorlyqqa qarsy saıasatyna eleýli túzetýler engizilýde. Atap aıtqanda, jemqorlyqqa qarsy is-qımyldaǵy basty nazar onyń aldyn alýǵa, memleket pen qoǵamnyń kúshin sybaılas jemqorlyqty barynsha azaıtýǵa biriktirýge aýdarylǵan», - deıdi ol. A.Shpekbaevtyń atap ótýinshe, osy baǵyttaǵy keshendi is-shara 2014 jylǵy jeltoqsanda qabyldanǵan Qazaqstan Respýblıkasynyń 2015-2025 jyldarǵa arnalǵan sybaılas jemqorlyqqa qarsy strategııasynda kózdelgen. Strategııanyń negizgi baǵyttary: memlekettik qyzmet salasyndaǵy, kvazımemlekettik jáne jeke sektorlardaǵy, sottardaǵy jáne quqyq qorǵaý organdaryndaǵy sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl jasaý, qoǵamdyq baqylaý ınstıtýtyn engizý, sybaılas jemqorlyqqa qarsy mádenıet deńgeıin arttyrý, halyqaralyq yntymaqtastyqty damytý. Ony ázirleý kezinde jemqorlyqqa qarsy is-qımylda eleýli tabystarǵa qol jetkizgen elderdiń tájirıbeleri zerdelendi. 2015 jylǵy sáýirde osy Strategııany iske asyrý jónindegi Úkimettiń jospary bekitildi. Ol taıaýdaǵy úsh jyl ishinde kóleńkeli ekonomıka men sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl jónindegi sharalardy anyqtady. «Elbasy usynǵan «100 naqty qadam» Ult Josparyn iske asyrý maqsatynda: kásibı memlekettik apparatty qurý men sybaılas jemqorlyqty barynsha azaıtý basym baǵyttardyń biri bolyp belgilendi. Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl máselelerindegi keshendi kózqarasqa «Memlekettik qyzmet týraly», «Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl týraly», «Qoǵamdyq keńester týraly», «Aqparatqa qol jetkizý týraly», «Jalpyǵa birdeı deklaratsııalaý týraly», «Memlekettik satyp alý týraly», «Memlekettik aýdıt jáne qarjylyq baqylaý týraly», «Aqparattandyrý týraly», sondaı-aq Kásipkerlik jáne Etıka kodeksteri sııaqty birqatar zańnamalyq aktiler arqyly qol jetkizildi», - dedi agenttik tóraǵasynyń orynbasary. Onyń atap ótýinshe, merıtokratııany qorǵaý jáne jemqorlyqty boldyrmaý boıynsha qabyldanyp jatqan sharalardy iske asyrýda Etıka kodeksi mańyzdy orynǵa ıe, ol memlekettik qyzmetshilerdiń minez-qulyqtaryna qoıylatyn talaptardy qatań saqtaýǵa baǵyttalǵan. Ar-namys kodeksinen ereksheligi jańa Etıka kodeksi memlekettik qyzmetshilerdiń qyzmetindegi naqty etıkalyq standarttardy belgileıdi, jemqorlyqqa qarsy shekteýlerdi qamtıdy, naqty jaǵdaılardaǵy basqarýshylyq minez-qulyqtardy naqtylap, júıeleıdi. Kodekske etıka jónindegi ýákil ınstıtýtyn engizý arqyly etıka normalarynyń saqtalýyn baqylaý júıesin anyqtaý, memlekettik organdardyń basshylaryna sybaılas jemqorlyqqa qarsy ahýaldy qamtamasyz etpegeni úshin derbes tártiptik nemese ákimshilik jaýaptylyqty júkteý boljanady. Múddeler qaqtyǵysy máseleleri boıynsha túzetýler engizildi. «Reforma sheńberinde sybaılas jemqorlyqqa jol bermeý máselelerine de úlken mán berilýde. Memlekettik qyzmet kórsetýler sapasyn arttyrý boıynsha júıeli jumystar júrgizilýde. Atap aıtqanda, «Memlekettik kórsetiletin qyzmetter týraly» zańmen memlekettik organdar qyzmetiniń memlekettik qyzmetterdi tutynýshy retinde bıznes pen halyqqa baǵyttalýy qamtamasyz etiledi, olardy kórsetý standarttary men reglamentteriniń mindettiligi bekitiledi», - degen ol qazirgi ýaqytta Agenttik pen EQYU Ortalyǵynyń ózara is-qımyly sheginde Astanada EQYU elderiniń úzdik tájirıbeleri negizinde sybaılas jemqorlyq qaterlerin taldaý jáne anyqtaý boıynsha ádistemelik qural ázirlenip jatqanyn atap ótti. A.Shpekbaevtyń aıtýynsha, aǵymdaǵy jyldyń basynan bastap qoldanystaǵy tórt jańa kodekstiń: qylmystyq, qylmystyq-protsestik, qylmystyq-atqarýshylyq jáne ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodekster sheginde memlekettik apparatta sybaılas jemqorlyqqa jol bermeý jónindegi keshendi sharalar kózdelgen. Paraqorlyqtyń barlyq túrleri boıynsha jazanyń alternatıvti sharalaryn engizýdi jańalyq retinde atap ótken jón, ıaǵnı alynǵan paranyń mólsherindegi ne eselik mólsherindegi aıyppuldar, bular halyqaralyq standarttarǵa sáıkes keledi. Sonymen qatar, jazalanbaı qoımaý qaǵıdatyna úlken mán berile otyryp, Qazaqstanda jemqorlyq qylmys jasaǵany úshin ataǵy men laýazymyna qaramastan laýazymdy tulǵalar jaýapkershilikke tartylady. Osyndaı qylmystar jasaǵany úshin memlekettik qyzmette jumys isteý ne belgili bir qyzmetti atqarý quqyǵynan ómir boıy aıyrylady. Jalpy, búgingi kúni Qazaqstanda sybaılas jemqorlyqtyń aldyn alý men jolyn kesýge baǵyttalǵan zańnamalyq sharalar naqty pysyqtalǵan. Osy kórsetilgen sharalar qataryna quqyq qorǵaý organdarynyń múltiksiz qyzmetin jetildirý boıynsha zań jobalarynyń erejelerin jatqyzýǵa bolady, onyń ishinde kadrlyq menedjmenttiń sapasyn arttyrýy men quqyq qorǵaý organdarynda sybaılas jemqorlyqqa jaǵdaı týǵyzbaıtyn sharalary kózdelgen. Sol sııaqty memlekettik qyzmette sybaılas jemqorlyqqa qarsy tetikteri boıynsha yntalandyrý júıesi - quqyq qorǵaý organdarynyń qyzmetkerleri úshin jalaqyny salystyrmaly túrde jetken jetistigine qaraı tóleý júıesi engiziledi. Qazaqstanda zań ústemdigi salasyna qarasty reformasy aıasynda, sot tóreliginiń bes satylydan úsh deńgeıli júıege aýysý josparlanýda, sondaı-aq, sýdıalarǵa kandıdattar úshin talaptardy qatańdatý men olar úshin jas shegin arttyrý kózdelýde. Osy saladaǵy sybaılas jemqorlyqqa qarsy quraldaryn engizý arqyly barlyq sot protsesterinde aýdıo, beıne jazýlardy júrgizý mindetteledi jáne de barlyq tergeý áreketteri boıynsha ókilettilikti tergeý sýdıasyna kezeń-kezeńmen tapsyrylady. «Kúni keshe ǵana Parlamentpen qabyldanǵan «Sybaılas jemqorlyqqa qarsy» zańnyń jeke erejelerin talqylaýǵa Gonkong, Sıngapýr, AQSh, Koreıa Respýblıkasy, Ulybrıtanııa jáne Italııa sarapshylary qatysty. Halyqaralyq standarttardy eskere otyryp, zań aıasynda qyzmettik ádeptiliktiń qaǵıdalary men erejelerin buzý deńgeıleri men naqty sybaılas jemqorlyq ara-jigi ajyratyldy. Sybaılas jemqorlyq quqyqbuzýshylyqtar retinde qylmystyq nemese ákimshilik jaza taǵaıyndalatyn sybaılas jemqorlyq belgileri bar is-qımyldar (áreket nemese áreketsizdik) uǵynylady. Zańmen eńgizilip otyrǵan «sybaılas jemqorlyqtyń» jańa túsiniktemesine erekshe kóńil bólý qajet. Ol tikeleı ózi nemese deldal arqyly múliktik (múliktik emes) artyqshylyqtardy alýdy nemese tabýdy, sondaı-aq úshinshi tulǵalarǵa qatysty da qarastyrady. Osyǵan oraı, Qylmystyq kodekske de ózgertýler eńgiziledi. Budan bylaı, memlekettik mindetterdi atqarýǵa ókiletti tulǵalar qataryna kvazımemlekettik sektor qyzmetkerleri de teńestirildi. Sonymen qatar, kvazımemlekettik mekemeler, onyń ishinde óndiris salasynda da, sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl sýbektileri bolyp tabylady», - dedi ol. Onyń sózine qaraǵanda, memlekettik jáne jeke sektordaǵy potentsıaldy jemqorlyqty baǵalaý úshin zańnamalyq deńgeıde alǵash ret sybaılas jemqorlyq táýekelderin taldaý uǵymy engizilýde. Ol memlekettik organdar men kvazımemlekettik sektor uıymdary jáne sýbektilerine qatysty júzege asyrylatyn bolady. Mundaı taldaýlar ortalyq pen aımaqtyq deńgeıde qazirdiń ózinde júrgizilýde, al osy baǵyttaǵy Agenttiktiń ókilettiligin zańdy turǵydan bekitý olardyń tıimdiligin áldeqaıda artyrady. Sybaılas jemqorlyqqa qarsy barlyq sýbektilermen ótkiziletin sybaılas jemqorlyq táýekelderin ishki taldaý uǵymy engizilýde. Sonymen qatar, jańa zańnamalarǵa sáıkes sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl jasaıtyn sýbektiler bolyp tabylatyn jekemenshik kompanııalar da, joǵaryda atalǵan sybaılas jemqorlyqqa qarsy sharalardy qabyldap, júzege asyra alady. Jańa zańda sonymen birge, jańa sybaılas jemqorlyqqa qarsy saıasatqa azamattyq qoǵamdy keńinen tartý máselesin qamtamasyz etý qarastyrylǵan. Osyǵan baılanysty, sybaılas jemqorlyqqa qarsy monıtorıng uǵymy engizilip otyr, ol jemqorlyqqa qarsy saıasattyń tıimdiligine júıeli negizde taldaý júrgizýge, osy aýmaqtaǵy quqyqtyq qoldaný praktıkasynyń jaǵdaıyna múmkindik beredi. Monıtorıngke memlekettik organdardyń normatıvtik-quqyqtyq aktileri men resmı saıttarynan basqa, úkimettik emes uıymdardyń málimetteri de, BAQ-taǵy jarııalanymdar da jáne áleýmettik saýalnamalardyń málimetteri de kiretin bolady. «Jalpy aıtqanda, Qazaqstandaǵy sybaılas jemqorlyqty aldyn alýdaǵy keshendi amal-tásilderge kadrlyq saıasat, qyzmetkerlerdiń ádeptiligi pen ýájdemesin joǵarlartý, qoǵamda sybaılas jemqorlyqqa qarsy mádenıetti qalyptastyrý, jurtshylyqpen ózara árekettesýde kásipkerlik úderisterdi jetildirý sııaqty komponentter kiredi. Memlekettik apparat, halyq jáne bıznestiń ózara baılanysqan salalarynda sybaılas jemqorlyq kórinisterin azaıtýǵa baǵyttalǵan sharalar da júzege asyrylýda. Osy maqsatta memlekettik qyzmet kórsetý barysynda memlekettik qyzmetshilerdiń minez-qulyq erejelerin belgileıtin jańa memlekettik qyzmet kórsetý standarttary men reglamentteri ázirlenýde. Jańa zańnamalyq aktilerdiń barlyǵy ozyq álemdik úrdisterdi eskere otyryp qurastyrylǵan jáne bul óz kezeginde sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyldyń jańa kezeńine ótýge óz septigin tıgizedi»,- dedi A.Shpekbaev.